Jooksmine
- This topic has 66 replies, 18 voices, and was last updated 9 years, 8 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Aga mis rollimisse, venitamisse, muusse “voodoosse” puutub – on inimesi, kes lihtsalt jooksevad, ilma igasuguse eel/järelehoolduseta, ja neil ei teki neid probleeme. Ning on neid, kes ei jookse üldse – zero – ja kannatavad sääretundlikkuse käes.
PS. Jooksmise puhul ei määra põletatud energia kogust mitte tempo vaid distants. Jookse maad, ära jookse aega.
See on ikka täiesti viltu .
Mis tempost alates algab “jooksmine” ? Kas kõndides 10km 2 tunniga, kulutad sama koguse energiat, kui joostes seda distantsi 1 tunniga? Kui distanst jääb samaks, aga selle läbimiseks kulutatud aeg väheneb (kiirus suureneb) – energiakulu jääb samaks? Või lausa väheneb – selle jutu põhjal.
hahahha, seda vibrami nalja ei olegi kuulda olnud.
Ühendus maaga…
Seda on paljud täheldanud, kui oled neid kandnud peaks teadma millele viitan. Vibramitega liikudes tunned maapinnal iga väikest ja suurt mügarikku, selles see “ühendus maapinnaga” väljendubki.
Aga mis rollimisse, venitamisse, muusse “voodoosse” puutub – on inimesi, kes lihtsalt jooksevad, ilma igasuguse eel/järelehoolduseta, ja neil ei teki neid probleeme. Ning on neid, kes ei jookse üldse – zero – ja kannatavad sääretundlikkuse käes.
Ühtlasi tuleb ju mängu ka keha mass, läbi mille on ju ka säärtes avalduvad jõud vähe teised. Paljudes kohtades oma tekstis väljendasin ennast üsna selgelt: “minu puhul”. Ei olnudki soovi luua mingeid universaalseid tõdesid, lihtsalt inimestel, kellel jooks problemaatilisem, on tendents mitte piisavalt süveneda oma säärte heaolusse.
see säärevalu võib ju olla ka liigselt varvaste peal jooksimsest,ehk kogu pinge lähebki sel juhul selle sääre eesmise lihase peale.
Vibramid antigi minu arust sellepärast kohtusse, et need ei olnud mõeldud jooksmiseks ehk rikkusid jalgu.
Vibramid antigi minu arust sellepärast kohtusse, et need ei olnud mõeldud jooksmiseks ehk rikkusid jalgu.
Peaaegu, nende statement’del ei olnud lihtsalt teaduslikku alust.
See on ikka täiesti viltu .
Mis tempost alates algab “jooksmine” ?
Siis, kui tekib lennufaas e mõlemad jalad on õhus.
Scott L. Robinson , John Hattersley , Gary S. Frost , Edward S. Chambers , Gareth A. Wallis. “Maximal Fat Oxidation during Exercise is Positively Associated with 24-Hour Fat Oxidation and Insulin Sensitivity in Young, Healthy Men.” Journal of Applied Physiology Published 26 March 2015 Vol. no. , DOI: 10.1152/japplphysiol.00058.2015
” Another Reason to do Something for Your Fitness -HIIT-ing it hard or doing other forms of cardio to increase your VO2max will also increase the amount of fat you burn at rest – In fact, the positive associations between maximal fat oxidation and 24 h fat oxidation, and maximal fat oxidation and insulin sensitivity, researchers found in healthy young men clearly suggests that a high capacity to oxidize fat whilst physically active could be advantageous for the maintenance of metabolic health.
See on ikka täiesti viltu .
Mis tempost alates algab “jooksmine” ? Kas kõndides 10km 2 tunniga, kulutad sama koguse energiat, kui joostes seda distantsi 1 tunniga? Kui distanst jääb samaks, aga selle läbimiseks kulutatud aeg väheneb (kiirus suureneb) – energiakulu jääb samaks? Või lausa väheneb – selle jutu põhjal.
Kusjuures nii ongi. Energiakulu jooksmisel on üsna lineaarne, üks lineaarsemaid füüsiliste tegevuste puhul. Kuid ta ei vähene siiski, Tempo kasvades energiakulu kilomeetri kohta mõnevõrra kasvab, kuid üsna vähe.
http://en.wikipedia.org/wiki/Running_energetics
Ja ärge ajage segi ega võrrelge jooksmist erinevates tingimustes ja eri inimeste vahel. Inimeste jooksmise biomehhaanika on veidi erinev, kehamass, pinnas samuti. Kuid SAMA inimese poolt samal pinnasel samades tingimustes jooksmise puhul pole energiakulu mõttes tõesti vahet, kui kiiresti joosta. Loeb distants.
Ja ärge ajage samuti segi energiakulu summaarselt ja treenivat efekti. See, kust erineva tempo puhul energia võetakse on tõesti veidi varieeruv ja sellest tulenevalt ka treeniv efekt. Kuid ka see väga erinevate tempode puhul. Ehk kui joosta täielikult anaeroobses tsoonis vs. pulsiga 110-120 näiteks. Siiski energiakulu on jällegi sama.
Uurige, lugege enne kui esitate “intuitsiooni” vastuväitena.
” PS. Jooksmise puhul ei määra põletatud energia kogust mitte tempo vaid distants. Jookse maad, ära jookse aega.
PS. Kirjeldatud 3-4x ndl 7 km joosta tõesti kehakaalule mingit nähtavat mõju ei avalda. See teeb keskmiseks päeva lisakuluks vaid 200-300kcal. Kolm viilu leiba. “Küsin seda veel kord – ja ikka selle käest, kes selle kirjutas :
Mis 7 km on jutt , mida kuskil olevat kirjeldatud?
” Ja ärge ajage samuti segi energiakulu summaarselt ja treenivat efekti. See, kust erineva tempo puhul energia võetakse on tõesti veidi varieeruv ja sellest tulenevalt ka treeniv efekt. Kuid ka see väga erinevate tempode puhul. Ehk kui joosta täielikult anaeroobses tsoonis vs. pulsiga 110-120 näiteks. Siiski energiakulu on jällegi sama. “
Kuidas on seotud need laused algse teemaga? Kus me oleme rääkinud energia võtmise erinevatest “allikatest”? Energiakulu on energiakulu – see, kust selle kulutamise tõttu kulunu kompenseerimine tuleb – mis see asjasse puutub (hetkel, kui sellest juttu ei ole olnud)? / mingist “treenimise efektist” seda enam../
Ja veelgi enam, kui räägime ” uurimisest, lugemisest ” – ” Jookse maad, ära jookse aega. ” – kust ma loeks midagi selle kohta ? Tingimus – see ei peaks olema ühe samasuguse ” aga mulle mõjub see nii ” – “praktiku” “tõde”.
Palun:
“the net kilocalories per kilogram per kilometer values seem to be independent of speed and related only to the incline”Energetics of Walking and RunningVt. lk 36 – Metabolic cost of runningErinevus jooksmise ja kõndimise vahel“In other words, regardless of how fast you run, you use more or less the same volume of oxygen to run 1 kilometer!”
- You must be logged in to reply to this topic.