Jõutõmme

Keegi võiks siis õelda milline see õige tehinka on? selja asend, raskused, jalgade asend, midagi kandade alla? seletage palun=)

Ainult õigest tehnikast päris ei piisa. Keha peab olema natuke ettevalmistatud ka selleks hajutuseks, et ei tekiks vigastusi. Lihastoonus peab olema piisav ning liigeste liikuvus samuti piisav. Jalgadel peavad puusaliigesed ning hüppeliigesed olema sobivaks kohandatud oma liikuvusega. Seljal peava olema süvalihased tugevad ning muidugi ka suured selja- ning kõhulihased. Seejärel hakka tegema õige tehnikaga harjutust.

On ikka küll ja kriitiline tähtsus ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Liigeste õige liikumine on puhtalt teha õigete proportsioonidega arenenud ning õige motoorikaga lihaste poolt. Kui lihasgrrupp on nõrk, siis ta ei taha väga töötada suure amplituudiga. Selle tulemusena tekivad liigestes lisapinged(närvisüsteem teeb nõrga piirkonna/liigese toestuse liiga jäigaks ning annab seeläbi sellele vale kinemaatika), mis viivadki miskil õnnetul hetkel traumani.

Jõusaalis on hästi näha see kükidel, kus kehva vormiga kükkija kasutab liiga palju tuharalihaseid – ajab tagumiku liiga taha. Antud juhul on liiga jäigaks või piiratud amplituudga töötavaks lihasgrupiks nelipealihased, mis ei kannata kükkimisraskust välja antud kükkimissügavuse piires. Tuharalihased ning seljasirutajad peavad seda siis kompenseerima. Tagumiku taha ajamise tulemusena selg nõtkub kaardu läbi(selgroo ebatervislik asend, pinged kontsentreeruvad diskide servadele) + ta tekitab ebanormaalselt pika “kangiõla” turjal oleva raskuse keskpunkti ning jalgade maha toetumise punktide vahel, mis omakorda lisab koormust seljale. Sealt need kükimise seljavigastused tulevadki.

Ma ei mõista, miks jätta tuharatele ja reie taguosale vähem tööd. Minu arvates ongi kükis nelipealihasel väiksem roll.

Sellega olen nõus, et selja kõverdumine ja puusade nn “alla keeramine” (posterior pelvic tilt) võib tekitada küki tegemisel vigastusi. Selle põhjuseks on ebapiisav paindumine, ei osata keha kontrollida jne.

See aga ei tähenda, et ei tuleks nö taha kükkida. Küki tehnikaid on muidugi erinevaid, aga suurimaid raskusi võimaldab ja minu arvates õigeim ongi puusade taha laskmine.

Muideks, puusad taluvad koormust palju paremini, kui põlved. Kui hoida puusi ees, peavad ka põlved rohkem ette minema. See paneb suurema koormuse põlvedele ja nelipealihasele. Kui see ongi eesmärgiks, siis võib ju nii teha.

Kordan uuesti, et selg ei kõverdu pelgalt taha kükkimise tõttu, vaid ebapiisava painduvuse tõttu.

Küki üheks tähtsamaiks aspektiks ongi see, et jõud tuleb puusadest (hip drive).

Ka baasharjutuse seisukohalt võttes on taha kükkimine palju efektiivsem. Sel juhul töötab rohkem lihaseid ja raskus on suurem.

See on minu arvamus ja vabandan, kui olen millestki valesti aru saanud.

See teada wärk, et näiteks jõutõstjad kasutavad samuti päris suurel määral tuharalihaseid, kuna nendelt saab kõige rohkem võimsust kätte (keha suurim lihasgrupp siiski). Rückenbergi poolt mainitud ülesvaatamine on suhteliselt võimatu nendel kükkidel, mida ma mõtlesin. Neid pole mina veel korralike sportlasi tegemas näinud, ent algajad teevad suhteliselt tihti, kui ei ole treenerit käeulatuses . Profisportlased ei siruta alaselga nii välja kui pooled pühapäevatreenijad, seetõttu ei ole neil selg “nii” kumer.