Jooksmine
- This topic has 66 replies, 18 voices, and was last updated 9 years, 8 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Teine asi on see, et nahavahelist pekipolstrit hakkab keha kasutama viimases hädas, mitte koheselt. Kaotatud kalorid ei tähenda samuti, et need lähevad ainult nahavahelise peki arvelt.
Viimases hädas? Vaevalt. Keha kasutab pidevalt oma rasvavarusid. Päeva lõikes see kõigub muidugi, kuid üldiselt 24/7 on pekk töös. Lihtsalt, kui kaloridefitsiiti ei ole, siis süüakse kulutatud pekk lihtsalt tagasi. Kui aga oled kaloridefitsiidis, ka kõige pisemas, siis hakkab pekk vähenema. Kuigi ainult pekki on praktiliselt võimatu põletada, siis samamoodi on praktiliselt võimatu kaloridefitsiidis pekki mitte põletada.
Nii suure kehakaaluga jooksma hakates saavad põlved ja muud kõõlused päris kõvasti vatti, eriti algaja puhul. Soovitaks jah kas ratast või kepikõndi, kui on võimalust külastada saali kus on kooksulint( seal kaldel käia ) või siis cross trainerit.
Kaalu langus hakkab toitumisest.
Joostes kasutab keha energiaks oma glükogeeni varusid ja kui need on otsas alustatakse lihaste lammutamist, rasvade kallale asutakse viimasena.
Soovitaks üle vaatata ka oma jooksujalatsid , kas need toetavad ikka jalgu. Omast kogemusest võin öelda, et vahe on vägagi suur, nt. olles omanud 3 pooliku jooksukogemust otsustasin vahetada stiili. Toetavad jooksutossud minimalistlike vastu ja tulemus oli see, et ei suutnud isegi 1km läbida. Jalalaba toetavad lihased ja kõõlused olid nii mannad.
Joostes kasutab keha energiaks oma glükogeeni varusid ja kui need on otsas alustatakse lihaste lammutamist, rasvade kallale asutakse viimasena.
Rasv on nö akumuleeritud energia kehas. Miks peaks enne lihast lammutama, kui on teada, et rasvade energeetiline koguväärtus kehas on üle 100 000 kilokalori.
Sest glükogeen on süsivesik ning seda on kergem põletada. Kestvusaladel on tüüpiline, et esmalt kasutab organism ära maksas oleva glükogeeni ning seejärel hakkab kasutama lihastes asuvat glükogeeni.
Rasv on nö akumuleeritud energia kehas. Miks peaks enne lihast lammutama, kui on teada, et rasvade energeetiline koguväärtus kehas on üle 100 000 kilokalor
Tunnistan viga et eksisin aga organismil on seda väga raske kasutada, vähemalt minu puhul. Kõhul on küll tekkinud väike polster aga kui teen kodus trenni ja tank on tühi siis ikka seda energiat nii lihtsalt kätte ei saa. Ennem tekib selline tühja kummi tunne.
Nii et seda pekki on ikka väga raske kätte saada
Rasvast saadav energia on “aeglaselt” omandatav, mitte niiväga raskelt – suhteline mõiste muidugi. Seetõttu, kui koormus on suur, siis ei suuda keha rasvavarudest piisavalt kiiresti energiat toota, et energiavajadusi rahuldada. Rasvast energia saamine eeldab hapniku kasutamist ja kehal on omad piirid siinkohal. Seetõttu on suure koormuse puhul kõigepealt peamiselt käigus anaeroobsed energiatootmise meetodid ning mida rohkem neid ära kasutatakse, seda enam liigub keha rasvade peale üle ning enamasti töövõime väheneb.
Peki põletamiseks ei pea aga grammigi trenni tegema. Vabalt võid diivanil kotte sügada ja pekki põletada. Söö lihtsalt vähem. Ilmselgselt kaob nii ka lihast ning lõpptulemus ei saa kõige ilusam olema, aga pekk põleb sellegi poolest.
Tunnistan viga et eksisin aga organismil on seda väga raske kasutada, vähemalt minu puhul. Kõhul on küll tekkinud väike polster aga kui teen kodus trenni ja tank on tühi siis ikka seda energiat nii lihtsalt kätte ei saa. Ennem tekib selline tühja kummi tunne.
Nii et seda pekki on ikka väga raske kätte saada
Selles on sul õigus. Maksas energia tootmine on raske ja aeglane protsess.
