Jorgen Matsi
- This topic has 485 replies, 58 voices, and was last updated 10 years, 4 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Mulle tõesti meeldib. Parim on see, mis koosnebki 99.9% maapähklitest ja 0,1% soolast:) Viimati sain sellist imelist öko-võiet Taanist. Võtsin ka Eestisse paar purki kaasa, aga see ammu otsas.
Õnnelik mees, et suudad seda kraami süüa! Eks ma hoian silmad lahti kui seda kusagil Eestis müügile tuleb suuremates kogustes. Mul endal sellega eriline suhe vanadest aegadest. Usun, et kui ma oleksin pähklivõi ladudesse elusalt sisse müüritud, siis sureksin ilmselt nälga
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ühel õhtul kui oli mõte, et kas jätan õhtusöögi üldse vahele võistluskaalu jõudmise püüetes tuli väike magusaisu ja siis proovisin ka teised kaks Lo-Carb FAST batooni ära. Kommentaarid niisiis: šokolaadi piparmündi oli nagu šokolaadi piparmündi ikka – sarnane Protein BLOCK maitsega ja teiste FAST samamaitseliste batoonidega. Kui mündimaitse meeldib (Vend Vähk kui mündikoguja, talle peaks ju sobima), siis sobib see ka. Šokolaadi apelsini oli huvitavam ja ilmselt seeriast lemmik.
Magusaisu sai igatahes rahuldatud väga väheste süsivesikute kogusega.
Väljanägemine on läinud kenasti kuivaks, ülakehas igasugused kuubikud-kiud näha, paraku pole see eesmärk ja kaalukukkumine on ikka aeglasem kui võiks olla.
Lisaks sellele taasvigastasin eile hommikuses maasvõitlustreegningus JA lisaks veel õhtuses poksitreeningus (mis muidu oli kokkuvõttes väga fun ja tore – pole tükk aega nii lõbus olnud tai poksi teha kui kaastreener Rainiga sparrides) oma vasakut rannet, mis on üsna oluline jubin kui tahta efektiivselt teisi inimesi jakkidest kiskuda. Vaatab, kuidas homme hommikul tunne on.
Ühel õhtul kui oli mõte, et kas jätan õhtusöögi üldse vahele võistluskaalu jõudmise püüetes tuli väike magusaisu ja siis proovisin ka teised kaks Lo-Carb FAST batooni ära. Kommentaarid niisiis: šokolaadi piparmündi oli nagu šokolaadi piparmündi ikka – sarnane Protein BLOCK maitsega ja teiste FAST samamaitseliste batoonidega. Kui mündimaitse meeldib (Vend Vähk kui mündikoguja, talle peaks ju sobima), siis sobib see ka. Šokolaadi apelsini oli huvitavam ja ilmselt seeriast lemmik.
Magusaisu sai igatahes rahuldatud väga väheste süsivesikute kogusega.
Väljanägemine on läinud kenasti kuivaks, ülakehas igasugused kuubikud-kiud näha, paraku pole see eesmärk ja kaalukukkumine on ikka aeglasem kui võiks olla.
Lisaks sellele taasvigastasin eile hommikuses maasvõitlustreegningus JA lisaks veel õhtuses poksitreeningus (mis muidu oli kokkuvõttes väga fun ja tore – pole tükk aega nii lõbus olnud tai poksi teha kui kaastreener Rainiga sparrides) oma vasakut rannet, mis on üsna oluline jubin kui tahta efektiivselt teisi inimesi jakkidest kiskuda. Vaatab, kuidas homme hommikul tunne on.
Selles suhtes, et mis mõttes poksitreening oli lõbus? Sa hakkad vist vaikselt hulluks minema
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Selles suhtes, et mis mõttes poksitreening oli lõbus? Sa hakkad vist vaikselt hulluks minema
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tegelikult võiks sellest pikemalt kirjutada:) Aga see tunne, kui hea vastase vastu tunned oma arengut ja seda, et mingid võtted ja strateegiad töötavad ning see kõik toimub olukorras, kus teine proovib ju oma taktikat peale suruda see on super. Pluss veel mina ei saa välja lülitada oma treeneriinstinkti, et kui Rain mind põrandale heitis oli mul tema üle äärmiselt hea meel, sest tema lähivõitlus on teinud viimase aastaga tohutu arengu.
