Juust enne magamaminekut
- This topic has 74 replies, 20 voices, and was last updated 11 years, 10 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Üht-teist on ajastamises universaalset ikka leitud ka. Mittelineaarsust ja segadust peabki palju olema bioloogilistes süsteemides. Sest.
Biokeemiliselt on keha paljude osaliselt dubleeritud, osaliselt ebaloogiliste ja vastuoluliste ning kergesti segadusseminevate mehhanismide sasipundar. See nüüd küll see asi pole mida targaks nimetada
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tarkus, nii vähe kui seda on, jääb ikka mõistuse poole peale.
Metafüüsilistel tasanditel võib see pilt teistmoodi olla aga nendest me vist ei räägi
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nende ajastamiste koha pealt on jah, päris palju asju mis kindlalt mõjutavad ühel ajahetkel midagi aga teisel mitte. On fakt, et peale trenni on lihased valkudele ja süskaritele rohkem avatud. Toimub väga kõrge MPS ja glükogeenivarude täitmine.
Muul ajal seda ei toimu sellises mahus ja võimekuses.
Küll aga on lõpptulemused pikema perioodi peale segased. Nii paljud uuringud panevad täiega puusse väga mitme tähtsa nüansi osas. Küll on kaloraaž liiga madal, siis liiga kõrge. Siis valke liiga vähe, siis liiga palju. Testgrupp liiga väike, trenn liiga kesine. Liiga rets. Valet tüüpi. Jne jne.
See kõik teeb lõplike faktide määramise pea-aegu võimatuks.
Hmmm… ei tea mitmel inimesel juba juhe totaalselt kokku jooksutatud on Sinu ja vähemal määral ka minu sõnavõttudega.
– See sinu piimarasva väide on vist enamikel juhtme kokku ajanud. (Et piimarasv kiirendab imendumist – olen seda uuringut muidu lugenud.)
Tahaks ka öelda, et otsusta juba ära, mis seisukohal oled.
“Uuringud näiteks ei toeta mingit märkimisväärset positiivset mõju toitumisest põhjustatud Lihasvalgusünteesi tõstmisest. Ehk seni kuni saame oma vajalikud valgud kätte ja trenn on piisav – ei anna valkudega mängimine kella-ajaliselt mingit märgatavat mõju üldisele lihaskasvule. Vähemalt on uuringud väga vastuolulised ning kindlalt pos-või-neg mõju ei leita.”
Et sööd hommikul oma 200g valku ja süsikad sisse ja 12h hiljem peale trenni pole enam midagi vaja
Tahaks ka öelda, et otsusta juba ära, mis seisukohal oled.“Uuringud näiteks ei toeta mingit märkimisväärset positiivset mõju toitumisest põhjustatud Lihasvalgusünteesi tõstmisest. Ehk seni kuni saame oma vajalikud valgud kätte ja trenn on piisav – ei anna valkudega mängimine kella-ajaliselt mingit märgatavat mõju üldisele lihaskasvule. Vähemalt on uuringud väga vastuolulised ning kindlalt pos-või-neg mõju ei leita.”
Et sööd hommikul oma 200g valku ja süsikad sisse ja 12h hiljem peale trenni pole enam midagi vaja
Ma tahaks seda tegelikult hirmsalt näha, kuidas sa näiteks ainult päeva esimeses pooles sööd, ja kuidas nii funktsioneerid.
Erinevad valgud seedivad erineva kiirusega, sa peaks seda teadma, ja kindlasti ei võta nad 200g sisse söömisel ennast sappa, et sulle vaikselt verre tiksuda.
Ma tahaks seda tegelikult hirmsalt näha, kuidas sa näiteks ainult päeva esimeses pooles sööd, ja kuidas nii funktsioneerid.Erinevad valgud seedivad erineva kiirusega, sa peaks seda teadma, ja kindlasti ei võta nad 200g sisse söömisel ennast sappa, et sulle vaikselt verre tiksuda.
Kõige kiirem valk peaks seedima umbes 10g/h – vadak. Munavalk mingi 1,3g/h.
Ega praktiliselt ei olegi see eriti teostatav. Enamik sööb ikka vähemalt 3x päevas. Alla selle on enamikel raskusi toidu suust sisse ajamisega.
Kui munavalge imendumiskiirus on ca 1,3g/h, siis näiteks kuue muna söömisel tiksub seda valku (kokku ~45g) vaikselt kuni 35h. Nii oleks võimalik üldse valguvabu päevi teha (isegi kuni 2 ööpäeva) ja organismil oleks valku lihaste ehitamiseks pidevalt võtta.
