Jooks ja pulss
- This topic has 49 replies, 21 voices, and was last updated 13 years, 5 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tänan vastusse eest. Huvi pakub teine lõik.
Pulsikella osas on mul võimalus veel mehe pulsikllaga testida! Kuigi Pumpi ajal pole kell küll valesti näidanud.
BodyPump ja jooks (omal moel) on olnud mul ka viimased aastad sporditegevuseks ning viimasel ajal AB ripper ka veel lisaks.
Ja olen koguaeg arvanud, et lihased on mul piisavalt hästi ette valmistatud. Jooksutehnika paigas, kuid kas ökonoomne…nüüd küsitav? rasvadepõhine energiatootmine lihaste jaoks…kuidas seda saavutada?
Olen endale sellise treeningplaani teinud, et 3 korda nädalas jookus+AB ripper ja 1-2 korda BodyPump. Kuid kõige selle juures enam sooviksin jooksta nii, et jaksu oleks – vastupidavust. Pean vist oma kiirkõnniga jätkama ja siis vaikselt edasi sörkima hakkama, mõõdukalt jooksma jne.
Ekstrasüstoolia võib kindlasti mõjutada, selle “löökide vahele jätmise” suhtes ma nii kindel poleks, kas mitte löök lihtsalt liiga vara ei toimu?
See võiks seletada ka muide neid müstilisi numbreid, nimelt pulsilugeja loeb pm aega löökide vahel ja ennustab selle järgi pulsisagedust, kui ekstrasüstoli tõttu 2 löögi vahe liiga lühike on siis kell “arvabki” et äkki süda ongi kohutavalt taguma hakanud, kuigi peale seda ekstrasüstolit võib pulss normaliseeruda.
Igatahes mina ütleks, et mingi südameprobleemi taustal on alati parem treenida alt üles, st alguses laduda hea baas. Ja tõesti, paljude jaoks ongi algus just kiirkõnd..
Nimelt väga paljud ALUSTAVAD oma aeroobseid treeninguid jooksmisega, kuigi peaksid hoopis kiirkõndi tegema.. tulemusena tihti trambivad ühe koha peal või valavad jube palju verd-higi-pisaraid, et väikestki sammu edasi teha sooritusvõimes.. või siis annavad üldse alla.
Ma ütleks, et proovi seda kiirkõnni varianti, aga vahemaid võid vaikselt pikendada VÕI kiirust väga natuke tõsta. Mitte mõlemat korraga. Ja siis mingi aja pärast proovi kiiremalt joosta, kui sul on mingid võrdlusmomendid olemas, siis saad võrrelda, kas sooritusvõime paranes või mitte.
hope this helps
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma ütleks, et proovi seda kiirkõnni varianti, aga vahemaid võid vaikselt pikendada VÕI kiirust väga natuke tõsta. Mitte mõlemat korraga. Ja siis mingi aja pärast proovi kiiremalt joosta, kui sul on mingid võrdlusmomendid olemas, siis saad võrrelda, kas sooritusvõime paranes või mitte.
hope this helps
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>On veel üks komponent selles valemis – aeg (teepikkus,kiirus). Ja nüüd arutle uuesti, vaata, mis saad.
On veel üks komponent selles valemis – aeg. Ja nüüd arutle uuesti, vaata, mis saad.
Ole hea, täpsusta, mida selle “aja” all mõtled?
Kas mõtled seda et kui enne kestis treening näiteks 45 minutit, siis järgmine tase oleks 50 minutit?
Südame ja lihaste võimekuse arenedes pead ju tegema jalgadega kiiremaid liigutusi, et hoida pulssi 130 -140 löögi juures, järelikult suurenevad nii kiirus kui ka teepikkus.
Ei vaidle vastu, lähtusin lihtsalt üldistest soovitustes intensiivsust ja mahtu samaaegselt mitte tõsta.
Kui pidev tagasiside pulsikella näol olemas, siis on muidugi teine lugu.
Tänan teid nõuannete eest.
Täna just proovisingi 5,4 km kiirkõnnile vahele teha jooksu, kui hingeldama kiskus, siis tegin jälle kõndi jne. Säilitasin pulsi jooksu ajal 130-165 vahemikus ning jookus lõppedes oli keskmine 141, loodan et nii on normaalne? Mulle täitsa sobis, proovin nii jätkata paar nädalat ja siis ehk muudan taktikat (pikendan distantsi vms).
