Juust enne magamaminekut
- This topic has 74 replies, 20 voices, and was last updated 11 years, 10 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Nii et sinu jaoks ei eksisteeri A ) katabolismi ja B ) nn anaboolset akent, kus treeningjärgselt on keha suurenud vastuvõtlikkusega toitainetele:)?
Tavainimene võib toituda kuidas tahab ja trenne teha millal iganes ja tulemus on ka milline iganes, aga räägime ikka erialaselt ja jõualade harrajatest. Kas nad tõesti tarbivad sv-valgu šeike enne ja peale trenni ainult selle pärast et (teised) suured onud reklaamis nii ütlevad? Kas sa ka ise mitte enne-ja peale trenni šeiki ei tee? Ja miks meie tegijad üsna täpselt ajastavad oma trennieelseid sööke? Kõik on naiivitarid:)?
A) Ei, katabolism eksisteerib. Kuid selle mõju on tunduvalt ületähtsustatud lühiajaliselt.
B ) Jah
“Get your macros down your facehole at some point within the time you wake to the time you sleep, and time your meals so that they do not hinder performance – which again, will vary with individual goals, preference, and tolerance.
Here’s what you’re not seeming to grasp: the “windows” for taking advantage of nutrient timing are not little peepholes. They’re more like bay windows of a mansion. You’re ignoring just how long the anabolic effects are of a typical mixed meal. Depending on the size of a meal, it takes a good 1-2 hours for circulating substrate levels to peak, and it takes a good 3-6 hours (or more) for everything to drop back down to baseline.
You’re also ignoring the fact that the anabolic effects of a meal are maxed out at much lower levels than typical meals drive insulin & amino acids up to. Furthermore, you’re also ignoring the body’s ability of anabolic (& fat-oxidative) supercompensation when forced to work in the absence of fuels. So, metaphorically speaking, our physiology basically has the universe mapped out and you’re thinking it needs to be taught addition & subtraction.” – Alan Aragorn
—-
Kui räägime teistest inimestest ning nende harjumustest sheike tarvitada. Kui paljud tegelikult teavad, miks nad seda teevad? Enamik teeb nii, sest neile on öeldud nii nende treenerite poolt. (Mina enam sheike ei tee peale trenne. Enne trenni teen sheigi, kus panen peamiselt beta-alaiini, EAA’d [tõestatud DOMS effektide pärssija))
Mis puutub professionaalidesse siis enamik neist teab, et valgud+insuliin peale trenni on hea kuna lihased on siis eriti avatud toitainetele ning valgusüntees on kõrgeim. Nii on. Kuid nagu üleval öeldud – see aken pole mingi 30min. Ning tavalised enne trenni söödud eined pakuvad toitaineid veel tunde peale treeningu lõppu. Sinu lihased ei ole näljas.
 . Mõlemad, mis on suhteliselt ebaolulised, kui nende asemel oleks ülejäänud toitumine piisav. (Räägime siinkohal siis kulturistidest ja mitte teiste aladega tegelejatest)</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Ma ei vaidle vastu, et mõnele inimesele sobib üks toitumisvariant paremini kui teisele, aga ei julge ikkagi öelda, et täiesti suva on millal oma toitu süüa. Ära unusta veresuhkru mõju ärkvelolekule ja erksusele. Lisaks usun jätkuvalt et kui suhkrud süüa hommikul, siis kasutatakse need suurema tõenäosusega ära kui enne magama minemist.
Aga valgušeikide kohta võin öelda küll seda, et mõned profid on seostanud seda hoopis keskkoha jämenemisega – tänu kiirele insuliini vabanemisele (jah, ka valgud mõjutavad insuliini)
Ma ei vaidle vastu, et mõnele inimesele sobib üks toitumisvariant paremini kui teisele, aga ei julge ikkagi öelda, et täiesti suva on millal oma toitu süüa. Ära unusta veresuhkru mõju ärkvelolekule ja erksusele. Lisaks usun jätkuvalt et kui suhkrud süüa hommikul, siis kasutatakse need suurema tõenäosusega ära kui enne magama minemist.Aga valgušeikide kohta võin öelda küll seda, et mõned profid on seostanud seda hoopis keskkoha jämenemisega – tänu kiirele insuliini vabanemisele (jah, ka valgud mõjutavad insuliini)
Niipalju, kui ma uuringuid lugenud olen siis inimene suudab oma veresuhkrut ülihästi kontrolli all hoida. Isegi mingi 20h paastudes, seejärel rasket trenni tehes – on veresuhkur ikka samal tasemel nagu varem.
