Jorgen Matsi

Uus pudingulemmik! Sarnaselt ka varem kirjutatutele teiste degusteerijate poolt võib öelda, et keefiriga segatud FAST šokolaadipuding ja karamellipuding suhtes 1:1on maitsemeelele veel parem elamus eelnevalt proovitutega võrreldes. Konsistents oli ka seni mõnusaim.

Trenn oli täna minu jaoks rahulik, aga lõpuks sain ikka mõned korralikumad sparringuringid ka teha. Tundub, et vaikselt hakkab naasema selline asendamatu kaaslane nagu võhm. Tundub, et nurga tagant ta juba natuke lehvitaks ja ehk julgeb veel lähemale astuda…

Täna oli jälle üsna tavaline päev. Hommikul kiire hommikusöök (täna nt. 2 muna, praesinki, värsket spinatit ja tomatit), siis tööle. Tööl oli kolleegidega väike koosviibimine, sest nii minul kui ühel töökaaslasel on sünnipäev. Minul küll homme. Jah, ma saan homme 30 aastat vanaks. Sellega seoses sain näiteks vanaisalt ja tema abikaasalt ilusa lillelise ja kuldsete juubelinumbritega kaardi. Teate küll neid klassikaliseid juubelikaarte… mina ei teadnud, et selliseid ka alla-50-aastastele on.

Igatahes… tööl 2 väikest tükki kooki ja siis trenni. Taas kvaliteetne intensiivne treening: puhast treeningaega 24 minutit e kokku 8 kolmeminutilist raundi maadlustreeningut Ott Tõnissaarega. Tööle tagasi, vastuvõtud, õhtul VÕIMLASSE ise trenni andma. Võtsin õhtul ise treeningust pausi ja keskendusin õpetamisele. Siis koju ja 400 grammi aedvilju sisse. Nüüd kirjutan seda postitust, varsti magama. Tänane kaloraaž on meelega üsna madal ja valgukogus ka, aga ma kõigutan seda teadlikult üsna palju. Koorega kohvi jõin ka täna, see meeldib:)

Võimalik, et enne vaatan veel osa The Ultimate Fighterit. Kes ei tea, siis see on tõsielusari UFCsse pääsemisest. Üldiselt ei ole tegemist kvaliteettelevisiooniga AGA selles hooajas on üks treeneritest teinud väga ägedaid mõtteavaldusi, mis võiks meeldida KÕIGILE spordiga tegelejatele.

Toon ühe näite:

Lõpetuseks lisan selle pildi, mis täna välja tuli, aga mis sai 15 minutiga tehtud s.t. see pole see mitmetunnine, millest eelmises postituses rääkisin:

Ennatlikult on siin kirjas 30:) Pidu sel aastal ei tule, tahan rahulikult lihtsalt puhata. Teen homme TRENNI, oleme Rajuga messil MOTOEXOTIKA ja viin seal läbi lõunase puuritreeningu, natuke jõlgun niisama. Astuge ligi, ajage juttu:) Kes tahab saab teiste võitlejate käest MMA kohta uurida-õppida ja ka ise puuri astuda kui soovi on sõbralikuks madinaks. Kes puuri ei julge tulla, neile on muuhulgas väike sangpommivõistlus, kus saab võita Raju pileteid.

Õhtul lähen ilmselt veekeskusesse vedelema ja lihtsalt … olen… elagu nädalavahetus, sünnipäev või mitte:)

26 päeva võistlusteni jäänud. See tähendab, et trennigraafikuspäevi on veel 20.

Räägin natuke dieedist võistluste eel. Ilmselt vanusega seotult (ja võimalik, et oma osa on siin ka võistlusteks kaaluvõtmistel) siis keskmiselt on iga aastaga viimase 3-4 aasta jooksul mu kehakaal ikkagi tõusnud. 2012 / 2013 aastavahetuse paiku, kui alustasin oma võistlusettevalmistusega Eesti MMA-koondise maadluslaagris, siis nägin stabiilselt hommikuti ikka esimese 7 järel numbrit 8 ehk siis 78 kg.

Kes ei tea, siis mu võistluskaal Raju 11’l on 65,8 kg. Mõistan, et nüüd lähevad inimestel silmad suureks ja mõni võibolla hakkab isegi appi hüüdma, et kuidas see võimalik on jne. On ikka võimalik. Kindlasti ei ole see kõige parem asi, mida oma tervisega teha, aga see sport kord juba on selline. Selles kaalus on matš kokku lepitud, selles kaalus olen varasemalt võistelnud ja edukas olnud.

Mis on tähtis mõista, on see, et kaalumine on ca 24 tundi enne võistluseid. See tähendab, et on võimalik, end täiesti tühjaks teha nii energiavarudest, mis lisaks glükogeenile ka vett kehasse seovad ning ka vedelikest. Siin kasutatakse meetodeid, kus vedelikukaotus on võimalikult äkiline ja lühiajaline e siis teoreetiliselt võimalikult ohutu (KUIGI täiesti ohutu see kindlasti ei ole ning keegi ei tohiks ilma arstidega konsulteerimata KUNAGI oma käe peal sellist asja ette võtta).

