Kaalust alla

Einoh. kodanik Lõssenko oli ju ikkagi akadeemik. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Sa kohe kangesti tahad tõestada, et sina oled parem kui paksmaod …

no jõudu.

Mida ma tahan tõestada on võrreldav sellega, et maakera on ümmargune. Sina aga vaidled kõigest jõust vastu, et on lapik. Ning kõigele lisaks proovid kuidagi jätta muljet, et tegemist on personaalse rünnakuga sinu või paksude vastu. Samas kui mul on täiesti pohhui kes sa oled, või mida sa teinud oled.

Ma räägin faktidest. Sina aga isiklikest kogemustest võttes testgrupiks ühe-ainse inimese. Ise-enda. No mida veel… ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Arch, ma adresseerisin oma postituses termodünaamika küsimust. Põlevkivi and all that. Sa ei taha tõestada siin mitte seda, et maakera on ümmargune vaid seda, et inimkeha on võrdne kaminaga. Ei ole noh:)

Mitte päris nii… Pean silmas, et minu väite tõsidus on võrdne sellega, et Maakera on ümmargune ning teised üritavad tõestada, et ei ole. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Erinevalt puidust millega kaminaid toidad – on toitainetes sisalduvad valgud, süsivesikud, rasvad praktiliselt võrdselt oma omaduselt “põleda”. Sa võid öelda, et mõned puud põlevad kaminas kehvasti ja halvasti, ning mõni ei põle üldse. Aga sa ei saa väita, et mõni kindel toiduaine (võrdsete makro toitainete sisaldusega kui mõni teine toiduaine) põleb kehas nii hästi või halvasti, et mõjutab päeva lõpuks toodetud soojuse hulka statistiliselt olulisel määral.

Valgud sisaldavad 4kcal, süsivesikud 4kcal ja rasvad 9kcal. Nii enamvähem. Kui sa võtad kaks inimest, identsete väliste parameetritega (pikkus, kaal) ning võrdsete kehakoostistega (lihasmassi ja rasvamassi osa), võrdsete energiakulutustega (liikumine, trenn) ning annad neile võrdse kalorsuse ja makrotoitainetega menüü, mis koosneb erinevatest toitudest – siis nende kehamassi muutus saab olema 99% sama.

Kuid kuna nii täpselt võrreldavaid inimesi on raske leida, siis tulevad mängu erinevad faktorid.

Need, kes on rasvasemad põletavad tunduvalt vähem kaloreid oma madala aktiivsuse, madala lihasmassi ning teistsuguse üleüldise metabolismi effektiivsuse tõttu. Kuid see ei muuda fakti, et kui pakkuda sellele isikule rohkem energiat, kui ta tarbib – siis mass kasvab, kui vähem, siis langeb.

Aga – Isegi väliselt samade näitudega inimeste puhul ei ole enamasti energiakulutus võrdväärne. Kuid see ei ole enamasti mingi ülim geneetiline faktor või rets organismi eripära, vaid pigem elu jooksul omandatud näitajad. Kui inimene on terve elu toitunud mingit kindlat moodi, aktiivne olnud teatud moodi – siis tema keha energia töötlemine on arvatavasti teistsugune kui teisel samade väliste näitajate isikul.

Seetõttu võib üks 3000kcal dieedi juures alla võtta, samas kui teine võib juurde võtta. Olgugi, et kehakaal, pikkus ja rasvamass on suhteliselt sama.

Ehk erinevad inimesed käituvad erinevalt pakutud energiakogustele. Kuid see ei ole alati niivõrd geneetiline, kuivõrd elu jooksul omandatud elustiili (kuid tõesti ka mingil määral geneetika) tagajärg.

Daemonium üritab väita, et mingi kindla toiduaine tarbimine aitas tal alla võtta. Mis on idiootsus.

Õige Kaloraaž ja makro toitainete kogused on määravad. Õige kaloraaži all pean silmas seda, et võetakse arvesse oma keha eripära energia töötlemisel ja seetõttu tehakse vastavaid korrektuure oma toitumisse.

Ainuüksi valgu kogus menüüs võib mõjutada väga palju. Valgu seedimiseks kulub 20-30% energiast mida ta pakub. Seega kõrgvalgu dieet isegi suure kaloraaži puhul omab alati võiksemat mõju kaalule, kui samaväärne süsikute või rasvade dieet.

Seega vbl võib väga pealiskaudselt öelda, et toidu tüüp mõjutab midagi. Aga ainult neile, kes ei ole kursis toidus leiduva kalorite koguste mõjuga inimese kehale.