Ma ei oska peast väga täpselt seda seletada – aga peale mitmetunnist paastumist on inimese meel eriti ergas. Mingite ainete vallandumine paastumise ajal parandab ärksust ja keskendumisvõimet. Ning paljude jaoks on hommikuti söömine paras põnts erksusele ning peale toitumist on eriti kehva ja loid olek. Enda puhul tähendasin sama.
Jälgin ise praegu kahte toitumissüsteemi:
IF – intermittent fasting: 16h paastun ja 8h jooksul söön päeva kaloraaži täis. Trenni teen paastumise lõpus. Ehk enne trenni pole 16h mitte midagi söönud. (Jõuvarud püsivad muutumatuna ning energiat on tonnidena)
IIFYM[m] – If It Fills Your Macros (micors): Ehk kui makrode ja mikro-toitainete vajadused on kaetud – söö mida iganes tahad kuni kaloraaž vastab sinu eesmärkidele.
Jah, suhkrute kasutamine päeva jooksul on muutuv ning sellega võib mängida. Lihtsalt puuduvad raudkindlad uuringud mis näitaksid, et see ka pikemas perspektiivis sinu kehakoostist paremuse poole muudaks.
Kui hommikul kasutab keha rohkem süskareid energiaks, siis tähendab, et hiljem kasutab rohkem varutud rasvu(Kuna süskareid ju sa ei anna). Ja vastupidi. Kui hommikul ei söö süskareid – siis tuleb lõviosa energiast rasvadest. Õhtul süüas aga läheb enamik süskareid nahavahele kuna selleks ajaks on päevased toimingud tehtud ja glükogeenivarud enamasti täis (Kui just trenni sel päeval ei tehtud). Üldine tase kehas on suhtkoht sama lõpuks. (Summa ei muutu liidetavate järjekorrast – või midagi taolist vist oli.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)Ütleme nii, et uuringuid tehakse siiski kuradima vähe ning nii paljud neist on väga mõttetud. Keegi võiks tõesti mitme uuringu rahalised vahendid kokku panna ja teha suuremahulised, pikema-ajalised uuringud, kus ei oleks nii palju metootika vigu sees.
Ning paljude jaoks on hommikuti söömine paras põnts erksusele ning peale toitumist on eriti kehva ja loid olek. Enda puhul tähendasin sama.Sa kipud ikka palju asju kahe silma vahele jätma:
Sa kipud ikka palju asju kahe silma vahele jätma:Juba vanadel roomlastel oli ütlemine, et täis kõht ei õpi! Õpilastele anti süüa alles koolipäeva lõpus pärast lõunat, et nad hommikupoole tundides ärksad oleks.
You’re also ignoring the fact that the anabolic effects of a meal are maxed out at much lower levels than typical meals drive insulin & amino acids up to. Furthermore, you’re also ignoring the body’s ability of anabolic (& fat-oxidative) supercompensation when forced to work in the absence of fuels.a) maxed outi kohta meenuta seda leutsiini anaboolse mõu graafikut – max oli väga ebareaalselt kõrgel
 pole aega olnud Aragorni teooriaid läbi kammida, aga kuidas rasvakasvuga jääb? Peale trenni imevad lihased rohkem süsivesikuid ja rasvarakkudele jääb vähem. Kahtlustan et<em>…. kahtlustan et siit vahepealt läks mul hea jupp teksti kaduma kuidagi <img decoding= ":/")
Mul on üldse tunne et enamuse ajast räägime me siin valkudest ja nende ajastamisest, ja lihaste anabolismist-katabolismist, aga ei räägi süsivesikutest-rasvadest ja rasvamassist.
Rääkimata ajust, nahast, kõõlustest. Ma ei tea kust inimene nälja ja kortisooli mõju all omale aminohapped võtab veresuhkru hoidmiseks, aga rott võtab nälgides 90% naha kollageenist. Naha anabolismi saavutada on palju raskem, aminohapperikas veri teda taastuma ei pane, võtab kohe mõtlema, kas nahk pärast ka taastatakse ja milline on lõpptulemus nahale.