Mis eelneb viimase pooleteise nädala “eriprogrammile” (mõtlen siin suurt energiadefitsiiti ja “trikke”, mis vedelikuga tehakse) on lihtsalt tavaline rahulik kaalulangetus. Kaal nüüd viimase nädala jooksul on kõikunud 74 kg ümber (mõnisada grammi siia-sinna). Üldjoontes see ongi see number, kusmaal praeguseks ajapunktiks peaksingi olema. Selle kaalulangetuse juures on tähtis säilitada toimekust trennis ning võimalikult head psühholoogilist funktsioneerimist – üks kindel märk sellest, et dieet hakkab liiga vasakule minema on see, kui mõtted liiga palju ümber toidu hakkavad keerlema. Mõnel vähesel on ka vastupidi – kui söömine päris ununema hakkab, siis on defitsiit kindlasti liiga suureks läinud.

Minu jaoks hea subjektiivne balanss, mida hinnata ongi see:

1) Kui ei ole just suvi, siis sõrmed varbad külmetavad natuke rohkem kui tavaliselt (energiadefitsiit).

2) Trennis on ikkagi hea minek, kui trennieelselt korralikult toituda

3) Ei mõtle kookidele (minu lemmikud) rohkem kui “tavaliselt”

Nende kriteeriumite järgi timmin ja üle jääb vaid jälgida kaalulangust 0,5 – 1 kg nädalas ning tunda ennast selle juures hästi:)

Üldiselt on kevade tulek omanud palju positiivset mõju – oluliselt lihtsam on hommikuti ärgata, treeningmotivatsiooni säilitada jne:) See on väga tore, vahepeal oli tõesti raske ja oli ebameeldivaid tagasilööke (pun not intended ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> just treeningu poole pealt.

Lisatud pilt on toidulauast kuskil jaanuaris kui 6 tundi jutti tudengite suulist eksamit vastu võtsin. FAST Giant batoonid lõid vahepeal taas pea selgeks, topsist peale said joodud lihtsalt värkset vett:)

Chillin siin treeningjärgselt oma tänahommikuse treeningpartneriga. Täna oli tema parem, aga homme võivad lood juba hoopis vastupidi olla ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Vastik kevadine külmetus-viirus ikka kiusab. Nüüd siis neljandat päeva on selline nohu, mis on tüütu. Kurguvalu on õnneks üle läinud. Pühapäev-esmaspäev möödusid praktiliselt trennivabalt taastudes, teisipäeval siis kaks kerget trenni nagu siia sai kirjutatud ja plaanisin kolmapäeval tõsisemalt trenniga uuesti alustada, aga siis tuli elu vahele. Ei ole kerge žongleerida kõikide nende asjadega, mis parasjagu käes.

Nimelt tulid hommikusse JA õhtusse tööasjad, millest ühega ei olnudki võimalik ette arvestada ja teise olin lihtsalt unustanud, seega pidin ära jätma nii hommikuse kui õhtuse treeningu.

Aga pole halba ilma heata – tegelikult on töörohketel ja trennivabadel päevadel mõnes mõttes hoopis lihtsam hoida sobivat kaloridefitsiiti. Nii varieeruva treeningu suhtes nagu sportlikus vabavõitluses tehakse on väga raske planeerida ja hinnata reaalset energiakulu.

Näiteks teisipäeval sõin hommikuks peaaegu 500 g kohupiima (250 g 8% ricotta maasikapastat ning 250 g maitsestamata batoon), peale päevast treeningut sõin 250 g 8% ricotta banaanipastat ja ühe õuna ning peale õhtust treeningut sõin kanaliha želees, natuke grillkana, värsket spinatit ja kirsstomateid.

Eile sõin hommikul ca 500 g aedviljasegu, millele lisatud natuke seemnesegu (kõrvits, linaseeme, päevalilleseemned) juustuga, lõunaks õun ja natuke näksisin sinki ja juustu ja õhtul sõin ühe lõhekonservi sinepiga (tundus kuidagi õige). Lõuna ajal võtsin koguni ruudu šokolaadi (Kalevi uus pashamaitseline šokolaad on päris hea kui valge šokolaad meeldib) ning ühe kommi.

Ja täna hommikul kaal esimest korda selle ettevalmistuse ajal alla 73 kg! Vähemalt midagi toimib. Täna õhtul teen endale ilmselt ühe korraliku Fast Pudingusegu karamell + šokolaad. Juba tükk aega on isu, aga olen unustanud keefirit ja piima osta:)

Nüüd proovin neljapäevasest trennist vähemalt korraliku koormuse kätte saada. Asjakohaseid pilte ei leidnud, seega teen seda mida alati tehakse: naljakad pildid loomadest!