Kaalust alla kiiresti.

Kui ümber lükatud, siis ümber lükatud, aga kui sa muudad nii toitumist kui lisad lisandi, siis sa ei saa enam aru kumb kasvu põhjustas ja neid peaks eraldi gruppides tegema, sellest ikka saad aru?

Absoluutselt.

Minu märkuse mõte oli see, et sinu poolt välja toodud uuring ei pakkunud realistlikke järeldusi kuna valgukogused olid liiga madalad, mis võisid mõjutada valgujoogi mõju. Kui teha juba katsegrupp siis võiks kõigepealt testida baas-faktori – antud juhul valgukoguse ja lihasvalgusünteesi – omavahelist seost.

Ehk mängiti valgujoogi ajastamisega katsealuste puhul kelle tarbitav valgukogus oli ka koos valgujoogiga ebapiisav optimaalse lihaskasvu jaoks.

Uuringud on korduvalt näidanud, et valgujookide tarbimine parandab lihaskasvu. Ning seda kümnete uuringute puhul. Ainuke korduv viga ongi see, et kõigis neis uuringutes on algne valgu tase liiga madal. Kui keegi tõesti istub madalavalgudieedi peal siis ma olen täiesti nõus uskuma, et peale trenni tarbitav valgujook on igati kasulik ning isegi kasulik kui mingil muul ajal tarbitav jook.

Ma olen sinuga täiesti nõus muidu. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Erinevaid katsegruppe peaks palju olema ning muutuma peaks ainult üks faktor. Või tähendab, et kui väga mitu katsegruppi siis võib tegelikult päris mitu kombinatsiooni ära proovida.

Lihtsalt sa ei saa võtta seda muutuvat faktorit täiesti ise-seisvalt, kui selle töömehhanism sõltub omakorda teistest mehhanismidest. Mitut katset on vaja ning läbisegi neid testida. Valgusüntees ei sõltu ainult ajastamisest, vaid kogustest – ning muutes ainult ajastamist ei saa teha lõplikke järeldusi kogu süsteemist. Testima peab ka koguseid. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Arvestades seda, et sa minuga täiesti nõus oled, keerutad küll jube palju tolmu ja kirjutad jube palju tähemärke ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Pigem loe välja, miks selles vanurite uuringus just selline tulemus saadi – millestki see pidi olema põhjustatud.

Sorry, kipun lobisema kuna ei suuda mõtteid tihtipeale ühte lausesse kokku panna.

Eks ma seda uuringut vaikselt sirvin aga nagu ütlesin, faking palju juttu seal. Ning niipalju viiteid teistele uuringutele, et jube. Sellegipoolest on enam kui kindel, et sealt põhjust välja ei loe. Lugesin lõppu, kus teadlased ise spekuleerivad ning neil polnud endil ka aimu, miks selline tulemus.

Ma pakun, et see ongi seotud puhtalt sellega, et vahetult peale trenni on lihaste tundlikkus aminohapetele suurem. Ning kuna vanuritel on tavaliselt lihaste tundlikkus toitainetele niivõrd madal siis jõutigi tulemuseni, kus vahetult peale trenni tekkis ainuke hetk päev jooksul, kus keha normaaltasemel aminohappeid suutis omastada ning seetõttu ka suurenenud lihaskasv.

Täpsete protesside kohta pole aimugi. Keerulisem molekulaarbioloogia veidi minu praegustest teadmistest väljaspool. Kuigi tahaks targutada küll. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Siis järelikult ajastamine reaalses elus ikka loeb. Noortel härgadel ja hästi toitujatel maskeerib hea anabolism ja menüü ajastamise efekti lihtsalt ära, vähemalt osades katseskeemides, ja vaadeldavaks tegemiseks tuleb natuke tingimustega mängida ja liialdada. Leutsiinitundlikkus muuseas langeb juba kusagil 35ndaks eluaastaks märgatavalt ja reaalselt söövad paljud inimesed üsna kehvasti.

Nii on. Kui kuna sportlaste puhul panevad siinsed treenerid esimese asjana makrod suhteliselt hästi paika siis jääbki mulje, et kogu see ajastamisega mässamine on lihtsalt ebavajalik ja liigne töö, mis sobib pigem väga spetsiifiliste spordivaldkondade esindajatele.

Seetõttu nõustun ka ühe sinu ammusema väitega, kus ütlesid, et lisandid just kehvasti toitujatele kasulikud ongi. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – vastupidiselt üldlevinud ütlusele, et kõigepealt toitumine korda ja siis lisandid. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Reaalne elu kipub just näitama, et Sõna “lisandid” on õigesti defineeritud.

