Jooksu pulss / trenni pulss / kõrge-madal pulss
- This topic has 85 replies, 48 voices, and was last updated 14 years, 7 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere! Millest võib olla tingitud liiga kõrge pulss väikese koormuse puhul? Olen alati märganud, et väsin teistega võrreldes kiiremini ja taastun aeglasemalt, nüüd esimest korda jooksu ajal pulsikella kasutades selgus, et kõige aeglasema sörkjooksu ajal on pulss 160-170 vahel (minu maksimum võiks olla 190). Alla 160 sain pulsi vaid kõndides. Olen eluaeg keskmisest rohkem tervisesporti harrastanud ja halb vorm ei saa olla põhjuseks. Milles võib olla asi ja kas peaks lausa südant laskma kontrollida?
Põhjuseid võib olla mitmeid:
-ületreening
-alatreening
-mõni haigus, kilpnääre nt.
-kaasasündinud südameprobleemid
-vere koostise muutused, vähe hemoglobiini, raua puudus
-individuaalne eripära
Soovitav oleks, jah, läbida tervisekontroll.
Pulsikell võib ka mittekorras olla.
Rahulikus olekus on pulss 60-70 kanti ehk täitsa normaalne. Viimasel ajal mingeid haigusi pole ka põdenud, mis mõju võiks avaldada. Samas on nt unetus ja kehvveresus mind juba aastaid vaevanud – selle pärast ei saa ju sporditegemist igavaseks maha jätta(?). Aga et jaksu järsku vähem on, näitas ka nädal tagasi tehtud Body Pumpi treening, kui pulss veel 2 päeva tagantjärele kiire oli ja eesetunne kehv. Nagu ma aru saan, tuleks ikka spordiarsti juurde minna?
Oma vastuses lähtun Sinu tähelepanekutest koormustaluvuse kohta võrreldes teistega.
See,et oled eluaeg tervisesporti harrastanud,ei tähenda automaatselt häid südametöö näitajaid!Kui need on kaasasündinult viletsad ja sellest tulenevalt on aeroobne põhi (baasvastupidavus) ahtake,siis tõusebki treeningutel pulss kiirelt kõrgele,mida Sa ju sörkimisel kogesidki (tänu pulsikellale said sellest alles nüüd teada).Kõik on suhteline – mis on enamikule normaalne koormus,on Sinu südamele suus koormus!Et baasvastupidavust tõsta,pead rohkem kui pooled treeningud nädalas sooritama pulsivahemikus ~120-~140 vähemalt tunniajalise kestvusega (kiirkäimine!).Täpselt saab pulsivahemiku teada koormustestiga.
Tasub teada ka seda,et südametöö näitajad on pöördvõrdelises sõltuvuses kehakaaluga – mida vähem üleliigset kaalu,seda kergem on südamel koormust taluda!
Aitäh vastuse eest. Ilmselt olen tõesti sünnipäraselt kehvake ja pean edaspidi rohkem pulssi jälgima. Üleliigset kaalu ka kiires pulsis süüdistada ei saa, sest see mul täiesti normaalne. Jätsin veel mainimata selle, et u 3,5 aastat tagasi, kui olin just alustanud jooksmisharrastusega ja jooksin kuni 5 korda nädalas kuni tund korraga, siis ühel hetkel kogesin täielikku ärakukkumist, ei jaksanud enam käiagi, jooksmisest rääkimata. Elasin tol ajal välismaal ja arstide juurde ei hakanud minema. Tasapisi see olukord paranes, aga vist sellele eelnevat seisu polegi enam saavutanud. Kunagi palju varem (teismelisena 15 aasat tagasi) olin haiglas ka südamelihasepõletikuga (tol ajal ülediagnoositud, mistõttu ei oskakgi öelda, kas see diagnoos õige oligi). Rattasõit on olnud seni minu jaoks kõige parem sport – saab koormust ise hästi reguleerida, võibolla ei olegi jooksmine minu jaoks sobiv. Loodan siiski, et see baasvastupidavus ka aja jooksul areneb.
Treeningplaani koostamisel arvesta, et taastumiseks kulub sul rohkem aega.
Treeni väiksemate koormustega, pikemate taastumisperioodidega, aga järjepidevalt.