Ja täna 1 kord kell lõi segast pulssi 200
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>, aga siis mõne hetke möödudes normaliseerus jälle. Mingi müstika ikka toimub…See, et algajal lööb juba 2 minutit kerget jooksu pulsi üles, polegi nii ebatavaline. Kui füüsiline vorm pikka maad joosta ei luba, on alternatiiviks aeglase sörgi vaheldumine kõnniga. Näiteks 30 sekundit sörki, 30 sek kõndi, või 1 tänavavalgustuslaterna postivahe jooksu ja teine kõndi. Hiljem, kui vorm lubab, venitada sörgi osa pikemaks. Alustada võiks nii umbes kahest-kolmest kilomeetrist või poolest tunnist, 5,4 km on minuarust liiga palju. Mahu ja intensiivsuse samaaegne tõstmine pole õige isegi mitte pulsikella omamisel, sest jooksuga kohanemist vajavad ka muud süsteemid peale südame-veresoonkonna.
Kui tundub, et pulsikell paneb hullu, proovi laenata teist kella. Näidu õigsust saab ka käsitsi kontrollida. Aeroobset vahemiku kasutamist näitab ka see, et suudad jooksmise ajal nina kaudu hingata ja kaaslasega hingeldamata rääkida – kui sa ikka suuga õhku ahmid, tuleb tempot maha võtta. Kas sa paned pulsikella rihma ikka niiske ihu peale? Bodypumpis on numbrid võibolla normaalsemad selle pärast, et keha on higine ja anduritel on hea kontakt. Odavama kella puhul võib tekitada vigu see, kui teine sama marki kella omanik väntab/jookseb läheduses. Näiteks populaarsel kellaajal kakumäe ringi joostes võid mitmesuguste erinevate kelladega “kohtuda”.
Kiirkõndi tehes on 5,4 km täitsa ok pikkus, lühemat küll ei tahaks
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> läbisin selle täna 38 minutiga.Täna jookussammu sisse tuues proovisin ka rääkida, vo natuke ikka hingeldasin. Aga suudan seda kontrollida edaspidi, nii nagu soovitasite, et kui liiga hingeldan võtan tempot maha.
Pulsikella panen ikka niiskele ihule, tõmbasin ka rihma rohkem pingule ja täna viskas vaid 1 korra seda hullu numbrit
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Meil on mõlemal Sigma pulsikellad, kuid erinevat marki. Mul PC9 ja mehel PC15.11, kas tõesti lähestikku jookstes võivad nad sassi minna?
Sa pulsikella igaks juhuks taatlemisele pole plaaninud viia? Ma kahjuks ei tea kus ja kes Sigma omadega tegeleb, sest mul endal on Polari oma.
Testi mõttes võiksite proovida jätta ühe rihmadest koju või vahetada mehega ajutiselt komplektid.
Kahekesi kõrvuti joostes vajab kella ainult see, kes on kehvema vormiga ja tema järgi tuleks valida tempo.
Soetasin kella alles kuu aega tagasi. Ehk peaksin müüja poole pöörduma?
Päris kõrvuti me ikka ei jookse, seega ühe kella koju jätmine jääb ära.
Kelladest rääkides siis mina kasutan Garmin For runnerit mioa peetakse üheks parimaks aga ka minul annab vahel üle 200, max olen saanud 240 , tõusudel mis on ilmselt kella poolne viga. Peale 2 kuust jooksu pausi hakkasin uuesti jooksmisega tegelema ja näitas ka alguses 170, seega kiskusin kohe tempot aeglasemaks 150 sain kätte sõrkides 6, 40 km-le. Eks alguses tulebki aeglasemalt alustada ja põhja laduda alles siis saab mõelda kiirendustele.
Tänan kõik, kes on oma mõtteid minuga jaganud (Y)
Mul veel üks küsimus. Kui jagada jooksud erinevateks etappideks, siis missugused võiksid olla südamerütmi vahemikud?
Alustan KIIRKÕNNIST (kuni 130) – AEGLANE JOOKS (130-140) – MÕÕDUKAS JOOKS (…-…) – KIIRE JOOKS (…-…)
Tänan kõik, kes on oma mõtteid minuga jaganud (Y)
Mul veel üks küsimus. Kui jagada jooksud erinevateks etappideks, siis missugused võiksid olla südamerütmi vahemikud?
Alustan KIIRKÕNNIST (kuni 130) – AEGLANE JOOKS (130-140) – MÕÕDUKAS JOOKS (…-…) – KIIRE JOOKS (…-…)
- You must be logged in to reply to this topic.