Tere,asi siis selles,et kõva pinna peal joostes hakkab sääreluu valutama,kas on selle jaoks miskit leevendavat varustust.Kui võimalus on,üritan ikka metsarajal käia,kus pehmem pinnas,aga praegu suht märg ja sopane,nii et jooksen kõnnitee peal.Kas see valu võib tekkida üldse hoopis kuidagi valesti jooksmisest?Samas pehmel pinnasel pole probleeme täheldanud.
Jah, loomulikult tuleneb see kõvemast pinnasest. Iseenesest muidugi kõval pinnasel ei ole häda midagi, maailma paljudes paikades kust võib leida ulmejooksjaid on pinnaseks tegelikult kuivanud savi või kalju. Ja jalanõusid neil ka ei ole või on mingid kummitükist tehtud sandaalid.
Eurooplase jalg on lihtsalt üldjuhul täiskasvanuks saades nii degenereerunud et laialt on levinud müüdid et asfaldil ei tohi üldse joosta ja jooksmiseks on vaja pehmeid tosse.
Paraku võtab jalgade õigesse konditsiooni saamine aastaid pidevat tööd. Mul läks pea 10 aastat enne kui olen nüüdseks sealmaal, et võin joosta suvaliste jalanõudega (minimalistlikud, tavatossud, saapad – mida iganes) kus iganes – ka asfaldil 30-40km ilma muredeta.
Kuid see tuli kõik läbi põdedes kannakõõluse põletikke jms liiga kiirest distantsi suurendamisest.
Kui su soov on kindlasti joosta aga jalad ei talu, siis ma soovitaks retsepti: tee pikemaid distantse, kuid harvem. Pidevalt lühikesi tehes hakkavad probleemid akumuleeruma ja lõpetad nagu mina või nagu ka ise kirjeldad.
Mu probleemid hakkasid lahenema ja distantsid pikenema kui jooksin iga kord küll lõpuni välja (valudeni) kuid lasin siis jalgadel täielikult taastuda. Ja vahepeal püüdsin viia konditsiooni lihased ja liigesed – tasakaal, pikkus, jõud.
PS. Jooksmise puhul ei määra põletatud energia kogust mitte tempo vaid distants. Jookse maad, ära jookse aega.
PS. Kirjeldatud 3-4x ndl 7 km joosta tõesti kehakaalule mingit nähtavat mõju ei avalda. See teeb keskmiseks päeva lisakuluks vaid 200-300kcal. Kolm viilu leiba.Mul olid ka mingil hetkel selle sääreluu ümbrisega hädad. Pikk puhku ja kadus ära, kergelt andis tunda vahest peale suurt jooksu. Aga peale tossuvahetust pehmemalt jäigemale ja madalamale on tunduvalt mugavam ja valusi pole. Käisin ka jalakabinetis(tondil) testil ning rademari jalatestis soovitatud käimad tõstsin nurka, jooksuks tuli teised valida. Ehk soe soovitus jalad üle vaadata, siis on info ka jalatsite osas. Need tossud mis enne haiget tegid on mul täna ka käimiseks/jooksuks aga ainult metsas. sealsel pinnasel inerts ja amortisatsioon teeb omad korrektuurid
Pinnas, millel jooksed, ei pruugi üldse seda mõjutada.
Lisaks – mõlemad jungatrolli PS.-id on kahtlased. Esimese osas : kui sa teed lühemalt ja intensiivsemalt, võib just nimelt see kaloraazikulu (läbi järgneva , mitte kohese kulu) olla oluliselt suurem. Nagu ka lihastreeningu efekt, kus nn rasvapõletus jätkub ka pikalt peale treeningu enda lõppu.
Öelda, teadmata, missuguse tempoga tehakse 7 km, et see on 3 viilu leiba.. mina küll sellist julgust ei võtaks. Kust see 7 km 3-4 korda nädalas üldse tuli hetkel – “kirjeldatud… ” ? Äkki võiksid distantse vähendada ja taimse kõrvale veits loomset ka ikka haugata
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pinnas, millel jooksed, ei pruugi üldse seda mõjutada.
Lisaks – mõlemad jungatrolli PS.-id on kahtlased. Esimese osas : kui sa teed lühemalt ja intensiivsemalt, võib just nimelt see kaloraazikulu (läbi järgneva , mitte kohese kulu) olla oluliselt suurem. Nagu ka lihastreeningu efekt, kus nn rasvapõletus jätkub ka pikalt peale treeningu enda lõppu.
