Jooks ja pulss

Suur tänu ROtter, väga hea asja saatsite (Y)

Sigma omadel ei olnud üldse juttu, et peaks märjaks tegema ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga ma pingutasin rihma ja nüüd on täitsa ok ehk.

Hmm…arvate, et paar nädalat ei ole piisav?

Sinu puhul oleks väga mõistlik teha enne treeningute alustamist siiski ära koormustest (arstiga, vähemalt EKG-põhine). Sealt saad teada ka enda jaoks soovituslikud pulsitsoonid, 141 on selgelt liiga kõrge. Artefaktide põhjuseks võib olla tõesti kehv kontakt või lõtv rihm, kuid ka mõni patoloogiline muutus südametöös (kuivõrd alguses sellele vihjasid, siis sealt ka soovitus koormustestile minna).

Kui pikka aega ei ole treeninud, siis esimesed tulemused peaksid tulema kuu-kahega, edasi läheb aeglasemaks. Võid jälgida ka oma hommikupulssi ja selle kohta pidada nö päevikut.

Pulsivööde segamini mineku kohta loe tootja infost, kas tegu on kodeeritud vöödega. Kodeerimata vööd võivad kergest segamini minna, kodeeritud vöödega nii kergelt see juhtuda ei tohiks.

Just sellepärast, et vahepeal oled ravi pooleli jätnud, tulebki korrata koormustesti. Ja tähelepanelikult kuulata mida arst räägib. Kindlasti ütle, et Sul on olemas pulsikell ning soovid nõuandeid millise pulsiga peaksid treenima. Ma ei usu, et keegi keelab liikumise. Koormustestiks vali kindlasti uuesti Bruce’i meetod (sain aru, et just nii tehti esimesel korral!?), sest siis on mida võrrelda. Kaasa võta ka eelmine koormustest. Need pulsivahemikud, mis on internetis, on mõeldud inimestele, kelle südametöös ei esine muutuseid, ning on siiski umbkaudsed. Kui Sa tõesti ei soovi minna arsti juurde, siis mine raamatukokku ja tee südametööga seotud raamatud lahti. Muidugi, see on vaid minu isiklik ja sõbralik soovitus, tervise säästmise nimel või nii, Sa ei pea seda kuulama kui ei soovi.

Muide, mina olen umbes 10 aastat Sinust noorem, ning minu kestvustreeningute keskmine pulss on 130-135 enamasti.

http://maraton.postimees.ee/446126/rumal-sportija-lopetab-sudame-rutmihairetega/ vana artikkel, kuid meelde tasub tuletada siiski.

Mis tablette, amfetamiin, söetabletid, barbituraadid, digitalis, berberiin? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Süda pole just minu teema aga lugesin et noortel muude südameprobleemideta inimestel stabiilsed ekstrasüstolid on ohutud ja neid tavaliselt ei ravita?

No kui 3500 ekstrasüstolit päevas on siis ma ütleks et see on juba probleem iseenesest… ehk siis loevad ikka arvud.

Ekstrasüstoolia pole ka minu teema aga üle 30/t loetakse “sagedaseks”

“Üksikud, monomorfsed ja harvaesinevad ES ei ole ohtlikud.

Reeglina ei vaja erakorralist abi.

• Supraventrikulaarne ES ei ole ohtlik

• Ohtlikuim sage, polümorfne ventrikulaarne ekstrasüstoolia”

Nädal on möödas ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Pean mainima, et olen tegelenud enmajaolt kiirkõnniga vahele tippides sörkjooksu (kaks tänavaposti kõndinud ja ühe jooksnud), ainult nii olen suutnud hoida südamelöökide keskmiseks 130 lööki. Loodan, et sügiseks saan jooksma ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kas oskate soovitada mõnda spordiarsti, head spetsialisti, kes vaataks läbi mulle tehtud koormustesit tulemused?

Minul mure selline, et olen tegelenud jooksmisega paar aastat vahelduva eduga (pigem suvel). Alustasin 3 km distantsidega, nüüd viimased tiirud olen 12 km jooksnud. Varem tegin seda kõike täitsa enda enesetunde järgi (tempo ja distants), nüüd soetasin endale pulsikella ja mõtlesin, et hakkan selle järgi treenima. Esimene 12 km, mis ma pulsikellaga läbisin oli mul keskmine pulsisagedus 165… seda on vist ilmselgelt liiga palju, kuigi enesetunne oli hea ja ei saanud arugi, et oleks nii palju sellise tempoga jooksnud. Nüüd eile mõtlesin, et üritan siis esimeses tsoonis püsida (Suunto M1 on kella mudel), aga see on võimatu, kui ma just metsa alla jalutada ei taha, aga mina tahan joosta. Küsimus ongi siis selles, et kui ma jätkas enam-vähem samas tempos jooksu (pulss 160-170 vahel), siis mis on lõpuks sellise treeningu tagajärjed? Kaalukaotusest ei ole vist mõtet rääkidagi? Aga kuidas selline treeningutempo lihastele mõjub? Kas rohkem rattatreeningut aitaks pulsi alla saada, et ma saaksin madalama pulsiga sama distantsi ka joostes läbida?

