Jorgen Matsi
- This topic has 485 replies, 58 voices, and was last updated 10 years, 4 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Huuh, Aile 2 tundi:) Oled ise vaadanud? Lühikokkuvõte? Tean, et peavigastuste teema on viimasel ajal USAs just NFLi (ameerika jalgpall) kontekstis ülipalju räägitud, sest neil on põrutusi palju, tihti jäävad diagnoosimata ning treenivad/mängivad taastumata edasi.
MMAs, kus peapõrutuse saamine tähendab peaaegu alati matši lõppu (erinevalt poksist, kus inimesel lastakse teadvusele tulla 10 sekundi vältel ja siis asi läheb edasi) on asi ikka päris kenasti jälgitud, USA’s annavad spordikomisjonid ametliku võistluskeelu optimaalseks ajaks jne.
Samuti võimalus lõpetada matše väga erineval viisil muudab ala peapõrutuste suhtes turvalisemaks – kui vaadata kasvõi neid kahte viimast matši, mida soovitasin, siis kumbki ei lõppenud peapõrutusega vaid hoopis alistusvõtetega.
Edit: Ise oleme ka treeneritena seda reeglit ikka rangelt jälginud, et võimalusel võistlejad treenivad täiskontakti peakaitsmetega ning kui kellelgi peaks juhtuma, et löögi peale põlvest pehmeks läheb, siis on selleks päevaks trenn läbi ja kontaktitrennist 2 nädalat pausi. Kui päris teadvuse kaotus on, siis muidugi veel tõsisem trennipaus.
Nali on kusjuures selles, et kui välja arvata konkreetselt MMA võistlejate treeningud (kus on paar korda juhtunud seda, et keegi löögi tulemusena ikka paneb põlve maha ja on ka paar nokauti ette tulnud), siis minu klubis on nö “tavagruppides” KAHEKSA aasta treenimise vältel olnud täpselt KAKS nokauti. Millest üks juhtus tõesti poksitrennis kuid teine hoopiski maasvõitluse trennis – selili olev sportlane tegi üht suure liikumisega kaitset täpselt sellel hetkel kui pealmise positsiooni saavutanud võistleja pea ees suure hooga kaitsest mööduda ja paremat positsiooni saavutada üritas. Tulemuseks oli antud spordiala kontekstis täiesti illegaalne aga samas juhuslik maast-jalg-näkku ja KO:) Kõikide tervis pikas lõikes jäi vägagi korda, ehmatus oli loomulikult suur. Toonitan – kaks juhtumit kaheksa aasta jooksul üldse.
Sain võimaluse järgi proovida FAST eelsegatud taastajad – päris mõnus lonks trenni vahepeale ja kui pole seda viitsimist, et isegi kokteili valmis segada, siis mõnes mõttes batoonist mahlasem, toiteväärtuselt natuke asjalikum ja mitte oluliselt raskem kaasa võtta. IVO FitShop Eedenist ütles küll kindlalt, et talle meeldib maasika maitse rohkem, aga minu eelistus on kindlalt šokolaad.
Nagu Ivo ütles – kellele blondid, kellele brünetid
Nonii head lugejad. Esiteks on minu jaoks läbi saanud üks hull aastalõpuhullus ja nüüd võtan nädala puhkust – sõidan Saaremaale spaasse ja möödaminnes annan vahvas spordiklubis Vabavõitlus Kuressaare ka mõned külalistrennid. Lisandina jõudsin asju pakkides kaasa haarata ainult Protein BLOCKi ja FAST kalaõli kapslid. Unustasin maha AMINO RUSH’i, millega olen mõelnud rohkem eksperimenteerida. Subjektiivselt tundub, et toetab trenni sama hästi kui süsivesikuid sisaldav spordijook ja paremini kui paljas vesi. Samas pean tunnistama, et see sidruni maitse kohe ikka üldse mokkamööda ei ole. Ei tea kuidas mustikas on – kui purk tühi, siis vaatab.
