Kaalust alla kiiresti.

Loomulikult on päevane energiakulu tähtsam, aga mõtle kui hea võimalus see efektiivsemaks rasvapõletuseks oleks neg. kaloraaži puhul.

Ma ei suuda oma mõttelõnga hästi sinu idee ümber kedrata. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Saan enamvähem aru mida mõtled, kuid ei suuda praegu täpselt ette kujutada, kuidas siit kasutegur välja võluda. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ütleme labaselt, rasvadepoodest rohkem energiat kätte saada. Kui arvestada seda, et karnitiin suurendas rasvade oksüdeerumist.

Potensiaalne kasutegur suure energiadefitsiidi ajal – eeldades, et on jõutud karnitiini manustamisega niivõrd kaugele, et selles ühtes uuringus leitud mõju ka korralikult avaldub. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Rohkem rasva energiavajaduste rahuldamiseks = vähem süskarite põletamist = rohkem jõudu/vastupidavust trennis ja suurem valkude säästmine

Midagi niimoodi? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Edit: Tegelt on mul juba juhe koos… liiga palju erinevaid protsesse ja võimalikke mehhanisme mängus, et aju suitseb juba. Eriti kuna tegemist spekuleerimisega. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Anna andeks aga ma ei saa enam vait olla. Sa proovi mõnikord kestvusalal vastu pidada TUNDE ilma lisaenergiata. Ma korra proovisin, oma viga, ei mõelnud. Kolmandaks tunniks olid mul krambid jms. Lisaks absoluutne kriis energiast, füüsiliselt oli raske tuulele ja küngastele vastu võidelda. Ja vot sellest taastumiseks läks ikka aega….

PS! edaspidi olen kasutanud igal pikemal treeningul nö lisaenergiat ja suvega mitu kilo rasva maha võtnud ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> St rasva% on muutunud.

Sinu jutt on täiesti õige. Ma ei saa aru, kus ma midagi vastu olen sellele rääkinud? Mõtlesid seda, et sa tarbisid süskareid jooksmise ajal aga ikka võtsid alla? Nagu paar posti ülevalpool ilusti välja tõin. Päeva lõplik energia bilanss loeb, mitte see palju ühel või teisel ajahetkel rasva põletad või salvestad. Ning sinu pika jooksuga arvatavasti põletasid niipalju energiat, et keha jäigi defitsiiti ning kaal ja rasvaprotsents langes.

Kui nüüd aga täpsemalt kogu selle teema juurde tagasi pöörduda siis mul hakkas enne aju suitsema kuna lugesin veel erinevat materjali ning seda kuidas rasvade põletus ja salvestamine kõik toimuda võib – trenni ajal, peale trenni, insuliiniga, ilma insuliinita jne. Tekkis tahtmine end üles puua kuna teema niivõrd keeruline kohati.

Pean osaliselt oma eelnevaid ütlemisi täpsustama, et mitte päris rappa sõita.

Olen võib-olla Insuliini tähtsust nõksa veidi kiitnud rasvapõletuse ja salvestamise suhtes. Faktid on, et rasvade salvestamine võib toimuda ka täiesti insuliinipuudulikus stsenaariumis ning samas võib rasvu edukalt põletada ka insuliinirohkuses. (*Kuigi siinkohal on asjad veidi segased, vastuolulisi asju olen lugenud… fuk this shit)

Üks bb.com foorumlane võttis ilusti kokku.

“Fat can be stored in the absence of insulin, and fat can be burned in the presence of insulin.

Energy balance trumps hormonal fluctuations.”

—-

Samuti on oluline insuliiniga seotud faktorite kõikumine treeningu ajal. Trenni ajal insuliini kogused langevad – osaliselt peaks see olema tingituna insuliinitundlikkuse tõusmisega, ehk vajadus insuliini järgi langeb.

Kuidas see kõik rasvade kasutamist ja energia tootmist mõjutada võib on huvitav.

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18779282

“Cognitive performance, activity, sleep, and mood are not adversely affected in healthy humans by 2 d of calorie-deprivation when the subjects and investigators are unaware of the calorie content of the treatments.”

Esmapilgul koerakoonlaste vandenõu ja mindfuk ja jura mida ikka allahi loomaaias ette tuleb.