Ja aju. Pikaajaline kortisool on väge efektiivne ajuhävitaja. Nälgides teeb erksaks, aga pikaaalise mõju korral tuleviku arvel.
Praegu oled sa vist ainuke siin, kes Aragorni viited läbi on kamminud nii et raske praegu arutada. Loodan et vaatad ka pikaajalist mõju isutasakaalule ja rasvatasakaalule (kortisool nt on lühikeses plaanis rasvapõletaja aga pikas plaanis miskipärast hoopis rasvakasvataja. Sama ilmselt nt östrogeeniga). Ja hommikusöögi mittesöömist seostatakse vaatlusuuringutes isegi väiksema päevakaloraazi korral suurema rasvamassiga, aga see ei pruugi olla põhjuslik seos ja vaatlus jääb ka ikka ainult vaatluseks.
Lisaks on näiteks BCAA puhul näidatud mõju testosteroonile, hiirtel ka rakulisele vananemisele ja mitokondrifunktsioonile, mida see koolkond võibolla ignoreerib.
Kui see artiklite analüüs kusagil eespool oli su enda tehtud, siis võiksid seda teemat õppima minna.
Juba vanadel roomlastel oli ütlemine, et täis kõht ei õpi! Õpilastele anti süüa alles koolipäeva lõpus pärast lõunat, et nad hommikupoole tundides ärksad oleks.Roomlased ilmselt ei söönud hommikul kanamuna ja muud, mida Fred soovitab
Ütleme nii, et selleks, et kõik need teooriad ja uuringud ühtekokku lüüa – on vaja kõvasti veel lugeda ja õppida. Mida ma ka teha plaanin.
Lihtsalt kui võtame ühe osa kõigest sellest nagu lihaste kasvatus, siis tundub, et väga mõtet edasi-tagasi toidukordade ja muu sellisega tõmmelda pole. Küll aga võib tõesti olla sekundaarseid mõjusid mida on teinekord väga raske arvesse võtta.
Nagu keha muud funktsioonid, ajukeemia ja muu selline.
Mida rohkem erinevaid tegureid me valemisse paneme, seda keerulisemaks läheb lõpptulemuse ennustamine. Sest mingitest täpsetest arvutamistest enamasti siiski juttu olla ei saa.
Üldjoontes on minu nägemus selline, et ei ole vaja ekstreemsustesse langeda. See, et teoreetiliselt pole vahet, kas süüa 1x või 10x päevas – ei tähenda, et me peaksime kummagi ekstreemi valima. Kui räägime puhtalt praktilisest ja mugavast eluviisist siis enamik inimesi leiab ikkagist kuldse kesktee.
Ning ma usun, et seda kuldset keskteed valides tagame ka kõige parema üldise arengu. Sest tundub, et kui me manipuleerime positiivselt üht faktorit oma toitumisest – siis kipub mõni teine osa tähelepanuta jääma ja negatiivse mõju alla sattuma.
Ma veedan mingi 5h ja 5x nädalas neid tekste lugedes. Ja krt, suurt selgemaks asjad ikka ei lähe.
Probleem ongi selles, et uuringud keskenduvad alati ühele faktorile. Sa teed järeldused sellest ühest nüansist ja kõik on ilus ja tore. Aga kuidas sa uuringut kahest eri asjast kokku lööd ja nende mõju üksteisele hindad? Oleks vaja uut uuringud – vastasel juhul puhas spekulatsioon.
Aga nii suurt uuringut ei saagi õieti teha, et kõik erinevad nüansid kokku lüüa…
Seega väga segane värk.
Kulda väärt
Kokkuvõttes langeb kogu teema ikka sellele ütlusele “mida rohkem ma õpin, seda vähem ma tean”
Aga valgušeikide kohta võin öelda küll seda, et mõned profid on seostanud seda hoopis keskkoha jämenemisega – tänu kiirele insuliini vabanemisele (jah, ka valgud mõjutavad insuliini)Minuteada vallandavad ainult lühiajaliselt ja koos glükagooniga. Minu teada pole selline vallandumine mingi probleem.