Ka spordiuurimishobid lükkuvad edasi (üks paeluvamaid asju, mis viimasel ajal tähelepanu tõmmanud on südame löögissageduse varieeruvuse kui treeningprogrammi disainimisel olulise muutuja jälgimine, millest üht kokkuvõtet saab lugeda siin: http://www.8weeksout…esearch-review/)
Puhkusele kaasa võtan hoopis ühe kergeloetava toitumisalase raamatu ning ühe kergeloetava teraapiaraamatu. Palju on minu kliinikutöös juhtumas seda, et teraapiat ja toitumisnõu eristada on väga raske. Üritan siis ennast teravana hoida, aga samas mitte puhkusel liigselt üle koormata.
Arvutist ja telefonist olen pea täielikult eemal pea nädala:)
Tuleva aasta võistlusplaanid panen paika jaanuari esimesel nädalal. See pinge peab kahjuks praegu õhku jääma.
Amino Rushi mustikas maitseb mulle rohkem. Samas algul tundusid mõlemad maitsed võõrad, kuid nüüd olen ära harjunud ja praegu ei sega maitse enam üldse. Oluline on toime ja see on jätkuvalt tuntav.
Huuh, Aile 2 tundi:) Oled ise vaadanud? Lühikokkuvõte? Tean, et peavigastuste teema on viimasel ajal USAs just NFLi (ameerika jalgpall) kontekstis ülipalju räägitud, sest neil on põrutusi palju, tihti jäävad diagnoosimata ning treenivad/mängivad taastumata edasi.
MMAs, kus peapõrutuse saamine tähendab peaaegu alati matši lõppu (erinevalt poksist, kus inimesel lastakse teadvusele tulla 10 sekundi vältel ja siis asi läheb edasi) on asi ikka päris kenasti jälgitud, USA’s annavad spordikomisjonid ametliku võistluskeelu optimaalseks ajaks jne.
Samuti võimalus lõpetada matše väga erineval viisil muudab ala peapõrutuste suhtes turvalisemaks – kui vaadata kasvõi neid kahte viimast matši, mida soovitasin, siis kumbki ei lõppenud peapõrutusega vaid hoopis alistusvõtetega.
Edit: Ise oleme ka treeneritena seda reeglit ikka rangelt jälginud, et võimalusel võistlejad treenivad täiskontakti peakaitsmetega ning kui kellelgi peaks juhtuma, et löögi peale põlvest pehmeks läheb, siis on selleks päevaks trenn läbi ja kontaktitrennist 2 nädalat pausi. Kui päris teadvuse kaotus on, siis muidugi veel tõsisem trennipaus.
Nali on kusjuures selles, et kui välja arvata konkreetselt MMA võistlejate treeningud (kus on paar korda juhtunud seda, et keegi löögi tulemusena ikka paneb põlve maha ja on ka paar nokauti ette tulnud), siis minu klubis on nö “tavagruppides” KAHEKSA aasta treenimise vältel olnud täpselt KAKS nokauti. Millest üks juhtus tõesti poksitrennis kuid teine hoopiski maasvõitluse trennis – selili olev sportlane tegi üht suure liikumisega kaitset täpselt sellel hetkel kui pealmise positsiooni saavutanud võistleja pea ees suure hooga kaitsest mööduda ja paremat positsiooni saavutada üritas. Tulemuseks oli antud spordiala kontekstis täiesti illegaalne aga samas juhuslik maast-jalg-näkku ja KO:) Kõikide tervis pikas lõikes jäi vägagi korda, ehmatus oli loomulikult suur. Toonitan – kaks juhtumit kaheksa aasta jooksul üldse.
Vaatasin küll… Loomulikult oli ka üleüldist mulli, kuid räägitakse ka ebatüüpilistest peapõrutustest jne. Soovitan ikkagi vaadata. Mõni ebaolulisena tunduv kõks võib tekitada aastaid hiljem palju pahandusi.