Teisel pilgul. Uuringuid kus nälg halvendab kognitiivseid võimeid, on palju. Kui need tõesti ka jooki piirasid siis muidugi on halvasti. Ma ei hakka neid läbi kammima, kes on kamminud võib kommenteerida aga raske uskuda et kõigis piirati. Ise ma nälgides jooki ei piira ja kui negatiivseid tulemusi on, siis tulevad need ikka ka joogiga. Kui ei tule siis justkui joogist ka ei mõtle. Samas on uuringuid, mis näitavad, et eri söögid mõjutavad ka kognitiivseid võimeid erinevalt, näiteks munakollane parandab ja margariin halvendab vaimseid võimeid. Mida nendest siis arvata? Tundub ikka et pilt on sedasi väga segane.

Katsealused ei olnud päris näljas ja 300 Kcal on tegelikult väärt 75 g suhkrut. Vähja Imre ägaks ja ähiks sellise kaloraazi peal, püksinööp ei läheks kinni ja saaks liigsöömisest maovaevused.

Pole kahtlust et usk on peaaegu et kõige tähtsam asi elus. Kui aju ära petta, siis on võimalik et ülejäänud ahela retseptorid ja tagasisidemehhanismid soolestikus, inkretiinid, greliin, leptiin, insuliin, veresuhkur jne tõesti ei mängi olulist rolli või juhib neid aju rohkem kui toitainesignaalid. See on siiski väga veider ja väga ebareaalne sest nendega on tehtud palju katseid kus psühholoogiline külg peaks olema elimineeritud. Psühholoogia mõjutab näiteks palju insuliini, aga ei kontrolli seda 100%.

Ega seal suuloputamiskatses ka vist kalorivaba magusainega suud loputanud kontrollrühma ei olnud, ei mäleta. Aga hiirtel on soolestikke ümber ja teise hiirega kokku ühendatud ja igasuguseid trikke tehtud.

Tuju ja energia – mind huvitaks näiteks kortisoolikõverad nälgimisel. Kortisool normaalses päevatsüklis annab energiat ja lühiajaliselt annab ka suurtes annustes energiat ja tekitab isegi eufooriat. Aga see kõrge annuse mõju on sõna otseses mõttes pidu katku ajal ja pikas plaanis väga hävitav ajule ja miljonile muule elundile. Jõutrenn näljaga ja eriti peale trenni mittesöömine peaks näiteks olema meeletu kortisooliorgia. Kortisoolitasakaal on aga väga individuaalne-geneetiline nagu kõik stressireaktsioonid. Olenevalt geneetikast tekitab isegi valgurikas süsivesikuvaene menüü osadel kortisoolilaenguid, kortisool ei ole glükoneogeneesiks vajalik aga mõni tühm organism seda ei mõista. Ja nälgimine võib pärast esialgset kortisooliorgiat tegelikult kortisoolitasakaalu parandada. Või ka halvendada. Või mõnel parandada ja mõnel halvendada.

Väike analoogia-mindfuk ka. Kui inimesele öelda, et asi mida ta teeb, näiteks koristamine, on hea trenn, siis ta läheb koristamisest heasse vormi. Nii et tegelikult pole vahet kas trenni teha või mitte ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Lihtsas plaanis läheb kortisool näljaga, koormusega, kuumusega ja mistahes vaimse ja füüsilise stressiga üles, nälja ja koormuse kombinatsioonis eriti. Tänu kortisoolile paljud dieedikavad metsa lähevad, just kõhupeki osas. Stressireaktsiooni tugevus on väga individuaalne ja üsna geneetiline.

Vahelduv nälgimine *võib* kortisooli tasakaalumehhanismi nii kava ajaks kui ka pikemas plaanis ümber treenida. Normaalne trenn näiteks üldiselt kortisooli alandab, ehkki koormusehetkel tõstab.

Ega see mehhanism pole lihtne. Hollandi näljahäda mõju loodete tulevasele kortisoolitasemele oli vastupidine sõltuvalt sellest, millises arengufaasis loode näljahäda ajal oli.

Ideaalis peaks cort olema hommikul kõrge ja õhtuks ühtlaselt madalale langema. Ramadan selle tsükli rikub ära. Sellepärast nad öösel ei maga ja päeval ei mõista.

Võin julgelt õelda et probleemid selle hormooniga võivad asjad väga tõsiselt kanni keerata. Pole üldse tibiteema. Aga kellel probleemi pole sellel üldiselt ei tule ka.

Pealtnäha lampi, üldiselt vaimsetest pingetest.

Pealtnäha lampi, üldiselt vaimsetest pingetest.

Jama lugu on see, et kerge treening mõned korrad nädalas annaks mõnele sama efekti kui antidepressandid. Stress that.

Ja ma olen seda fakti juba kahelt psühhiaatrilt järgi küsinud. Nii et pole see ka nii lihtne, et ärme lihtsalt seda “hirmsat” aeroobset tee, siis ei tule kortisool kummitama.