Jorgen Matsi

Homme on jälle võimalus näha mind võistlemas. Täitsa tasuta muide.

Toimuvad lukumaadluse (ehk siis ilma kimonota brasiilia jiu jitsu) Eesti Meistrivõistlused. Tallinnas, Kristiine Spordimajas algusega 10.30. TÄITSA TASUTA.

Täpsem info siin: http://raskesport.ee/foorum/viewtopic.php?f=6&t=8126

Mis veel uudist ja kuidas ettevalmistus on läinud?

Näiteks käisin kolmapäeval Vikerraadios rääkimas spordivigastustest. Järelkuulatav SIIT. Oled nõus? Arvad teisiti? Mulle meeldib alati oma selleteemalisi seisukohti arendada ja seletada. Kirjuta siia – arutame ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Spordivigastused ju peaks ka selle foorumi külastajatele lähedane teema olema… Mitmed teised blogijad ikka ja jälle kirjutavad sellest.

Võistlus iseenesest tuleb põnev – minu kaalus 7 võistlejat, mis on päris hea ja konkurents on tugev. Ma olen küll vaieldamatult kõige staažikam treenija, aga nagu varem ka kirjutanud – see ei maksa eriti midagi ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Spordiala areneb nii kiiresti ja uued talendid tulevad peale ning minu vahepealne MMA-le keskendumine pani jiu-jitsu arengu ikka üsna seisma.

Hea näide sellest on see, et Tallinna klubi treener Ronald, kes on minust 3 aastat vähem treeninud sai nädalavahetusel 3D Treeningu sügislaagris pruuni vöö. Ega vöö ei ole mingi eesmärk iseeneses, aga Ronald on väga hea sportlane ja treener, kes BJJs minust kindlalt mööda läinud ja saan hoopis temalt iga kord palju õppida kui koos treenime.

Laager iseenesest oli väga lahe, palju uut materjali, mis nüüd tuleb treeningutega kinnistada (kas mõistate, miks ma BJJd nii armastan? Inimene, kes on 11 aastat treeninud saab minna treeninglaagrisse ja tulla tagasi mõttega, et “NII ÄGE! Nii palju uut materjali!”)

Kahjuks jäin ainult laagri lõpus mingisse vastikusse külmetusviirusesse ja olgugi, et paari päevaga enesetunne normaliseerus, siis väike köha kimbutab siiamaani, aga loodetavasti võistlemist ei sega.

Võistlen kaalukategoorias -73.5 kg (kaalutakse vahetult enne matši võistlusriietuses, nii et sihin olla 73 kg kerge). Kaalu reguleerimine võistluste tarbeks on juba nii tuttav, et selline väike reguleerimine (umbes 2 kilo) saab tehtud viie-kuue päevaga nii et ei märkagi. Ainult kahe võistluseelse päeva toitumine on märkimisväärselt imelik – eile näiteks “sõin” 500 ml keefirit, 500 ml piima FAST HERA WHEYga (laimi-juustukoogi maitse mmm…) ja 400 ml kohvikoort.

Täna saan natuke näksida täpselt seda, mille järgi hetkel isu on ja homme hommikul saan ilmselt natuke isegi hommikust süüa. Peale kaalumist kohe FAST HPR sisse ja läheb! ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Võistlusärevus on ka natuke sees – ega kümneaastane kogemus ja psühholoogiks olemine sellest ei päästa. Võistlusärevusest pääsemiseks on ainult ÜKS kaljukindel meetod – mitte võistelda ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mõtle peaga, võitle südamega!

Pildil õnnitlen Ronaldit peale katsumust – meil on kombeks tähistada vööde saamist raudmehe-trenniga, mis seisneb selles, et vöö saaja maadleb järjest KÕIGI kohalolijatega. Antud juhul ca 50 inimest, kokku kestis see umbes 1 h 20 min. Kes tahab võib selle eepilise sündmuse kokkuvõtet vaadata järgnevast videost. 14:43 on näha kuidas mina vaesele rampväsinud Ronile piinade lõpetamiseks kiiresti jalaluku teen.

Kaalu sain kenasti ja hoolimata sellest, et treeningkoormused ei ole varasemaga võrreldavadki, siis vorm polegi väga kehva. Arvestades kui lihtsalt see käis, siis järjest kindlamaks saab plaan brasiilia jiu jitsu tarvis üks kaaluklass alla liikuda.