Mina võin seevastu südamerahuga süüa päev otsa pitsat ja võtta kaalus alla ning säilitada lihast väga ilusti – mitte, et ma oleksin geneetiline friik – vaid sellepärast, et ma oskan õigesti arvestada oma päevaseid kalorivajadusi ja makrotoitainete nõudeid ja töötlusprotsesse oma kehas.

Mulle tundub su viimase postituse põhjal, et meil on siin ikkagi kaks inimest, kellel on oma “usk” ja tõendusmaterjal oma kogemuse näol:)

Tundub nii. Ainult selle vahega, et mida ma räägin omab teaduslikku alust. Ja mida tema räägib on ühe inimese ebausk ja vääralt mõistetud kogemus.

Ja-aa.

sm.Lõssenko väitis nagu sinagi, et geneetika on ebausk ja väärteadus, ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kle mida sa jahud. Tõesta siis midagi vahelduseks, ära pillu paska lihtsalt.

Geneetika, geneetika, geneetika. Kõigis elu probleemides süüdi? Pole mitte kuskil isegi ligikaudselt väitnud, et geneetika väärteadus on. Aga pole ka keegi tõestanud, et kõik ülekaalulised oleksid geneetiliste defektidega. Vbl mõistus on neid ala-arenenud, kui ei suuda oma elus vajalikke muudatusi esile kutsuda… aga keha neil vaevalt katki on. Pigem on nad selle ise katki teinud ja pärast ainult oskavad nutta ja halada.

Kes kurat on see Lõssenko keda sa kogu aeg sisse tood. Onu sul või midagi?

Sa üritad nii järjepidevalt väita, et kogu maailma toitumisteadus on lollus ja vale ning tunduvalt õigem on kõik geneetika kaela ajada. Sa ise ka aru saad, kui loll jutt see on? ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Nahhui me üldse siis toitumiskavasid teeme ja vaeva näeme, kui niikuinii geneetika määrab ära, kas lähme paksuks või võtame alla… ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Okei. Asi valgub liialt laiali kuna üritame liialt suurt teemat haarata ühes tükis. See on ja peabki olema praktiliselt võimatu. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Teeme asja lihtsamaks.

Kas kõik on nõus väitega:

Keha poolt omastatud energia – keha poolt kulutatud energia = kehamassi muutus. (Kas siis kaalutõus, või kaalulangus)

Ma olen sellega nõus siis, kui sa mingit suhkrujama ajama ei hakka ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Sinna me veel jõuame. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Okei – no kuna sa arvatavasti ainuke, kes online siis räägin sinuga. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kui energiabalanss on see, mis dikteerib kaalumuutused – ja energiat saame toidust siis toidust saadav energia ehk kaloraaž on see, mis määrab ära kas kaalutõusu või langetuse. AGA – probleem on siinkohal see, et me ei suuda kunagi 100% kindlalt ennustada oma päevast energiakulu ja isegi energia omastamise mõõtmine on raske. Faktoriteks on siinkohal organismi eripärasused igal antud ajahetkel. Seedimisele kuluv energia kõigub, lihastele vajaolev energia kõigub jne.

Ehk – kaloraaž on määrav – kuid kuna me ei suuda õiget kaloraaži ainuüksi väliste mõõtmiste puhul alati täpselt ennustada – siis võib jääda mulje nagu määravaks teguriks oleks miski muu, kui kaloraaž. Nii see ei ole. Seni kuni suudame õigelt ennustada keha poolt omastatavat energiakogust, suudame vastavalt sellele ka oma eesmärke täita.

Kuid kuna enamik inimesi ei oma piisavaid teadmisi, et oma päevast tarbitavat kalorihulka täpselt arvestada – ning kalorikadu veel vähem, siis jõuamegi punkti, kus tekivad arvamused nagu kaalu langetust või tõusu määraksid mingid muud tegurid.

Väide, et hormoonid mõjutavad kehakaalu muutmist on õige. Kuid nad teevad seda läbi energiakulu muutmise. Kas kulub rohkem seedimise peale, või on lihased aktiivsemad ja nõuavad rohkem energiat – mida iganes. Lõppeks on tähtis ainult energiabalanss.

Kas siiamaani on kõik lihtne ja loogiline? ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kas siiamaani on kõik lihtne ja loogiline? ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Siis sa unustad ära seedeensüümid, samuti nt. kui palju insuliini võib toota pankreas, kui kvaliteetne ta on, kui palju sappi võib toota maks jne.

Summa summaarum kõik see mõjutab seedimist ja imendumist ja nii tekivadki erisused inimeste vahel.