Puuduliku toitumise täiendamiseks. Selle asemel aga topivad treenerid kõigepealt õpilased korralikult toitaineid täis ning siis viskavad kuhjaga veel lisandeid ka otsa.

Oh joy

Olete valmis järgmiseks eepiliseks postiks ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ?

Wasn’t that epic. I’d say about “Meh”. Average. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

See 3,5-päevase paastumise uuring on krdi ebareaalne. Mul võtab juba 1 päev tavaliselt enesetunde ja jõudluse üsna kehvaks. Mitte alati aga peaaegu alati.

Biitsepsiharjutus on küll rohkem selline tugitooliharjutus… kükiga võtaks mul näljasena kehvemal päeval pildi eest.

Närvisüsteemi kaudu näiteks. Kui suu loputamine süsivesikulahusega parandab töövõimet (see oli vastupidavusalal) isegi ilma lahust alla neelamata siis on söögil, isegi oodataval mis kunagi kohale ei jõua, kiire otsene side närvisüsteemi töövõimeregulatsiooniga. Ramadan on suur liiklusõnnetuste pillerkaar. Vaimsed võimed on testides tühja kõhuga üldiselt alati kehvemad.

See uuringu osa oli jah täiesti ebareaalne. Max paastumine mis on populaarne on Warrior Diet oma 24h-ga vist. Kes seda teevad ei tunneta mingit jõu kaotust ega lihasmassi kadu. Kõik läheb edasi nagu ikka. Lihtsalt sobib neile kuidagi paremini puhtalt toitumise ajastamisega vist. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Selle suuloputamise kohta olen lugenud. Isegi proovisin trenni ajal. – ei märganud küll midagi.

Ma spekuleerin, et vastupidavusalal töötas see mehhanismiga, et läbi suus toimuvate esmaste seedereaktsioonide anti kehale märku süsivesikute laadungist. Sellest sõltuvalt võis keha juba vägagi tühjenenud glükogeenivarudest sõltumatult suurendada justnimelt nende kasutamist energia tootmiseks, mis võis omakorda võimaldada ajutist töövõime kasvu. Võib-olla midagi sellist võis toimuda… spekulatsioon muidugi.

Ramadan’i negatiivne mõju tuleb suuresti sellest, et vedelikud on keelatud. Nälg vaevalt midagi mõjutab. Pigem veepuudus ja nälg combineerituna pluss lisaks muud faktorid mida selline toitumisstiil võib endaga kaasa tuua. Täielik kõrvalekaldumine normaalsetest harjumustest.

Ning sellega pole aga absoluustelt nõus, et vaimsed võimed kehvemad on peale paastumist. Pigem olen täheldanud täpselt risti vastupidist. Enda puhul tunduvalt paranenud vaimseid võimeid hommikul. Enda puhul pakun on see seotud stabiilsema veresuhkru tasemega. Peale hommikusööki läksid varem alati luugid kohe kinni. Praegu aga hakkab pilt suht koheselt hommikul tööle ning ei aeglustu absull üheski päeva hetkes.

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18779282

“Cognitive performance, activity, sleep, and mood are not adversely affected in healthy humans by 2 d of calorie-deprivation when the subjects and investigators are unaware of the calorie content of the treatments.”

Magamine pole vbl tõesti kõige parem näide paastumisest, aga mõelda tasuks pigem nii: Millal päeva jooksul teed sa kõige rohkem vaimujõudu vajavat tööd? Enamasti hommikul ja keskpäeva ringis. Selleks ajaks, kui lõpuks paastumine mõttetööd segama võib hakata on enamikel töö/kooli’päev juba läbi või lõpusirgel. Ning kui aus olla siis ma ei näe põhjust miks tol hetkel ka midagi süüa ei võiks juba.

Minu viimane eine on tavaliselt kell 00.00 ja siis lähen kohe magama. Ärkan kell 08.00 ja asun tööle. Sööma hakkan kell 16 ning sel hetkel tekib lõpuks ka nälg. Peamiselt peaks see seotud olema hormooniga – Ghrelin (Sry, ei ole kindel kuidas eesti keeles on), mis reguleeb nälga, peamiselt sisse juurutatud toitumisrütmi tõttu. Niiet – kes tunneb ennast koolis või tööl hommikul uniselt, see võiks proovida hommikusöök vahele jätta, ning süüa rohkem lõuna ajal näiteks.

Suuloputamine rasvapõletuseks? Mida sa täpselt silmas pidasid?