Rist ja viletsus ehk sellele võistlusele jääb praegu minemata. Pean treeningkoormuse maha võtma, muidu kardan, et saan veel kõõlusepõletiku vms. Just mingite teatud tüüpi löökide ja teatud tüüpi haaramiste-kiskumistega lööb randmest tugev valu läbi ja see halvab tegutsemise. BJJ võistlusel küll seda ohtu ei ole, et soorituse halvenedes näkku märgid maha jäävad, aga millega tõesti riskida ei taha on see, et üldse erialatrenni ei saaks teha nt. 2-3 nädalat.
Pärast seda on pidev pinge ja valu ka randmes hullemaks läinud + teatud käsivarrelihased pingese. Näiteks panni tõsta on väga raske, aga suusakeppi hoida ja sellega tõugata võimalik.
Vanus pole enam see:(
Huvitav tähelepanek on see, et kuigi dieeditasin, siis erinevalt varasematest dieetidest ei ole absoluutselt hetkel sellist mõtet “oh raisk kus ma nüüd teen alles magusasööstu”. Lasen vaikselt sama režiimi peal edasi ja vaatan, kuhu aprilliks välja jõuan. Loomulikult 7-10 päeva tagant teen vähemalt ühe toidukorra, kus võtan absoluutselt kõike, isegi kui see on enamus ajast asi, millest mööda vaatan (nt. vahel need “hollandi vahvlid”, mis ainult nisujahust ja glükoosi-fruktoosisiirupist koosnevadki:)
Rist ja viletsus ehk sellele võistlusele jääb praegu minemata. Pean treeningkoormuse maha võtma, muidu kardan, et saan veel kõõlusepõletiku vms. Just mingite teatud tüüpi löökide ja teatud tüüpi haaramiste-kiskumistega lööb randmest tugev valu läbi ja see halvab tegutsemise. BJJ võistlusel küll seda ohtu ei ole, et soorituse halvenedes näkku märgid maha jäävad, aga millega tõesti riskida ei taha on see, et üldse erialatrenni ei saaks teha nt. 2-3 nädalat.
Pärast seda on pidev pinge ja valu ka randmes hullemaks läinud + teatud käsivarrelihased pingese. Näiteks panni tõsta on väga raske, aga suusakeppi hoida ja sellega tõugata võimalik.
Vanus pole enam see:(
Huvitav tähelepanek on see, et kuigi dieeditasin, siis erinevalt varasematest dieetidest ei ole absoluutselt hetkel sellist mõtet “oh raisk kus ma nüüd teen alles magusasööstu”. Lasen vaikselt sama režiimi peal edasi ja vaatan, kuhu aprilliks välja jõuan. Loomulikult 7-10 päeva tagant teen vähemalt ühe toidukorra, kus võtan absoluutselt kõike, isegi kui see on enamus ajast asi, millest mööda vaatan (nt. vahel need “hollandi vahvlid”, mis ainult nisujahust ja glükoosi-fruktoosisiirupist koosnevadki:)
Hoopis teine jutt! Eelmisele õnneblogile järgnes kohe nutt ja hala! Rahvas tahab verd näha ning tunneb teiste allakäigust alati siirast rõõmu! Pea vastu ja ravi ennast!
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pole pikalt kirjutanud sellest, mis vahepeal toimub. Muutusi pole palju olnud, vaikselt hakkasin lisama menüüsse jälle rohkem süsivesikuid aedviljade ja tatranäol – lihtsalt selleks, et vaheldust tuua. Samuti marju, mida eelmisest suvest sügavkülmutis veel leidub.
