Skip to main content

Jooksu mõistlik tempo?

Avaleht » Forums » Treening » Algajad » Jooksu mõistlik tempo?

Viewing 5 posts - 16 through 20 (of 20 total)
1 2
  • Autor
    Postitused
  • aprill 25, 2009 at 6:57 e.l. #192977
    vedru
    Member

    Sain siis oma pulsikella kätte, seadistasin vajalikud tsoonid ära ja läksin metsa poole. Seal kõik need asjad peale hakkasidki. See kell on hullem kui ämm tagaistmel, “kuhu sa kihutad”, “võta kiirust maha”. Ämmale vaatad korra kurja näoga otsa ja siis on vaikus majas, aga see kell kogu aeg kisas mu peale. Nii kui sain paar jooksusammu teha, nii jälle kisas.

    Kui ilma kellata jooksin selle distantsi läbi 54 minutiga, siis nüüd, püüdes hoida pulssi vahemikus 60-70% max sagedusest, siis tuli aeg 1 tund ja 19 minutit, vahe on kolmandik.

    Ühesõnaga järeldasin, et siiani olen ikka väga valesti treeninud ja aeroobne töövõime on ikka olematu küll.

    Nüüd küsimused:

    1. Kuna sellise tempoga jooksmine sugugi mitte lõbu ei paku, siis kas ratast sõites õige pulsiga võib loota, et ka jooksus tulemused paranevad?

    2. Kui kaua ja kui tihti on mõistlik teha aeroobset järest?

    3. Kui teen endale nt kontrollvõistlust või lähen kuhugi aja peale jooksma, siis millises vahemikus peaks pulssi hoidma? (10 km siis)

    aprill 25, 2009 at 7:21 e.l. #192978
    katsi
    Member

    Nüüd küsimused:

    1. Kuna sellise tempoga jooksmine sugugi mitte lõbu ei paku, siis kas ratast sõites õige pulsiga võib loota, et ka jooksus tulemused paranevad?

    2. Kui kaua ja kui tihti on mõistlik teha aeroobset järest?

    3. Kui teen endale nt kontrollvõistlust või lähen kuhugi aja peale jooksma, siis millises vahemikus peaks pulssi hoidma? (10 km siis)

    1. Ka ratast tuleks teha alguses “õige” pulsiga. Seda on vaja, et arendada aeroobset vastupidavust. See kulgemine on alguses igav küll, aga väga vajalik.

    2. Kõik mõistlik oleneb Sinu treenituse tasemest.

    Mina soovitan teha endale mingi kava (palju sellest erinevas kirjanduses juttu + siin ka). Trennid peaksid jagunema nii pikk rahulik treening (nt 10-12km) + keskmise pulsiga kesmine distants (6-7km) ja ka korra nädalas lõike (6×150-200m), et kiirust arendada. Kõik oleneb muidugi, mitu korda nädalas trenni teha saad.

    PS! Hea oleks kui teeksid korra nädalas lisaks ka lihastreeningut jõusaalis vms (suured kordused, madalamad raskused).

    3. Võistlusel ei pea mingit pulsivahemikku hoidma. Mina arvestasin need alati kiire pulsiga trennipäevadeks – kilometraazist hoolimata <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Jaksu!

    aprill 27, 2009 at 1:13 p.l. #193242
    Ümiseja
    Member

    sa ei pea just seda kella piiksuma panema (see võib tõesti närvidele käia ja ise kasutan häält ainult pimedal ajal joostes). Piisab sellest kui aegajalt lihtsalt kellale pilgu heidad. Laiatarbelt pakutavad tsoonid (a la 60-70% ja 70-80% jne) on ikkagi üldistused. Maksimaalse kasu kellast saad siis, kui lased enda isikliku füüsilise pingutuse alusel need paika panna. See küll maksab, aga tasub kindlasti ära. Võrdluse mõttes nt minul Vomaxis tehtud jooksutesti alusel on taastavtsoon 64-70% ja põhivastupidavus 70-77%maksimaalsest ja pikad rahulikud trennid teengi 70-77% vahemikus.