Rahulikus olekus on pulss 60-70 kanti ehk täitsa normaalne. Viimasel ajal mingeid haigusi pole ka põdenud, mis mõju võiks avaldada. Samas on nt unetus ja kehvveresus mind juba aastaid vaevanud – selle pärast ei saa ju sporditegemist igavaseks maha jätta(?). Aga et jaksu järsku vähem on, näitas ka nädal tagasi tehtud Body Pumpi treening, kui pulss veel 2 päeva tagantjärele kiire oli ja eesetunne kehv. Nagu ma aru saan, tuleks ikka spordiarsti juurde minna?Unetuse vastu on hea võtta õhtul magneesiumi tablette. Kehvveresuse korral tuleks aeg-ajalt võtta Ferromaxi.
Teema jätkuks veel … käisin äsja koormustesti tegemas ja sain mitmesuguseid numbreid ja vahemikke paberil, aga veidi segaseks jäi tulemus ometigi. Teisisõnu – mida tähendab tegelikult see VO2max tulemus, mis minu puhul oli 25 ml/mg/min (olen 30-aastane normaalkaalus naine)? 7-tasemelisel skaalal jäi see 2. taseme alumise piiri peale ehk low. Viitab see suuremale probleemile, s.t kas peaksin arsti juures ka kontrollis käima, või on see tõepoolest saavutatud pideva ülekoormusega, mis minu kehvade looduslike eelduste puhul on kerge tekkima? Kas süda on lihtsalt nõrk ja ei talugi suuremaid koormusi? Mulle öeldi, et peaksin treenima pulsivahemikus 109-135, aga probleem on selles, et ega eriti peale käimise sellist tegevust ei leiagi, kus pulss sellesse vahemikku pidama jääks. Kuidagi ei tahaks nii nõrguke olla, aga kas tõesti pean nt suusatamise ja jooksmisega lõpparve tegema. Aitaks ehk õigem toitumine ka olukorda parandada? Olen tänulik igasuguste selgituste eest.
Vot, minul sama mure. Olen 21aastane, terve elu sporti teinud, pikkus 168 ja kaal 63kg. Ülekaalus pole ja jaksan ka päris palju, aga pulss kipub tavalise sörgi puhulgi 160-170 kanti tõusma, vahel isegi rohkem. Kas peaksin ka muretsema? Mõtlen juba pikemat aega koormustesti tegemisele
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aeroobse vastupidavuse skaala jaguneb:
väga madal (infarktioht!),
madal,
soovituslikult välditav tsoon,
keskpärane,
hea,
väga hea,
suurepärane.
25 ml/kg/min (suudad pingutuse ajal tarbida 25 milliliitrit hapnikku keha kilogrammi kohta minutis) on vilets näitaja,mille puhul ongi näidustatud ainult kõnd ja kerge rattasõit!
Miks arst Sind sellise tulemuse puhul ei nõustanud???
Kahjuks alustasid omal ajal jooksmisega enda võimete kohta liiga tugevalt ja panid südamele korraliku põntsu!
Tänan kommentaari eest. Sean siis sammud arsti juurde. Probleem oligi selles, et koormustesti ei nõustanud arst, vaid tavaline jõusaali treener ja ega ta eriti palju mulle öelda tõesti ei osanud.
Teema jätkuks veel … käisin äsja koormustesti tegemas ja sain mitmesuguseid numbreid ja vahemikke paberil, aga veidi segaseks jäi tulemus ometigi. Teisisõnu – mida tähendab tegelikult see VO2max tulemus, mis minu puhul oli 25 ml/mg/min (olen 30-aastane normaalkaalus naine)? 7-tasemelisel skaalal jäi see 2. taseme alumise piiri peale ehk low. Viitab see suuremale probleemile, s.t kas peaksin arsti juures ka kontrollis käima, või on see tõepoolest saavutatud pideva ülekoormusega, mis minu kehvade looduslike eelduste puhul on kerge tekkima? Kas süda on lihtsalt nõrk ja ei talugi suuremaid koormusi? Mulle öeldi, et peaksin treenima pulsivahemikus 109-135, aga probleem on selles, et ega eriti peale käimise sellist tegevust ei leiagi, kus pulss sellesse vahemikku pidama jääks. Kuidagi ei tahaks nii nõrguke olla, aga kas tõesti pean nt suusatamise ja jooksmisega lõpparve tegema. Aitaks ehk õigem toitumine ka olukorda parandada? Olen tänulik igasuguste selgituste eest.Liikumisega ära küll lõpparvet tee. Osta pulsikell, täiesti norm saad ca 800 .- eest , ja hakka kõndima lubatud pulsivahemikus. Teatud aja möödudes, kui oled järjepidevalt harjutanud, võid juba sörkjooksu teha. Kui jätad enda füüsilise arendamise unarusse, siis hakkab varsti kannatama ka igapäevane töövõime.
- You must be logged in to reply to this topic.