Nädalavahetuse treeningtippkogemuseks jäi suusatamine Vooremäel. Nagu siin varemgi kirjutatud, siis mina olen selle põlvkonna laps, kellel talved olid üsna mustad ja seega suusatama kunagi ei õppinudki. Alles eelmisel talvel panin esimest korda peale paari üksikut lapsepõlveukerdamist suusad jalga ja nüüd ka sel talvel on mõned korrad käidud. Täna siis esimest korda Vooremäe radadel. Ja oi oi… kui keegi oleks mulle enne öelnud KUI järsud tõusud-langused seal on, siis oleks vist hoolega järele mõelnud enne kui rajale läinud. Vähemalt 8-kilomeetrisele põhirajale peale 3-kilomeetrise lasteringi sõitmist. See lastering oli mulle väga paras (kuigi ilm on uisusammuraja väga jäiseks teinud). Üks tõus oli ikka selline kust ma tükk aega julgust kogusin enne kui alla tulin. Ja üks oli selline, mis küll alguses ei paistnud hirmus, aga siis oli kurv ja sai ka ikka näoga lund küntud. Õnneks häda suurt ei olnud – puusa juures üks hell koht ja üks rebenenud suusakepiside.
Järgmisest nädalast katsun aktiviseerida ettevalmistuse Soome lahtisteks brasiilia jiu-jitsus ning katsetada õhtuti peale trenni vähem söömist. Olgugi, et taastumiseks on see alati hea lahendus olnud, siis samas kui õhtul hilja koju jõuda, siis kipub võtma liigselt aega nii toitumise enda poole pealt kui ka selle pealt, et keha tahab seedimiseks ka ikka natuke energiat. Hommiksöögid see-eest jätan tugevaks ja selle võimaluse puudumisel väga korralikud lõunad.
Lisanditest proovisin ära uued FAST Luxus batoonid – šokolaadi-piparmündi ja apelsinimaitselised. Batoon ei ole kindlasti kellegi (ja kindlasti mitte minu) põhitoit, aga need olid küll ühed maitsvad tegelased. Batoonidest seni kindlad lemmikud ja paar tükki hangin kindlalt tööle külmkappi, et vajadusel sealt võtta kui muud süüa peaks puudu jääma.
Ükspäev kui enne trenni väga mahti süüa ei olnud ja enne trenni sisse lasin segu Amino Rush + lisa glutamiin, lisa beeta-alaniin, c-vitamiin, kookoseõli pani ikka mõtlema, et kui beeta-alaniin ja glutamiin ise on suht maitsetud, siis mis pagan sellele Amino Rushile nii iseloomuliku maitse annab, mis selle sidrunimaitse alt vastu kumab. Kas keegi teab?
P.S. Eestimaa on ikka üks väga ilus maa.
Pole pikalt kirjutanud sellest, mis vahepeal toimub. Muutusi pole palju olnud, vaikselt hakkasin lisama menüüsse jälle rohkem süsivesikuid aedviljade ja tatranäol – lihtsalt selleks, et vaheldust tuua. Samuti marju, mida eelmisest suvest sügavkülmutis veel leidub.
Nädalavahetuse treeningtippkogemuseks jäi suusatamine Vooremäel. Nagu siin varemgi kirjutatud, siis mina olen selle põlvkonna laps, kellel talved olid üsna mustad ja seega suusatama kunagi ei õppinudki. Alles eelmisel talvel panin esimest korda peale paari üksikut lapsepõlveukerdamist suusad jalga ja nüüd ka sel talvel on mõned korrad käidud. Täna siis esimest korda Vooremäe radadel. Ja oi oi… kui keegi oleks mulle enne öelnud KUI järsud tõusud-langused seal on, siis oleks vist hoolega järele mõelnud enne kui rajale läinud. Vähemalt 8-kilomeetrisele põhirajale peale 3-kilomeetrise lasteringi sõitmist. See lastering oli mulle väga paras (kuigi ilm on uisusammuraja väga jäiseks teinud). Üks tõus oli ikka selline kust ma tükk aega julgust kogusin enne kui alla tulin. Ja üks oli selline, mis küll alguses ei paistnud hirmus, aga siis oli kurv ja sai ka ikka näoga lund küntud. Õnneks häda suurt ei olnud – puusa juures üks hell koht ja üks rebenenud suusakepiside.
Järgmisest nädalast katsun aktiviseerida ettevalmistuse Soome lahtisteks brasiilia jiu-jitsus ning katsetada õhtuti peale trenni vähem söömist. Olgugi, et taastumiseks on see alati hea lahendus olnud, siis samas kui õhtul hilja koju jõuda, siis kipub võtma liigselt aega nii toitumise enda poole pealt kui ka selle pealt, et keha tahab seedimiseks ka ikka natuke energiat. Hommiksöögid see-eest jätan tugevaks ja selle võimaluse puudumisel väga korralikud lõunad.