Kui nüüd erinevaid valguallikaid süüa, näiteks 300g 24s tunnis ning võtta maksimaalseks kiiruseks ca 10g/h, siis tekib olukord kus “lehter” ei lase piisavalt läbi. Kui teoreetiline maksimaalne kiirus imendumisel on 10g/h, siis näiteks 300g valgu immendumisel (maksimaalse kiiruse juures) oleks “järjekord” 30h ehk üle ööpäeva. Kui ma nüüd söön iga päev nii, siis mul ei saa ju nädalaid kestvaid tagantjärele “laekumisi” tekkida. Need siis kantakse nüüd maha? Muud varianti ei paista olevat.
Päris karm kulu ju siis, kui inimene sööb ca 300g valku ööpäevas, mis ülteme keskmiselt imendub 1,5 ööpäeva ja sellest kolmanidk siis läheks raisku seoses imendumispiirangutega. Sellisel juhul peaks ju valgu ööpäevast soovituslikku limiiti vähendama tublisti ja üldse andma seda teistel alustel kui kehakaal. Eriti mööda paneksid siis need, kes tarbivad 2,5+ g/kg kohta. Needsamad tegelased peaksid ju siis nälga jääma kuna arvutavad endi reaalset kaloribilnassi tugevalt mööda. Aga ei jää ju..
Just nii. Või noh – midagi selget on raske öelda.
Uuringute järgi kogused üle 2,2g/Kg kohta pole enam suuremaid lihasmassi kasvu tekitanud. Küll võib lisavalgu tarbimine teatud dieetide puhul olla vajalik. Näiteks üleüldse madala kaloraaži puhul – kuna siis kasutab keha osa valku ka energia tootmiseks. Ehk valguvajadus üldjuhul suureneb.
Kuid jah. Tundub, et keha võime valku kasutada on sõltuvuses inimese keha võimega valku üldse seedida/imenduda. Niiet kui naturaalselt suuremaid, kui 100kg kaaluvaid kulturiste võistlusperioodil naljalt ei leia – siis võikski arvata, et nende jaoks 100kgx2,2g valku = 220g valku ei ole mitte ainult maksimaalne kogus mida keha lihaste ehitamiseks kasutada suudab vaid ka üleüldse põhimõtteliselt maksimaalne kogus mida keha seedida/imenduda jõuab.
Niiet tarbides mingi 500g valku päevas on enam kui kindel, et lihaskasv ei ole kiirem, kui 300g puhul ning üleüldse tundub, et keha ei suudagi seda kogust ära seedida/imenduda või toimub tõesti mingi ülekattuvus päevade lõikes. Kas siis teisest uksest otse välja, või siis imendub varem või hiljem siiski ära, kuid keha eemaldab selle ülejäägi siiski verest/muudab süsivesikuteks vms.
Päris kindel ei ole, mis toimub…
Lõplikult midagi siis veel öelda ei saa. Ikka veel tehakse uusi uuringuid vaat-et iga päev antud teemadel….
Uurin selle kohta veel lähemalt. Muidugi ei ole kõik päris must/valge sellel teemal. Suured poisid söövad ju siiski 500g+ valku ja steroidide abiga ehitatakse ka palju lihaseid sellest. Kas siis nende puhul on seedimis/imendumiskiirus sedavõrd suurem?
Ei tea.
Muidugi ülevalolev spekuleerimine eeldab, et süüakse pm kogu päevane valgukogus ühest allikast. Seda ju ometiti ei tehta enamasti.
Seega ma eeldan, et erinevad valgud seedivad üksteisest sõltumata. Enamvähem.
Ehk kui tarbimine 100g vadakut ja 100g kaseiini korraga siis vadak seedib/imendub 10g/h ja kaseiin (ei tea mis see number oli) näiteks 5g/h. Pannes mõlead kokku tuleb ühe tunni jooksul imenduv kogus kokku 15g/h. (Uuringud on näitanud, et vadak + kaseiin on effektiivsem, kui ainult vadak või ainult kaseiin peale trenni)
Ehk kuna enamike inimeste päevane valgukogus tuleb mitmest, mitmest eri allikast siis on tõenäoline, et siiski kogu valk seeditakse ja imendub ära 24h jooksul. Mis edasi sellest saab sõltub siis juba päeva üldisest energiavajadusest, trennist ja muust sellisest.
@Gmaster –
Uuringud näitavad, et meie keha tekitab super-kompensatsiooni peale pikemat kataboolset seisundit. Ehk kui meie lihased on pikemad aega näljas olnud ja siis tarbime toitu – suurendab meie keha Valgusünteesi tunduvalt kõrgemaks, kui ta seda muidu teeks. Ehk ta kompenseerib kataboolsest seisundist tulnud lihaskahju, suurendatud sünteesiga.
Seetõttu isegi peale trenni nälga jäädes ei koge me metsikut lihaskadu, isegi kui sööme alles mitme-mitme tunnib pärast. (Kuid nagu mainitud – enam, kui kindel on, et hommikul söödud päevane valgukogus ikka naljalt ära ei seedi õhtuseks trenniks. Ning enamasti on veres neid aminohappeid liikumas küll.)
