Skip to main content

jõusaal ja pikkamaa jooks

Avaleht » Forums » Spetsialistid » Küsi Teadjatelt » Küsi Kiivikaselt » jõusaal ja pikkamaa jooks

Viewing 13 posts - 16 through 28 (of 28 total)
1 2
  • Autor
    Postitused
  • juuli 4, 2006 at 5:50 p.l. #87187
    TANK
    Member

    sobivad kokku küll miks ei sobi…

    ainult et sa pead valima kummas sa tahad edukas olla… mõlemas korraga sa väga hea ei saa olla…

    juuli 4, 2006 at 6:06 p.l. #87191
    smack
    Member

    Kui te ei tea veel, siis jõusaal ei ole ainult loodud massi kasvatamiseks, vaid seda saab väga hästi ka kahandada. Milleks siis pikad kordused on.

    juuli 10, 2006 at 10:50 e.l. #86884
    crasher
    Member

    sobivad kokku küll miks ei sobi…

    ainult et sa pead valima kummas sa tahad edukas olla… mõlemas korraga sa väga hea ei saa olla…

    Vaevalt ma kunagi kulturismis lavalaudadele ronin või rinnalt võistlustelt suruma hakkan. Aga joosta saab võistlustel alati. Iga nädal on kusagil keskmaa jooks, kus saab osa võtta igaüks. Jõualad on ikkagi pikaajalise treeningu tulemus, pikamaajooksjaks võib end aasta-paariga treenida. Kuna ma medaleid ei korja kumbaltki aladelt siis peabki selliseks kesktasemeliseks jääma. Ei ole häbi jõusaalis raskusi kiskudes ja teed vähemalt pooltele jooksjatele ära. Selline oleks vast perfekte füüsiline vorm.

    juuli 10, 2006 at 6:29 p.l. #87367
    Fre
    Member

    Vaevalt ma kunagi kulturismis lavalaudadele ronin või rinnalt võistlustelt suruma hakkan. Aga joosta saab võistlustel alati. Iga nädal on kusagil keskmaa jooks, kus saab osa võtta igaüks. Jõualad on ikkagi pikaajalise treeningu tulemus, pikamaajooksjaks võib end aasta-paariga treenida. Kuna ma medaleid ei korja kumbaltki aladelt siis peabki selliseks kesktasemeliseks jääma. Ei ole häbi jõusaalis raskusi kiskudes ja teed vähemalt pooltele jooksjatele ära. Selline oleks vast perfekte füüsiline vorm.

    Su jutt on puhas kuld.

    august 4, 2006 at 5:55 e.l. #88371
    crasher
    Member

    Kui te ei tea veel, siis jõusaal ei ole ainult loodud massi kasvatamiseks, vaid seda saab väga hästi ka kahandada. Milleks siis pikad kordused on.

    Tekkis huvi pikkade korduste suhtes ehk 12 ja rohkem. Kas see on niisama vehkimine või arendab see just vastupidavuslihast, mis hiljem jooksmisel kasuks tuleb.

    august 4, 2006 at 7:19 e.l. #88376
    Ott Kiivikas
    Member

    Kysimus selline, kas jõusaal ja pikkamaa jooks sobivad kokku?

    Et kas lihastele ei mõju kuidagi halvasti? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Ja mida ise arvate sellest?

    Ettetänades !!!

    Sobivad nad kokku kui eesmärgiks ei ole kulturismis olla võistlussportlne, vaid teha trenni lihtsalt enesetunde parandamiseks. Kestev aeroobne tegevus eriti kõrgel pulsisagedusel langetab testosteroonitaset ja mõjub lihasmassi pärssivalt. Mäletan ühte klienti kes kurtis, et ei kasva, et lihaseid ei tule juurde, ta jooksis 3x nädalas 10 km, ütlesin, et lõpeta see jooksmine ära kui tahad kasvada, peale seda võttis mees 10 kg juurde ja mitte ainult rasva arvelt. Aeroobset peab ka tegema, kuid mõistlikuse piires. Samas tean fitnessi Rootsi naiterahvast, kes samas on ülipikamaa jooksja distantsid sinna 70 – 80km tuuri ja võistleb Euroopa tasemel ka fitnessis (seal ei ole ka vaja sellist lihasmassi nagu kulturismis).

    august 4, 2006 at 9:45 e.l. #88382
    taf
    Member

    sprint – 30-400m

    keskmaa – 400-3000m

    pikkmaa – 3000 – ….

    poolmaraton – 20 km ringis

    maraton – 42,125 km

    Ise olin ka käpp kergejõustikus jooksu aladel, tegin kõvasti jooksutreeninguid ja jõusaalitreeninguid otsa. Senikaua kui ühel heal päeval 60 m lõike joostes vasaku reie kakspealihase ära tõmbasin. Peale seda olen ainult “kergelt” jõusaali teinud.

    Tahan väita, et kindlasti on pikamaa jooks tervisele ja eriti südame treenimise mõttes kasulik, isegi kõige parem variant. Kuid siin on palju agasi. Nagu TANK eelpool mainis, mis proportsioonis neid teha. Ma olen näinud maratoonareid jõusaalis ja ega nemad küll seal “rassimist” ei tee. Kergelt kõhukest, hüppekesi, kergelt selga ja võibolla teinekord kerge kangiga isegi biitsa või triitsa ja kogu lugu. Seevastu näen sprintereid kükkimias 200 kg-ga, biitsa 60-70 kg jne.

