Kaalust alla kiiresti.

AlanBStard’ile on raske vastu vaielda, mees teab millest mees räägib.

FDA on enamjaolt siiski piisavalt pädev, et kui ikka asjadel üldse tõepõhja all pole, siis oskab veidi kobiseda.(Kuigi eks nendegi puhul on apsakaid olnud küllaga) Mercola puhul oli viimaseks õlekõrreks see, kui mees kleepis oma toodetele peale sildid nagu “Cures Cancer” vms. Siis talle lõpuks selga ka roniti, et kulla mees mida sa ajad.

Aga noh, raha oli ju vaja teenida. Ega niisama need lisandid ei müü. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

T-Nationi puhul on probleemiks suur kõikumine artiklite tasemes. On ka pärleid – pean nõus olema. (Alan Aragon on ka näiteks seal kajastatud). Aga probleem selles, et tavalisel lugejal on jube raske vahet teha täiesti heade ja teaduslikel teostel põhinevaid artikleid ja nende vahel, mis niisama soga ajavad. Võib kõik suht segamni kammida. Jääd mõnes osakonnas väga kesiseks ja ajad lollusi, samas kui mõnes teises valdkonnas paned tarka. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mis sinu enda kogemustesse puutub siis ma olen lugenud veidi tõsisema Keto kohta ning paberi peal kõlaks nagu hästi. Vähemalt propageerida seda osatakse. Kuid mulle tundub, et pigem on selle populaarsus seotud sellega, et peale Keto alustamist toimub tõsisem vee kaotus kuna vähenevad ka glükogeenivarud. Ehk paari esimese päevaga võetakse mitu kilo alla ning suure õhinaga arvatakse kohe, et pekk põleb. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Edasi järgitakse tavapärasemat kalorite lugemist aga kuna süsvesikute eemaldamine toob kaasa suhteliselt suure augu kalorites, siis ma ei usugi, et inimesed väga edukalt seda täita suudavad valkude ja rasvadega. Ja kui suudavad siis Suurendatud Valkude osakaal omakord toob kaasa suurema TEF’i, ehk suurema kaloritehulga põlemise seedeprotsessides.

See aga tähendab, et kui nüüd tarbitakse Keto ajal samapalju kaloreid, kui enne tavapärase toitumise ajal (või isegi vähem) – siis nüüd Keto’ga on rasvakadu suurem, puhtalt selle pärast, et rohkem kaloreid läheb kaotsi seedeprotessides.

Korrelatsioon on ohtlik asi. Isegi väga targad inimesed kipuvad sellest valesid järeldusi tegema. Enamasti on põhjused mujal, kui lihtsalt selles mida pealiskaudselt võimalik jälgida on. Täpsemate teadmiste puudumine tekitabki neid probleeme kuna mõistus ei suuda luua ühtegi teaduslikku sidet teadmiste ja praktiliste juhtumiste vahel. Inimene seetõttu langebki nö. “back-up” meetodile tagasi ja vaatab, et Keto andis nüüd paremaid tulemusi kui muu dieet… hmmm Järelikult ju ta siis ikka parem on, kui muud dieedid. Miks? Ei tea, aga korrelatsioon on olemas.

Libe tee.

Kas on võimalik teadusliku uurimuse tulemusest ilma mingi korrelatsioonita õigeid järeldusi teha? Milline see järeldamine peaks sellisel juhul olema? Ja mis pistmist tal sellisel juhul

eelnimetatud teadusliku uuringuga enam on?

Korrelatsioon on ainult üks osa. Ma võin ju leida seoseid paljude erinevate toimemehhanismide vahel – Kuid korrelatsiooni ei saa koheselt võrdsustada kausaalsusega. Näide:

Uuringud näitavad, et inimesed, kes hommikusööki ei tarbi – on ülekaalulisemad. Järeldus – hommikusöögi söömine põhjustab kaalu langemist. See järeldus on aga VALE. Sest eeldatakse, et korrelatsioon tähendab kohe ka kausaalsust. See, et antud näite puhul on hommikusöögi söömine ning inimeste kaal omavahel seotud, ei tähenda, et reaalsuses hommikusöögi tarbimine kuidagi füsioloogiliselt inimeste kaalu mõjutaks.

Seoseid on kasulik teada, et üldse uuringute puhul millestki alustada. Kuid kahjuks viib see tihti, nagu ülevalpool oleva näite põhjal, valede järeldusteni. Seega soovitangi sellega ettevaatlik olla.

Deduktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üldiselt üksikule:

Mina ei ole metsas karu näinud. Järelikult metsas ei ole karu.

Minu naine ei oska tagurdada. Järelikult naised ei oska tagurdada.

siingi eeldus on üldine ja järeldus üksik. Aga sedalaadi arutlustes ei taga eelduse tõesus järelduse tõesust. Vaatamata sellele, et eelduse ja järelduse suhe on täiesti teaduslik.

Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.

Näiteks David Hume, kes rõhutas induktsiooni mittekehtivust tõi kuulsa näite kanast, kes järeldab sellest, et perenaine on talle igal hommikul süüa toonud, et ka homme hommikul tuuakse talle süüa (kuigi tegelikult pistetakse tal homme hommikul supipotti).