Siis on ju väga kena, kui te sellega arvestate. Samas…kui öeldakse sõna -peapõrutus… oled sina esimene, kes mulle meelde tuleb
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Heh. Mul ei ole kunagi veel teadvuse kaotust olnud. Põlve surisema m6ned korrad küll, aga et peavalusid v6i muud sellist – ei. Pigem on ikka väikeste peatraumadega see, et kogumaht ja kuhjumine määrab ja see on mul väike. Aga eks see ole alati muidugi ka see et ‘kavatsen elada igavesti – so far so good’
Jõulud on nuumamiseaeg. Lihtne on seada aastalõpuga mingit piiri, mis on veel kaugel, ilmselt neid, kes käituvad stiilis “ma uuel aastal olen … ” on alati päris palju. Mingit sellist lõppu ma jõulunuumamisele hetkel panna ei kavatse, küll aga kasutan lihtsat nippi ülesöömise vähendamiseks:
Alati kui on kahtlus selle suhtes, kas kõht on ikka õigesti tühi ja kas ikka peask sööma või mitte, lihtsalt ütle iseendale (ja soovitatavalt valju häälega): “Mul ei ole kõht tühi, aga ma sellegipoolest kavatsen praegu üle süüa!” – sellisel juhul on ülesöömiskogus tavaliselt väiksem (seda inimeste puhul, kes oma söömiskäitumisega kuidagimoodi tõsisemalt pahuksis ei ole.)
Jrx sina kui võitleja, mis annaks püstivõitlejale hea sitkuse ülakehale, kas hantlitega varjupoks, varjupoks niisama, mis kangi harjutusi sa soovitaksid teha, et nt eesmärk oleks konkreetselt olla vastupidav ja kiire. Ma nüüd hakkasin vaikselt aeroobset hüppenööri näol tegema, sest olen kangi teinud ja tahaks käed korralikult liikuma saada(löökide suhtes). Olen teinud 2min raunde 3kgx2 hantlitega varjupoksi, tunnen et õlad väsivad üpris kiiresti, sellepärast ma tahaks sellist südikust ja sitket poolt arendada. Mida soovitad üleüldiselt? Aitäh!
Mida sa mõtled selle “sitkuse all”? Kui soovid olla oma spordi kontekstis vastupidav ja kiire, siis miski muu ei aita nii hästi kui oma spordi tegemine:)
Kui käte aeglus on probleemiks, tasuks üle vaadata tehnika ja seejärel lihastasakaal. Minu kogemus ütleb, et sellise ala puhul see kiirus ei jää kunagi nagu mingi konkreetse lihase “aegluse” taha.
Hantlitega varjupoksi suhtes on vastakad arvamused:) Varem olin totaalselt selle vastu, nüüd arvan, et tehnikat saab sellega parandada vist küll, aga väga palju kindlasti ei tasu teha.
Üleüldiselt soovitan maksimaalselt aega veeta oma konkreetse spordiga tegeledes:) Ehk siis mida rohkem funktsionaalseid ettearvamatu komponendiga paarisharjutusi ja sparringut, seda parem tulemus.
Naudin täiega oma viimast puhkusepäeva. Uue aasta hommik tuli oivaliste rukki-kaera pannkookidega. Homsest töönädalast juba uued m6tted, uued plaanid, uus elurütm. Seda mitte sellepärast, et uus aasta hakkas vaid lihtsalt teatud asjad sai enne puhkust tööl valmis ja nüüd uued ning muidu ka uued väljakutsed ootamas. Üle 10 kuu sai puhkusel prooviks kang korra kätte võetud ja turvaliselt ja ilusalt tõmmatud 160 kg. Ei liigset hõiskamist, aga hea meel, et säilinud:) Head uut aastat kõigile lugejatele – segage kokku just täpselt see kokteil rahust ja rajust, mida soovite.