Öelda, teadmata, missuguse tempoga tehakse 7 km, et see on 3 viilu leiba.. mina küll sellist julgust ei võtaks. Kust see 7 km 3-4 korda nädalas üldse tuli hetkel – “kirjeldatud… ” ? Äkki võiksid distantse vähendada ja taimse kõrvale veits loomset ka ikka haugata
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma arvan, et see 3 leivaviilu asi on kaloraasi arvust(200 lisaks päevas) ning selle täpnearvestus on pärit endomondo laadsest tipptehnoloogiast. Ise jooksin mere ääres liivas, kivide vahel, metsas, trepil ja siledal asfaldil ning ring oli 13,25km pikk, aega läks tund ja 4minutit ning endomondo väitel kulus 880kcal. Endomondo väitel tund jõutrenni kuluitab 400kcal(või alla sellegi). Minul õigeid mõõtevahendeid pole, neid andmeid tõepähe ei võta. Minu söömise juures peaks ma olema suur nagu emalaev(reaalselt ei saa kuidagi üle 70kg ja seda 174cm juures)
Ma arvan, et see 3 leivaviilu asi on kaloraasi arvust(200 lisaks päevas) ning selle täpnearvestus on pärit endomondo laadsest tipptehnoloogiast. Ise jooksin mere ääres liivas, kivide vahel, metsas, trepil ja siledal asfaldil ning ring oli 13,25km pikk, aega läks tund ja 4minutit ning endomondo väitel kulus 880kcal. Endomondo väitel tund jõutrenni kuluitab 400kcal(või alla sellegi). Minul õigeid mõõtevahendeid pole, neid andmeid tõepähe ei võta. Minu söömise juures peaks ma olema suur nagu emalaev(reaalselt ei saa kuidagi üle 70kg ja seda 174cm juures)
Samas, kas ongi kaalu juurde vaja? Mina tunnen ennast väiksema kaalu juures oluliselt paremini.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Need kcal arvutajad on minu arust kõik mööda.Eks kaalu saab alati juurde, aga aks sellel ka mõtet on. Rasva arvelt veel eriti lihtsalt…
Endal jooksulint näitab ühte kcal ja pulsikell hoopis teist. Ise usun, et rahulik jooksmine ei põleta nii palju, kui jõutrenn. Jõutrenn peaks ka pärast trenni veel edasi ka põletama…
eks endomondo arvestab umbes täpselt teekonna pikkuse ja kiiruse pealt,seda kas sa jooksed liival,asfaldil või mudas ta tõesti arvesse ei suuda võtta.
Kaalun 110kg ringis ja jooksen 2x nädalas minimaalselt 5km. Ka edasijõudnud treenijad kahjuks oma säärtele tähelepanu ei pööra(jäme üldistus), kuid vaadeldes sealseid biomehhaanilisi jõude siis peaks säär hoopis esmase prioriteediga olema. Milles tavaliselt eksitakse ning mis ka üldse tähelepanuta jääb on sääre eesmised lihased. Nende venitamine võib tagumistega võrreldes olla pisut problemaatilisem, mille tõttu tuleb appi foamroller. Korralik venitus ja rollimis engagement säärtele võttis neilt minu puhul väikseimadki ebamugavusaistingud.
Ühtlasi on ka väga suur roll ka jalatsitel. Ei soovita kohe üldse neid tavalisi meeletu kõrgendusega jalavarjusid(subjektiivne, aga disain on ka lihtsalt rõve). Pikalt jooksin vibramitega, mis ka võib mitte kõige ratsionaalsem valik olla. Siis leidsingi enda jaoks parimad jalatsid jooksmiseks (https://myrunningaddiction.files.wordpress.com/2011/09/new-balance-minimus-trail-nz-no-2.jpg). Jällegi biomehhaaniliselt on siiski väike kõrgendus vajalik, mis liigutab raskuskeskme täpselt õigesse kohta ning mis omakorda tasakaalustab pingeid või jõudusid.
Esoteerikast veel ka nii palju, et kui vibramid tekitavad kohe kohutavalt hästi “ühenduse maapinnaga”, siis õnneks ka new balancidega see täiesti ära ei kao.
- You must be logged in to reply to this topic.