Muidugi ma ergutan kõiki otsime vastupidiseid uuringuid ja väiteid. Ma ei taha ise ka lolliks jääda ja niisama jahuda. Uusi teadmisi pole kunagi liiga palju
Probleem on kogustes vs imendumiskiirus. Siin on probleem kui kääbus ja sumokas on valkude imendumiskiiruses ühe vitsaga löödud.
Kui ma söön päevas näiteks 12 muna, siis selle valgu viimane tiksumine peaks toimuma ~90g/ 1,3g/h ~ 69h pärast? Sellist kolme ööpäevast varu ühe päeva söömaga ju ei teki. Kui valge ja kollase valgud on eri näitajatega, siis ikkagi kulub üle ööpäeva. Seega ei ole mõtet päevas üle nelja muna (24h x 1,3=31,2g valku, keskmine muna ~7,5g ehk 31,2/7,5~4 tk) süüa kui seda teha iga päev (eeldades, et kollase ja valge valgud konkureerivad imendumisel)?
Probleem on kogustes vs imendumiskiirus. Siin on probleem kui kääbus ja sumokas on valkude imendumiskiiruses ühe vitsaga löödud.Kui ma söön päevas näiteks 12 muna, siis selle valgu viimane tiksumine peaks toimuma ~90g/ 1,3g/h ~ 69h pärast? Sellist kolme ööpäevast varu ühe päeva söömaga ju ei teki. Kui valge ja kollase valgud on eri näitajatega, siis ikkagi kulub üle ööpäeva. Seega ei ole mõtet päevas üle kolme muna süüa kui seda teha iga päev (kui kolase ja valge valgud kattuvad)?
Vot jah. Läheb keeruliseks see. Ma päris mürki nende imendumiskiiruste peale ei võtaks kuna mõne eksperdi arvates, kes neid uurimustöid lahkasid – ütlesid, et seal olid mõned küsitavad tehnikad mõõtmistes vms. Kuid usun, et enamvähem on nad siiski täpsed.
+ ma isiklikult arvan, et on siiski mingid vahed sees olenevalt sellest, kas isik on 50kg naine või 150kg mees.
Mõni uuring on jälle näidanud, et mõned asjad võivad seda imendumiskiirust parandada. Piimarasv näiteks – mingil põhjusel, keegi seletada ei oska.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Siin artiklis räägitakse imendumiskiirustest veidi. (Pane tähele, et munavalkude koha pealt on * pandud – autor arvab, et need numbrid ei ole päris täpsed / Ehk võimalik, et see munavalk imendub ca. 2x kiiremini. Mis tähendaks, et enamikele inimestele ei oleks see oluline kuna enamus tervet resti ikka päevas ära ei söö
)http://www.bodyrecomposition.com/nutrition…ion-part-2.html
Muidugi ma ei taha kuidagi uskuda, et paar muna seedivad sul mitu päeva. Kuid krt teab. Põnev teema, kas pole?
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Põnev teema, kas pole?
a päeva üldisest energiavajadusest, trennist ja muust sellisest.@Gmaster –
Uuringud näitavad, et meie keha tekitab super-kompensatsiooni peale pikemat kataboolset seisundit. Ehk kui meie lihased on pikemad aega näljas olnud ja siis tarbime toitu – suurendab meie keha Valgusünteesi tunduvalt kõrgemaks, kui ta seda muidu teeks. Ehk ta kompenseerib kataboolsest seisundist tulnud lihaskahju, suurendatud sünteesiga.
Seetõttu isegi peale trenni nälga jäädes ei koge me metsikut lihaskadu, isegi kui sööme alles mitme-mitme tunnib pärast. (Kuid nagu mainitud – enam, kui kindel on, et hommikul söödud päevane valgukogus ikka naljalt ära ei seedi õhtuseks trenniks. Ning enamasti on veres neid aminohappeid liikumas küll.)
Muidugi ma ergutan kõiki otsime vastupidiseid uuringuid ja väiteid. Ma ei taha ise ka lolliks jääda ja niisama jahuda. Uusi teadmisi pole kunagi liiga palju
 katabolismi ja B ) nn anaboolset akent, kus treeningjärgselt on keha suurenud vastuvõtlikkusega toitainetele:)?</p>
<p>Tavainimene võib toituda kuidas tahab ja trenne teha millal iganes ja tulemus on ka milline iganes, aga räägime ikka erialaselt ja jõualade harrajatest. Kas nad tõesti tarbivad sv-valgu šeike enne ja peale trenni ainult selle pärast et (teised) suured onud reklaamis nii ütlevad? Kas sa ka ise mitte enne-ja peale trenni šeiki ei tee? Ja miks meie tegijad üsna täpselt ajastavad oma trennieelseid sööke? Kõik on naiivitarid:)?</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
</li><!-- .bbp-body -->
<li class=)
Postitused- You must be logged in to reply to this topic.