Kolmandad Eesti Meistrivõistlused järjest saan pronksmedali. Vana rivaal, kellele kahel eelmisel olin poolfinaalis kaotanud Jaak Rudov 3D Treeningust oli seekord teises tabelipooles. Ei saa salata – mõtlesin, et saan võimaluse revanšiks finaalis. See oli viga – unustasin, et sellistel aladel tuleb võtta üks matš korraga.

Veerandfinaalis võitsin üht 3D Treeningu sportlast õlalukk-käelukk kombinatsiooniga kaitsest. Ei saanud nagu hästi käima, aga kogemusega juhtisin terve matši käiku kuni lõpuni.

Poolfinaalis sain vastaseks enda õpilase ja klubikaaslase Kaupo Kokamägi, kes ka ülalolevale pildile enne võistlust hiilis. Eks tal oli juba siis vist plaan mind üllatada ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Üsna matši alguses tegi väga hea maadlusoskusega mulle kahe punkti väärilise heite, millest ma enne midagi aru ei saanud kui juba kaks jalga õhus olid ja siis matsti maha. Proovisin peale seda küll pressi peale panna ja punktid tagasi võtta või alistada, aga Kaupo mängis ülihead kaitsvat mängu ja nii saingi kaotuse, hoolimata sellest, et minul seljas pea üheksa aastat rohkem kogemust. Mis seal öelda – hästi õpetame oma õpilasi ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Pronksimatšis võitsin 3D Treeningu sportlast Mikk Mägit seljast kägistusega ca 10 sekundit enne lõppu. Matši esimeses pooles suutsin Miku rünnakud neutraliseerida ja siis õnnestus teda kaks korda altasendist ümber keerata, sellega punkte koguda ning lõpuks ka alistada. Mikuga olen trennis korralikult hädas olnud, seekord õnnestus kõik lihtsalt väga hästi.

Absoluutkaalu esimeses matšis õnnestus punktidega võita -91.5 kg kaalukategoorias pronksile tulnud Pärnu sportlast. Päris raske oli. Poolfinaalis aga läksin vastamisi hilisema kaalu võitjaga, -91.5 kg kaalukategooria kuldmedalisti, Euroopa meistritiitli ja muude tulemustega pärjatud Mardo Männimägiga. Sealt ei käi üle ei jõud ega tehnika… mis teha ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Absoluutkaalu pronksimatšis jäin korralikult punktidega alla teisele vanale rivaalile Mairon Lepikule, keda olen kaks korda varasemalt võitnud. Mairon üllatas ebatavaliste võtetega ja kätte saadud head asendit enam käest ei andud. Rohkem trenni annab mulle järgmisel korral rohkem vastupanuvõimet sellistele asjadele.

Lõppkokkuvõttes olen väga rahul – sain teha kuus matši. Kogemust on (taas) vaja – võistlusärevus kimbutas harjumatult tugevalt, selle vastu aitab rohkem võistlemine, kõige muu vastu aitab rohkem trenni.

Nagu näha, siis plaan, et valin kaheksajalaga võistluspluusi ja ise kõiki pigistan ja lämmatan ei läinud päris hästi täide… Pilt siis absoluutkaalu pronksimatšist – seal totaalselt kinnihoides puseledes ja kägistust kaitstes mööduski matši teine pool. Respekt Maironile – täielik ülesõit minust ikka kui niimoodi vaadata.

Aikido looja Morihei Ueshiba pilt vaatab seinalt ja irvitab…

Kahjuks õnnestus eilses trennis põlve vigastada ühe jalalukuga, mis tuli äkilisemalt peale kui ootasin. Midagi katki ei ole ma usun, sest liikuvus ja stabiilsus on head, lihtsalt vaikselt peab kõike tegema, sest paistes ja valus on. Loodetavasti saan veel enne jõulupuhkust matile, aga kui ei saa, siis mis seals ikka. Loen raamatuid, vaatan õppevideosid vms ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (plaan vigastuse puhuks, vt minu jutt Vikerraadios).

Kolmapäeval teen miniloengu EMÜ spordiklubi ürituse raames – räägin oma hetkemõtetest seoses toitumise otsustusliku e psühholoogilise poolega. Täpsem info siin.