Lisanditest proovisin ära uued FAST Luxus batoonid – šokolaadi-piparmündi ja apelsinimaitselised. Batoon ei ole kindlasti kellegi (ja kindlasti mitte minu) põhitoit, aga need olid küll ühed maitsvad tegelased. Batoonidest seni kindlad lemmikud ja paar tükki hangin kindlalt tööle külmkappi, et vajadusel sealt võtta kui muud süüa peaks puudu jääma.
Ükspäev kui enne trenni väga mahti süüa ei olnud ja enne trenni sisse lasin segu Amino Rush + lisa glutamiin, lisa beeta-alaniin, c-vitamiin, kookoseõli pani ikka mõtlema, et kui beeta-alaniin ja glutamiin ise on suht maitsetud, siis mis pagan sellele Amino Rushile nii iseloomuliku maitse annab, mis selle sidrunimaitse alt vastu kumab. Kas keegi teab?
P.S. Eestimaa on ikka üks väga ilus maa.
Kusjuures Vooremäelt meile helistati ja öeldi, et seal oli hirmus ruigamine käinud, nagu keegi tapaks siga, aga sis selgus, et Jorgen oli suuskadel laskumist teinud
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kusjuures Vooremäelt meile helistati ja öeldi, et seal oli hirmus ruigamine käinud, nagu keegi tapaks siga, aga sis selgus, et Jorgen oli suuskadel laskumist teinud
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma oma meelest küll oigasin vaikselt, aga no kui helistati, siis helistati…
Ei saa jätta jagamata – soovitan võtta see 15 minutit ja endale natuke põhiasju taas meelde tuletada. Soovitan teha seda enne järgmist korda, kui foorumis mõnes arutelus osaleda soovid:)
Tegemist siis väikeste animatsioonidega, mis natuke räägivad loogikast, vaidlustest ja teadusest.
Jorgen!
Ole hea, tule pühapäeval 16:00-20:00 Eedeni Fitshopist läbi ja võta ära imelised öösärgid endale ja perenaisele! …on ühed suured särgid teid seal ootamas
Head videod. Kui ainult rohkem inimesi, neid vaataksid. Paljud siinsed postitajad kasutavad vist küll kõik need loogikavead oma argumentides ära.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See ka hea leht:
Nonii, mis vahepeal toimunud on. Asjad lähevad ikka suht sama rada üldiselt. Tulin maha mägradieedi pealt juba natuke aega tagasi. Kõige olulisem, mis õppisin oli see, et tõepoolest on võimalik niiviisi toituda ja treenida. Kindlasti need, kes katsetavad, peaksid arvestama ca kahenädalase üleminekuperioodiga, mille ajal treeningsooritus on häiritud, aga üldine enesetunne ilmtingimata mitte – mina sain igapäevatoimetused kenasti aetud, lihtsalt oli alguses trennis võhma vähem.
Sellegipoolest sain kogemuse, et konkreetselt seda tüüpi dieet iseenesest minu puhul mingi maagilise vormitekitajana ei mõjunud. Kõik näitajad jäid üldiselt üsna samaks, kaal kõikus ikka 76 ja 78 vahepeal, kus see juba jupp aega olnud on. Nagu ammu räägitud, võiks olla madalam just võistluseesmärkidega seotult. Millega seostan enda puhul seda, et ei tulnud tavalist tulemust, mis on ketogeensele dieedile minnes kaalu langus? Ilmselt toitusin juba enne keskmiselt piisavalt “puhtalt”.
Sellegipoolest sain päris lahedaid kogemusi – meeldis üle pika aja süüa rohkem liha ja vahukoort (mis on mulle alati meeldinud). Sain kogemuse sellest, kuidas saigi jupp aega tiksuda ilma nälga tundmata olles hommikul joonud vaid 200 milliliitrise paki vahukoort. Samal ajal sai ka ise uuritud nt. kookoserasva ja D vitamiini kohta rohkem ja need jätan täiendavalt praegugi menüüsse.
Ühesõnaga sain kinnitust oma keha paindlikkusest ja neid teadmisi saan kaasa võtta igapäeva.