Pulss sõltub ikka intensiivsusest, koormusest sinu treenituse astmest sõltuvalt. 165 pole minu arust küll nüüd nii midagi erilist mille üle pead vaevata. Kui end hästi tunned siis milles probleem?

Pulsivahemik ei oma otseselt mingit tähtsust kaalukaotusele. Loeb summaarne energia hulk mida aktiivsuse käigus ära kasutatakse ja päevane tarbitav kaloraaž. Pulss peegeldab vaid aktiivsuse raskust, intensiivsuse taset sinu kehale.

Pidev aeroobne treening soodustab lihasmassi kohanemist vastupidavusega ning massi kasvatamisele see üldjoontes kasuks ei tule. Rattatreening – eeldan, et samuti pikemate distantside sõtkumine? See täidab põhimõtteliselt sama eesmärki, mis jooksmine. Ajapikku läheb kindlasti pulss alla, aga sama effekti saad ka jooksmisega.

Aga kui sulle joosta meeldib siis sa ajapikku kipud nii või naa kiiremini ja kauem jooksma seega pulss rohkem pingutades läheb ikka kõrgemale.

Usun, et sul teadmised veidi puudulikud selles vallas ning arvad, et pulsivahemik on kuidagi kaalukaotusega otseselt seotud….

Tänan vastuse eest ja igaks juhuks olgu ka veel mianitud, et seetõttu ma ka siin “algajate” all postitan, et ei ole seda asja niimoodi uurinud ja ei ole neid teadmisi mis võiks olla ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Aga selline rumal? küsimus ka veel, et kui ma ühe jooksutreeninguga kaotan u 900 kalorit, siis mille arvelt need kalorid kuluvad? Jooksuga kaotab rohkem kaloreid kui rattasõiduga? Kas kõige efektiivsem viis keha treenimiseks on sõudeergomeeter?

Kust täpsemalt keha treeningu ajal energiat ammutab sõltub treeningu liigist ja toitumisest. Kui päeva lõpuks on kaloraaž negatiivne, et kulutad rohkem, kui tarbid – siis väheneb kaal ja langeb rasvamass igal juhul. See, kust energia kulutus tuleb on oluline vaid selles määras, et kui palju kaalu-kadu tuleb rasva arvelt ja palju võivad kaduda lihaseid. Aeroobsete trennide puhul olulist vahet ei ole kuna lihastreeninguks ei sobi neist otseselt ükski.

Kaalukaotuse ajal on kõige targem tegeleda aktiivselt jõutreeninguga, et säiliks (Ja mõnel juhul ka kasvaks) lihasmass. Sest kaalu-kaotus puhtalt kaalunumbri muutumise eesmärgil ei ole otstarbekas. Aeroobseid trenne võib teha ning kalorite põletamiseks on nad head variandid – kuid lihasmassi säilitamisele mõjub see dieedi ajal üldiselt negatiivselt ning seetõttu olekski jõutreening paslik juurde teha.

Jooksmine on üldjuhul küll jah raskem ja põletab rohkem kaloreid aga rattasõit on mugavam ja kui tegevus on mugavam siis on kergem seda jällegi rohkem/kauem teha. Ma peast ei oska muidugi öelda, et kumb täpselt rohkem kaloreid mis tingimustes põletab aga ma arvan, et vali meetod, mis sulle kõige enam meeldib ja tegele sellega.

Sõude-ergomeeter on natukene teistmoodi lähenemisega kuna koormus võetakse alakehalt vähemaks ja suunatakse hoopis ülakehale.

Kuid kui soov on siiski treenida kogu keha lihaskonda ning suurendada massi ning jõudu siis ei ole mõtet aeroobsete tegevuste peale lootma jääda. Toniseerivad need tegevused on, aga kui huvitab sportlik välimus siis on vaja siiski lisada juurde jõutreeninguid saalis või kodus/väljas vastavate vahenditega.