Kui keegi lugejatest muretseb eelkõneleja pärast, siis ärge muretsege – privaatsõnum juba ammu vastatud:)
Igatahes kallid lugejad, vahepeal olen küll blogisse tilgutanud mingeid jupikesi, aga midagi põhjalikumat kirjutanud ei ole. Millega ma siis vahepeal tegelenud olen? Selle jaoks mõtlesin, et räägin natuke oma tegemistest ja postitan pildikroonikat asjadest, mida vahepeal silmad on näinud ja meelde on tulnud telefon taskust fotoklõpsu tegemiseks välja võtta. Seda ikka aegajalt juhtub, aga mälu unustab need pildid pärast telefonist arvutisse tõmmata. Seega natukene fotokroonikat – mõned pildid on tehtud päris jupp aega tagasi, aga nagu öeldakse “Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna” (ja psühholoogiast teame, et nii mõneski mõttes on see ka tõsi), siis väike fotokroonika formaadis postitus rohkem.
Esimene pildike (hilissügisest):
Emajõe äärde rajas (on seda rajamas s.t. pidevalt täiendatakse) Tartu linn imelise kallasraja. Nagu näete, siis seal on oht, et võib libastuda, oht, et sõidate rattaga kuskile alla (Emajõkke)? See-eest võib turvaliselt hoida käe õhupalle (tähistada sünnipäevi? lennata?); minna ühes suunas, kui koer soovib minna vastassuunas, töötada sülearvutiga, harrastada klassikalist tõstmist ja… see viimane soovitab asendit, millesse soovitatakse beebi panna kui tal on gaasid…?
Teine pildike JA VIDEO (detsembri algus):
Käisin lugemas üht koolitust JK Tammeka noorjalgpallurite lapsevanematele sellest, kuidas lapsevanemad saaksid toetada noorsportlase motivatsiooni, võistluspingega toimetulekut jne. Koolitus toimus Tamme Staadioni kohviku ruumides ja staadioni enda aial paelus pilku järgmine tahvel. See on ikka hea, et muretsetakse, et just territooriumi sees narkootikumide tarvitamine keelatud on:)
Muuhulgas paluti koolituse tutvustuse tarbeks öelda kiirelt kaks sõna kaamerasse sellest, mis on enesekindlus:
http://www.youtube.com/watch?v=09mb4ON_vx4
Kolmas pildike (detsembri keskpaik):
Uskumatult imeline asi. Armsad klubikaaslased olid teinud klubi jõulupeoks spetsiaalseid piparkooke, sealhulgas eriline VÕIMLA piparkook. Need maitsesid imehästi.
Neljandad pildikesed (jõulueelne puhkus Kuressaares):
Jõulude eel tõmbasime elukaaslasega kõik juhtmed seinast välja ja põrjutasime Saaremaale puhkama. Veetsime seekord aega GoSpas, eelmise aasta jõulupuhkuse Grand Rose Spas. Hinnanguline kiire võrdlus oleks umbes selline, et Grand Rose oli õhkkonnalt nunnum, aga GoSpas oli võrratu, võrratu hommikusöögilaud ja mõned mugavused, mida Grand Rose’s ei olnud. Aga Grand Roses olid ühissaunad näiteks… ühesõnaga mõlemal omad plussid-miinused, aga kui peaks uuesti valima, siis mina vist eelistaks GO’d. Seal oli ka jõusaal, kuhu mina küll vaid üle ukse vaatasin, aga elukaaslane hantlite-kangidega ikka rassimas käis.
Nagu ikka spa’s sai ette võetud mõned protseduurid.
Jalutatud linna peal ja nähtud mõningaid loodusimesid nagu näiteks seeni detsembri keskel.
Aga ka mõningaid inimeste poolt loodud kummalisi asju. Seda pilti kohe nagu ei oskagi kuidagi kommenteerida. Lossi lähedal olevas pargis selline uks igatahes oli:)
Loss ise oli kaunis.
Ja kaunid olid ka teised Saaremaa kaunid kohad:
Angla Tuulikud:
Ning Panga pank (tõeline metanimi:)
Pangal oli imeilus ilm ning karge vaade, mis sealt avanes oli selline, mida pilt kindlasti edasi ei anna. See olekski vabalt võinud olla koht, kus maailm lõppeb ja silmapiirilt vesi kosmose tühjusesse maa servalt lõputult alla voolab.