Krt mu pikast postitusest eespool on 1/4 kaduma läinud.
awesome thread.
mulle meeldib kuhu Arch on jõudnud:)
Ka ise arvan juba pikka aega, et meal timing = overrated. V.a. mõnel juhul kui inimesed ise oma toitumisega selle selliseks teevad:P
Üks huvitav Alan Aragorni artikkel, mis räägib veidi sellest, et enne magamaminekut pole vaja süskareid karta.
http://www.alanaragonblog.com/2010/06/15/w…ogma-dies-hard/““No carbs at night” is nothing more than a calorie-cutting-for-dummies tactic. Can it work? Yes, it can. In the case of people who tend to overeat carbo-liscious foods at night, this can serve as a default solution, but it’s not a guideline that should be universally recommended. What works just as well is cutting back on an equivalent amount of calories earlier in the day. There are no night-time insulin fairies ready & waiting to store carbs in the fat tissue — at least not at any greater rate than they would do so during the day.
Is there research to back up the claim that shifting the majority of your carbs to the later part of the day won’t magically chub you up or make it tougher to lose fat? Yes there is – and this occurred despite exercise being in the earlier part of the day for both groups compared [1]. For those who put a lot of stock in case studies, the lack of fattening effect of pre-bed carbs has plenty of examples – particularly in Martin Berkhan’s clientele [2].”
Lyle McDonald’i poolt üht-teist:
Net Change in Fat Stores = Fat Stored – Fat Burned -“loogiline eksole”
1) Carbs are rarely converted to fat and stored as such
2 )When you eat more carbs you burn more carbs and less fat; eat less carbs and you burn less carbs and more fat
3) Protein is basically never going to be converted to fat and stored as such
4) When you eat more protein, you burn more protein (and by extension, less carbs and less fat); eat less protein and you burn less protein (and by extension, more carbs and more fat)
5) Ingested dietary fat is primarily stored, eating more of it doesn’t impact on fat oxidation to a significant degree
“Let’s assume someone is eating at exactly maintenance calories. Neither gaining nor losing fat. Here’s what happens with excess calories. Assume that all three conditions represent identical increases in caloric intake, just from each of the different macros. Here’s what happens mechanistically and why all three still make you fat:
1) Excess dietary fat is directly stored as fat
2) Excess dietary carbs increases carb oxidation, impairing fat oxidation; more of your daily fat intake is stored as fat
3) Excess dietary protein increases protein oxidation, impairing fat oxidation; more of your daily fat intake is stored as fat”
Ehk. Üldplaanis on lõpptulemuse määrajaks – päeva jooksul tarbitavad kalorid. Seni kuni lihaskasvu jaoks vajalik valk ja hormonaalsüsteemi jaoks vajalik rasv on olemas – siis süskaritega mängimine ei paista mitte midagi muutvat.
—
But insulin also is involved in fat storage which is where it gets its ‘bad’ characterization. Insulin activates an enzyme called lipoprotein lipase which is involved in breaking fatty acids off of chylomicrons for storage. However, this isn’t the only important step in fat storage.
Contrary to popular belief (espoused by people still reading literature from the 1970′s), insulin is neither the only nor single most important hormone involved in fat storage. Rather, a little compound called acylation stimulation protein (ASP) has been described as “the most potent stimulator of fat storage in the fat cell”. And ASP levels can go up without an increase in insulin (although insulin plays a role).”
Õhtuste süsivesikute vastu pole keegi olnud, pigem just poolt, padjaeelsete vastu räägib asjaolu et nad vähendavad uneaegset kasvuhormoonitoodangut. Uni samas on parem. Nii et hullupööra ma ei enne und neid ahmiks aga vajadusel natuke ikka.
Õhtuste süsivesikute vastu pole keegi olnud, pigem just poolt, padjaeelsete vastu räägib asjaolu et nad vähendavad uneaegset kasvuhormoonitoodangut. Uni samas on parem. Nii et hullupööra ma ei enne und neid ahmiks aga vajadusel natuke ikka.Jah. Mul hakkavad teemad juba vaikselt segamini minema.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga Gmaster siin rääkis veidi toitainete ajastamisest, seega mõtlesin, et viskan selle postituse ka siia teemasse siiski.
Selle kasvuhormooni kohta peaks ka mingeid jutte olema. Homme vaatan, kas leian midagi.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>- You must be logged in to reply to this topic.