    Seega võib järeldada, et mida lühema distantsi mees oled, seda rohkem omab jõusaal suuremat osakaalu. Kuid miks see nii on? see on juba pikem teema <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    edu

    august 4, 2006 at 4:46 p.l. #88400
    Rambo vend
    Member

    Olen poolmaratoni joostes näinud tihti üsna arvestatava lihasmassiga tegelasi. Mitte küll tipus, aga siiski hea tempoga jooksevad.

    august 5, 2006 at 9:03 e.l. #88414
    TANK
    Member

    Olen poolmaratoni joostes näinud tihti üsna arvestatava lihasmassiga tegelasi. Mitte küll tipus, aga siiski hea tempoga jooksevad.

    Siin tekib küsimus milline on arvestatav lihasmass….

    august 7, 2006 at 5:26 e.l. #88521
    crasher
    Member

    Sobivad nad kokku kui eesmärgiks ei ole kulturismis olla võistlussportlne, vaid teha trenni lihtsalt enesetunde parandamiseks. Kestev aeroobne tegevus eriti kõrgel pulsisagedusel langetab testosteroonitaset ja mõjub lihasmassi pärssivalt. Mäletan ühte klienti kes kurtis, et ei kasva, et lihaseid ei tule juurde, ta jooksis 3x nädalas 10 km, ütlesin, et lõpeta see jooksmine ära kui tahad kasvada, peale seda võttis mees 10 kg juurde ja mitte ainult rasva arvelt.

    Annab tunda jah. Selle suvel olen eriti tõsiselt jooksmisega tegelema hakkanud, mistõttu on ligi 5 kg lihast kadunud. Talvel tuleb see siis kõik tagasi treenida ja samas ka aeroobset vormi hoida, et kevadel jälle jooksurajal võistlusvõimeline oleks. Tegelikult peaks 100% pühenduma jooksu (vastupidavus) treeningule aga jõusaal on nii veres, et ei tahaks nagu loobuda. Seega üritan jätkuvalt olla nii uriversaalne kui võimalik.

    august 7, 2006 at 8:04 e.l. #88468
    smack
    Member

    Tekkis huvi pikkade korduste suhtes ehk 12 ja rohkem. Kas see on niisama vehkimine või arendab see just vastupidavuslihast, mis hiljem jooksmisel kasuks tuleb.

    Kordused vahemikus 12- 20 (seeria kestab üle 90 sekundi) treenivad aeglaseid lihaskiude(treenivad vastupidavust). Kusjuures aeglased lihaskiud on kõige väiksema massiga. Seejures peaks treening raskus olema 59- 69% maksimum raskusest.

    Samas pean tõdema, et vaatamata kuidas sa treenid, parandab jõusaal ALGUL ka su üldist füüsilist vormi; hiljem muutub see spetsiiflisemaks(muideks kas sa teadsid, et tippkulturistid on head sprinterid). Ma isiklikult treenin nii massi kui ka jõudu, kuigu mu 5000m, 3000m ja 100m aeg on kõvasti paranenud.

    august 8, 2006 at 1:13 p.l. #88576
    crasher
    Member

    Kordused vahemikus 12- 20 (seeria kestab üle 90 sekundi) treenivad aeglaseid lihaskiude(treenivad vastupidavust). Kusjuures aeglased lihaskiud on kõige väiksema massiga. Seejures peaks treening raskus olema 59- 69% maksimum raskusest.

    Samas pean tõdema, et vaatamata kuidas sa treenid, parandab jõusaal ALGUL ka su üldist füüsilist vormi; hiljem muutub see spetsiiflisemaks(muideks kas sa teadsid, et tippkulturistid on head sprinterid). Ma isiklikult treenin nii massi kui ka jõudu, kuigu mu 5000m, 3000m ja 100m aeg on kõvasti paranenud.

    Usun täiesti sprinterite lihasmassi ja lisamassides olvate isikute sprintimisvõimetesse. Aga kui vaja joosta üle tunni aja, siis jääb suur mass ikka hirmasti jalgu. Eks ma proovin siis jõusaalis hakata pikkade kordustega treenima. Jalgu eriti ja eks järgmine aasta saab võrrelda. Oamaoodi igav, sest kui tegemist on tõesti väikse kaaluga lihastega, siis on raske progressi jälgida. Vana stiil “kiirelt suureks” jääb siis ära.

    Veel üks mõte. Vastupidavus treeningul kasutatakse ka nö. ringtreeningut, kus liigutakse masinalt masinale väikeste puhke pausidega. Kas keegi on seda proovinud?

    august 8, 2006 at 2:35 p.l. #88580
    jrx
    Member

    Ringteening on väga hea anaeroobse vastupidavuse saavutamiseks.

  • Autor
    Postitused
Viewing 13 posts - 16 through 28 (of 28 total)
1 2
  • You must be logged in to reply to this topic.