Kirjade järgi kolmas Saaremaa kaunis koht on Kaali järv, seal käisime ka, aga ei olnud fotoklõpsakatunnet. Meenub vaid üks anekdoot: President Rüütel ja President Meri on Kaali järve ääres. “Ja siia see meteoriit kukkuski,” ütleb Lennart. “Jah, kujuta ette,” vastab Arnold, “ja täpselt järve!”
Õhtuti käisime Saarema MMA klubis “Vabavõitlus Kuressaare” trennis, kus juba kolmandat korda külalisena mõned trennid annan. Seal on alati meeldiv seltskond ja mõnus õpetada ja ise kaasa teha – motiveeritud ja muhedaid usinaid õpilasi pingevabas õhkkonnas – mida muud üks treener saaks tahta. Kui veel peale trenni saab natuke pubis seltskonnas nalja visata ja piljardit mängida nagu ühel õhtul sattus, siis on eriti tip-top! Edu Saaremaa poistele võistlustel!
Testitud sai ka Kuressaare söögikohti, seekord näiteks La Perla, mis üllatas maitsva Itaalia köögiga kuigi esmamulje suurt lootust ei äratanud, aga eredaim elamus nagu ka juba eelmisel aastal oli Vinoteek.
Puhkuse ajal sai ka käidud veel nii Pärnus kui Tallinnas, Noarootsis ja Haapsalus, kus võtsime vastu uue aasta. Kui peale aastavahetust Tartusse tagasi jõudsin lõpuks, oli spidomeetril ees kena 1850 kilomeetrit.
Läbi terve puhkuse oli koormus väike, kasutasin regulaarselt FAST kalaõli ja vahel treeningute ajal Fast Amino Rush’i.
Esimesel nädalal kukkus selga kogu see töökoorem, mis vahepealsest ajast kogunenud oli ja nüüd hakkan vaikselt rütmi tagasi jõudma. Treeningud küll veidi kiratsevad, kehakaal on kõrgeim, mis ta eales on olnud, aga kevadised võistlusplaanid hakkavad paika loksuma ja sellega seoses on üht-teist põnevat ka seoses kaalu reguleerimisega plaanis katsetada – olge mureta, ka siin blogis saab see kajastatud. Kiiretel päevadel aitasid hädast välja mu lemmikbatoon Fast Luxus Pro ning FAST eelsegatud valgukokteilid.
Laupäeval sain ka sel talvel esimest ja teadlikus elus üldse alles viiendat korda alla suusad, millega liikumine selline põnev ja raske tegevus tundub olevat.
Tulev nädal, aga tuleb veel korralikul töölainel, vastuvõtte kliinikus on omajagu ja nädala lõpus tegelen ka eneseharimisega. Sõõrikutega on aga mõneks ajaks kindlasti lõpp – hea toitumine toetab nii vaimset kui füüsilist sooritust. Jaksu kõigile!
Täna on toitumise suhtes patupäev. Õhtu lõppeb ühe purgi Dr. Pepperi limonaadi ja Ben & Jerryse jäätisega suurepärase sarja “Sherlock” uue hooaja saatel. Viimane UFC vaadatud – soovitan.
Homme hakkab tõeliselt talispordihooaeg ja dieet, kus varasest võibolla suurem osa BCAA´l, mida saan FAST Amino Rush´ist ja muud põnevat:)
Olge mõnusad!
Ma arvan, et see märk äkki soovitas selle laudtee peal joogat harrastada (matid on nõrkadele)
Meenub vaid üks anekdoot: President Rüütel ja President Meri on Kaali järve ääres. “Ja siia see meteoriit kukkuski,” ütleb Lennart. “Jah, kujuta ette,” vastab Arnold, “ja täpselt järve!”
Seoses sellega meenub mulle see variant, kus Arnold ütleb Lennartile “vedas et koolimajja ei kukkunud”
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>- You must be logged in to reply to this topic.