Pm. sama asi mida ma üleval välja tõin. Sa oled selle piisavalt keeruliseks ajanud, et valmistab juba tõsiseid raskusi jutu poindile pihta saada.

Asja point siis selles, et järelduste tegemine eeldustel on tihtipeale juba eos vale. Teaduslike uuringute mõte ongi elimineerida lihtsad “eeldused”, tehes erinevaid katseid ja uuringuid ning proovides jõuda järeldusteni mida toetavad faktid – mitte aga “arvamused”. Kahjuks kasutatakse ka seda ära ning võetakse ühe uuringu “faktid” ning siis “eeldatakse” nendest mingi järgmise asja toimemehhanisme. Mis viib jällegi tihtipeale valede arvamusteni.

Kes tahab vähegi lähemale tõele jõuda peab suutma kokku panna niivõrd palju erinevaid fakte ja tõestusi, et nende arvamus ei baseeruks enam puhtalt “eeldustele”.

Muidugi teatud määral jäävad paljud asjad puhtalt arvamuste ja eelduste tasemele, ning selle suhtes ei saagi väga midagi teha. Teadus areneb, ning alati peab keegi välja käima idee, enne kui keegi saab seda ideed katsetama ja uurima hakata.

Eelnenud jutu mõte on pigem selgitada asjaolu, et Archangeli metoodika on olemuslikult kummardus Baconi “Novum Organum”ile.

See on suurest vastandumine Aristotesele-mõjulisele teadusele ja oma metoodikas iidolite välistamine. Samuti keskendus Bacon meelsasti negatiivsetele näidetele.

Baconi meetodi nõrgad kohad tulenevad sellest, et ilma inimliku subjektiivsuse ja äraarvamiseta ei ole teaduslik uurimistöö võimalik.

(Lisaks omapoolse soovituse võõrsõnade asjus – on mõistlik nende sisuga põhjalikult tutvuda enne kasutamist. Vastupidine toimimine võib nulli viia kogu hea tahtega kirjutatud jutu. Korrelatsiooni näitel.)

Põhjalik jutt. Võin kohe öelda, et pole filosoofiaga tegelenud, ning minu võime arutelusid ja väitlusi läbi viia on puhtalt minu enda looming ja seega pole ka ime, kui Failin vahest tõsiselt.

Võõrsõnade kasutuse kohta niipalju, et räägin ja mõtlen enamiku aega Inglise Keeles. Seega minu Eesti Keele oskus on juba kannatama hakanud. Ning iga kord kui ma toitumisalastes teemades räägin pean oma peas kõik teaduslikud uuringud Eesti Keelde tõlkima – mis on aga kohati väga raske. Puhtalt juba sellepärast, et ei ole enamik aega kursis vastavate meditsiiniliste terminitega või täpsete tõlgetega, mis sobiksid konteksti.

Kommenteeriks veel niipalju, et Inimlik subjektiivsus on absoluutselt teaduslikes uurimustöödes vajalik. Kuid probleem tekib sellest, kui hakatakse faktidest mööda vaatama mingitel isiklikel põhjustel. Ja seda juhtub liiga tihti.

Õigete järeldusteni jõuavad tihtipeale need, kellel on suhteliselt ükskõik, milline tõde on – peaasi, et ta oleks tõde.

Kahjuks on ka paljud uurijad, teadlased ja muidu professorid ikkagist inimesed, kes pigem proovivad leida tõestusi oma väidetele ja arvamustele ning kui neid ei saada, siis selle asemel, et oma arvamust muuta – minnakse fanatasismi poole ning hakatakse levitama arvamusi ja järeldusi, mis ei oma teaduslikku alust. Hea kui niigi kaugele jõutakse, et üldse proovitakse oma väidetele kinnitusi leida.

Kui lugeda paljudes fitnessifoorumites leiduvat siis loedki ainult seda, kuidas püstitatakse väiteid ja öeldakse arvamusi, kuid isegi mitte ei proovita neid põhjalikumalt seletada. Vaid langetakse puhtalt anekdotaalse tõendusmaterjali peale. A’la, mina olen treener – olen endal peal proovinud ning ka õpilaste peal asjad töötavad. Järelikult asi on õige.

Mis viibki uuesti selleni:

Korrelatsioon = Kausaalsus

*** (Krt, on see kausaalsus või kausatsioon, või kuidas kurat seda käänata? ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)

Soovitan lugeda Ene Graubergi “Loogika ja vaidluskunst”.

Just nimelt seepärast,et ei tekiks loogika vigu ning vääratele seisukohtadele jõudmist.

Muidugi toitumise teema on pisut erinev kuid viisid kuidas oma arvamusi ja tõekspidamisi kujundatakse ning hiljem esitatakse on vägagi loogikaga seotud.

Eks viskan pilgu peale kui võimalik.

Ilmselgelt pole õigete väitlemisoskusteta lootustki oma seisukohti edukalt kaitsta. Ükskõik, kui tõesed need ka poleks. Samas on tõene ka väide, et ükskõik, kui hästi sa ka ei väitleks ja ei tõestaks oma väiteid – mõni inimene keeldub seda aksepteerimast.

Mõnel võid juuksed ka põlema panna ning ta ei usu sind kui sa talle ütled, et ta juuksed põlevad. Ei usu ka siis kui talle peegli annad ja veel vaadata ka palud.