Ülikoolis on viimasel ajal palju tegemist olnud, vabaaine Maasvõitluse alused on väga populaarne – 50 osalejat, kõik ei mahu korraga pildilegi ära.
Laupäeval sai tehtud väikene jupp treenerikoolitusest, tundsin mitmed foorumlased ära, Rainerr, A.Sirel, htilga, loodan, et saite mõne kasuliku mõtte. Esimene tase see on alles selline sissejuhatus ja eriti muud kui muljet luua ja natuke ülevaadet anda ei olegi mahti.
Otse treenerikoolituselt trenni: üle väga pika aja (poole aasta kindlasti) tegin esimese päris-MMA trenni, lõin abistajana kaasa Rajuks valmistuva meeskonna treeningul. Loomulikult sain kohe väikese kõksu nii ühe kui teise silmakoopa äära vastu ja seega tööle tuleb minna homme sinis(t)e silma(de)ga (üks on vähem, ehk paraneb ära. Hoolimata pikast pausist ei olnudki väga katastroofiline, aga võistlejad on heas vormis ja trenn oli raske. Erialasest võhmast jääb hetkel väheseks (MMA on midagi muud kui maasvõitlus või maadlus), samuti on mõnede spetsiifilisemate tehnikate ajastus nurgeline, aga kui tahtmine tuleb, eks selle saab sujuvaks lihvida.
Lisanditest on arsenalis FAST Protein Block juhuks kui pole aega süüa ja seda ikka juhtub kui peab nt. 2 tundi tegelema teoreetilise spordipsühholoogia seminariga, siis jooksma kohe otse 2 korrust allapoole ja maadlussaalis läbi viiman maasvõitluse aluste seminari ning siis kaks oma klubi treeningut sinna veel otsa.
Trennieelselt vahel FAST Amino Rush, igapäevaselt FAST kalaõli kapslid, vahel trenniga seotult ka FAST glutamiin ja beeta-alaniin (millega plaanin natuke rohkem katsetama hakata jälle).
Viskan siia natuke fotokroonikat telefonist koos jooksvate kommentaaridega:)
Vabariigi aastapäeval sai ühtlasi tehtud “cheat day” asjaga, mida üsna harva tarbin (keskmise eestlasega võrreldes?) – alkohol. Ise ei kannata rummi koolaga, aga minu viimase aja lemmik sellisel puhul on ohtralt värske laimi mahla, rumm ja ehtne soodavesi (lõpuks leidsin ka Eestis kohad, kust seda saada). Seltskond oli suurem ja joodi sel õhtul igasuguseid asju:) Kui tarbida alkoholi, siis muidugi on igatpidi kasulik juua ohtralt vett kõrvale (sest alkohol on diureetikum) ja siis ikka FAST sheikerist abi, kus milliliitripealt tead palju ainsat õiget janukustutajat vett võetud on.
Ei suuda ära oodata kuni telefonide pisikesed kaamerad paremaid pilte teevad. Aga eks foto puhul olulisem ongi vist pildistaja enda emotsionaalne seos fotoga. Ühesõnaga kui alkoholi tarbida, siis juba ikka peole ka minna! Tere 20ndad, milles ma veel aastakese veeta saan.
Maasvõitluse alused. Et oleks täpsemalt selgem, mis siin pildil toimub, siis kunagi tehtud väike õppevideo sellest, mida õpitakse:
FAST oli nii lahke, et toetas mind särgiga. Pean ütlema, et tegemist on särgiga, millesse peab vist sisse kasvama, aga nii suureks minna küll kunagi ei ole plaanis:)
Laupäevase tiimitreeningu seltskond. Kõigest suur osa Eesti parimatest Rajunautidest – tõusev täht Sten Anslan, üks Eesti esivõitlejatest Ott Tõnissaar, tuleval Rajul profidebüüdi tegev Lauri Mägi, veteran Lauri Ülenurm, Eesti parim taipoksija Edvin Kibus, Eesti parim naisvõitleja Helin Paara…
…ja hetkel konkreetse võistluse asemel miljonile väikesele asjale keskenduv mina – tundub, et olen vist massiperioodil. Mida ma sellega peale hakkan – eks varsti ole näha:)
- You must be logged in to reply to this topic.