    Kui sa nüüd koormustesti tegema ei lähe just, siis…(see on minu arvamus muidugi) et kui sa jõuad 10km joosta alla 1 tunni niimoodi, et see trenn sulle koormav ei tundu,et peale jooksmist keel vestil ei ole ja tunne on selline et “sai jah trenni tehtud, aga rohkem ikkagi nagu vegeteeritud ja tegelikut jõuaks natuke kiiremini veel sama distantsi otsa joosta”, siis sellisel juhul sa võiksid natuke kõrgema pulsiga joosta kui 60-70% sinu maksimumist. Proovi tõsta nt 65-75%. Kui su maksimum on 200bpm, siis oleks ülempiir 150bpm.

    Väga lühikesed kiired lõigud (150-200m) on spurdi distantsid rohkem. Treenida tuleks kindlasti ka kiiremas tempos pikemaid lõike (nt 1-1,5km) vahelduvalt mõõdukas tempos lõikudega. Alati ei ole eesjooksja mõne saja meetri kaugusel, vaid võibolla tuleb pikemalt kiiresti joosta, et ta kinni püüda

    aprill 28, 2009 at 8:33 e.l. #193358
    daman
    Member

    sa ei pea just seda kella piiksuma panema (see võib tõesti närvidele käia ja ise kasutan häält ainult pimedal ajal joostes). Piisab sellest kui aegajalt lihtsalt kellale pilgu heidad. Laiatarbelt pakutavad tsoonid (a la 60-70% ja 70-80% jne) on ikkagi üldistused. Maksimaalse kasu kellast saad siis, kui lased enda isikliku füüsilise pingutuse alusel need paika panna. See küll maksab, aga tasub kindlasti ära. Võrdluse mõttes nt minul Vomaxis tehtud jooksutesti alusel on taastavtsoon 64-70% ja põhivastupidavus 70-77%maksimaalsest ja pikad rahulikud trennid teengi 70-77% vahemikus.

    Kui sa nüüd koormustesti tegema ei lähe just, siis…(see on minu arvamus muidugi) et kui sa jõuad 10km joosta alla 1 tunni niimoodi, et see trenn sulle koormav ei tundu,et peale jooksmist keel vestil ei ole ja tunne on selline et “sai jah trenni tehtud, aga rohkem ikkagi nagu vegeteeritud ja tegelikut jõuaks natuke kiiremini veel sama distantsi otsa joosta”, siis sellisel juhul sa võiksid natuke kõrgema pulsiga joosta kui 60-70% sinu maksimumist. Proovi tõsta nt 65-75%. Kui su maksimum on 200bpm, siis oleks ülempiir 150bpm.

    Väga lühikesed kiired lõigud (150-200m) on spurdi distantsid rohkem. Treenida tuleks kindlasti ka kiiremas tempos pikemaid lõike (nt 1-1,5km) vahelduvalt mõõdukas tempos lõikudega. Alati ei ole eesjooksja mõne saja meetri kaugusel, vaid võibolla tuleb pikemalt kiiresti joosta, et ta kinni püüda http://www.runningplanet.com/training/10K-…g-workouts.html

    Ja lõppeks hoiatus: hoia lõikudest eemale kuniks sul pole aeroobset baasi. Väga lihtne on ennast lõikudega üle treenida, liiatigi kui basa on nõrk.

    aprill 28, 2009 at 9:36 e.l. #193376
    Ümiseja
    Member

    Võibolla väljendasin ennast ebapiisavalt. Eesmärk ei olnud sugugi lühikesi distantse maha teha, vaid mõista anda, et tasub lisaks ka pikemaid treenida. Eespoolsele lisaks tempojooks ja intervall-treening aitab lahti saada nn sörkija-sammust ja lohisevatest jalgadest (kiiresti joostes on samm paratamatult pikem, jalg liigub taha kõrgemale, aeg mil jalg on kontaktis maapinnaga väheneb ja hõõrdetakistus on väiksem).

  • Autor
    Postitused
Viewing 5 posts - 16 through 20 (of 20 total)
1 2
  • You must be logged in to reply to this topic.