Jooks ja pulss
- This topic has 49 replies, 21 voices, and was last updated 13 years, 5 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tegelen parasjagu oma kaalu langetamisega ja jooksmine on selle kaasa aidanud. Olen kuulnud, et kaalu langetamiseks on hea pulsivahemik 60-70%max. Olen 25a ja minul jääb selline see 110-130 löögi vahele. Proovisin seda vahemikku hoida, aga isegi sörk viib pulsi 160 löögini. Kas peaksin kiirkõnni peale üle minema?
Ei soovitaks joosta kui soovid kaalust alla võtta. Kindlasti üks parimaid kaalu langetamisviise on kiirkõnd, sellega suudad sa hoida oma pulsisagedust alla 130 mis ka mõjub kõige effektiivsemalt. Endal mõjus ka see kõige paremini, isegi stepper oli väga kehv kuna puls oli pidevalt yle 140!
RainerB soovitus väga OK. Kui alustad mõnusa kiirkõnniga kuni 60 minutit, siis mõne aja pärast oled võimeline ka aeglasele slrgile üle minema ilma et pulsi kohe lakke lööks:)
Kõike paremat soovides,
leelia
Proovisin ja pulsisagedus püsib ilusti alla 130. Kaal langeb ka päris hästi. Kuna kiirkõnd põlvi ära ei tambi, siis olen nädalas viis korda treeninud ca 45-60min korraga. Küsimus lihtsalt, et kas viis korda ei ole äkki liiga palju nädalas (muud trenni praegu ei tee)?
Kuule Menthat! 1.sept küsid nõu ja 4.sept kaal juba langeb ilusti !!! Pea nüüd hoogu, sa kas nälgid või teed ülemõistuse palju, keegi ei alusta tunniste treeningutega kaalu maha võtmiseks. Varsti oled üle keha valus, järjest hakkavad valutama põlved, puusad, hüppeliiges
ja 1 kuu pärast(20-25trenni) oled sellest kõigest
nii väsinud, et sinust saab spordivihkaja. Kui ainult sörk viib pulsi 160 l/m siis on sul südamelihas ikka väga nõrk ja hapnikutarbimisvõime olematu. Minu nõuanne:
kui kõnnid, alusta üle päeva 15-20 min. kaupa ja nii 3nädalat järjest, siis lisa iga järgneva 3 nädala kohta 5 min., ainult nii ei koorma sa südant ja mis kõige tähtsam liigeseid ja kõõluseid üle. Sest teatavasti on kõõlustes ainevahetus kordades aeglasem võrreldes lihastega ja Sinu puhul vigastuste oht väga suur. Alles 6 – 8 kuuga
pead jõudma koormusteni, millega sina alustasid ja selleks ajaks on sul kaal kah nagu imeväel õigeks loksunud. Ära unusta peale treeningut kerget venitust. Vahelduseks sõida ka ratast, nädalas korra käi ujumas ja talvel suusata, nii ei tapa rutiin Sind ära. JÕUDU!
Sai vist tõesti natuke ahneks mindud selle kaalu langetamisega, kuna kahe nädalaga langes kaal 95lt 91 peale, siis tundus, et võiks lõputult samas tempos edasi panna ja eesmärk oleks kiirelt käes. Tänud nõuannete eest. Teen tõesti mõned puhkepäevad sisse ning jätkan madalama koormuse ja vaheldusrikkama treeninguga, kuna eile trenni tehes olid jalad ka juba üsna väsinud ja tsipa valusad.
Palun vastust küsimusele, kas pulsikella näidu järsk hüpe üles ja alla võib olla põhjustatud pulsikella veast või on tegu südame rütmihäirega?
Jooksen 1 tund pulsisagedusel 120-140 (enamasti hoian 130 peal, soojendus 110-120, lõpetuseks ka madalam). Aeg-ajalt jooksu ajal on pulsikellanäit äkki 170 või 168 ja nii paar minutit, kuigi ma jooksutempot ei muuda, seejärel jälle tavaline 120-130. Viimasel kahel jooksukorral on asi vastupidine – ühtlane pulss 120-130 kaob äkki ja paar kuni 5 minutit näitab pulsikell kas 89, 68 või paar korda lausa 46 ringis.. Küsimus: kas tegu võib olla ülekoormusest (praegune soe ilm, liiga sage ja intensiivne trenn, keha ei taastu piisavalt) põhjustatud südame rütimhäirega või on tõenäolisem, et tegu pn pulsikella veaga? Nt mäkketõusul või tempo lisamisel suureneb pulss ühlaselt 130,131,132.. jne. Need ülikõrged (178) ja ülimadalad (46-89) pulsikellanäidud aga kaovad äkki – st 89 ei suurene järgnevate numbrite kaupa, vaid 89 muutub ühekorraga 125ks.. Kas on põhjust kontrollida südant või on tegu tehnika apsuga?
Taustaks: Sel aastal jooksen regulaarselt alates aprillist (st eelmine suvi jooksin ka regulaarselt, talviti tegelen intensiivse jooga vormiga, asthanga), keskmiselt jooksen suvel 3-5 korda nädalas, 45 min- 1 tund 10 min, pulss 120-140 ringis. Kilomeetreid ei tea, aga arvan et 10 km kanti.
Mul on Polari pulsikell. Vanus 38. Jooksnud olen 10 aastat, kuid paraku mitte regulaarselt kõik need aastad, viimane regulaarne mitmekuune trenn oligi eelmisel suvel. Treenitust hindan hetkel keskmisest (olin eelmise suve lõpuks paremas treeningvormis kui praegu).
Ei leidnud selle kohta ei siit foorumist ega Internetist infot. Aitäh!
Pulsikell paneb võssa (minu arvamus, millele olen hetkel kindlaks jäänud). Mul on saalis vahel näha alla saja ja mõnikord üle kahesaja, mõlemad on kaunis ebareaalsed eriti arvestades seda, et saab ka ise südametööd tunnetada või üle kontrollida antud momendil.
Kasutan F7 Polarit ja ilmselt hakkab lihtsalt hapuks minema, reageerib pulsivöö lähedusele aeglasemalt/mitte alati kellaaega kontrollides jm.
Vatti on saanud niipalju, kui circa 150 trennikorda.
maaletooja Mefo annab kindlasti hinnangu, pluss testib su kella ja vöö korrektsust. Asub Tallinnas Uku 4.
suur aitäh vastuste eest! kohe süda rahulikum, et asi pole südames
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>, kui ka mõnel teisel kell nii käitunud on. lasen kella kontrollida, see miski 2 a vana.suur aitäh vastuste eest! kohe süda rahulikum, et asi pole südames” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>, kui ka mõnel teisel kell nii käitunud on. lasen kella kontrollida, see miski 2 a vana.Kõigepealt kontrollige kella ja vööanduri patareid, kui need on piisavalt tühjenenud, siis tekitavad samuti näitudes hälbeid.
Pulsikella sisse on integreeritud pulsivöö signaalide vastuvõtja, seega võib kell võtta signaale vastu ka muialt kui ainult vöölt. Vaata, ega su läheduses pole elektriliine, taskus pole äki mobiili(paljudel on see, kuiigi paha võib joosta olla), ja kui koos sõbraga näiteks jooksed ja tal ka pulsikell on , siis kasuta kaugemal käel või hoia temaga distantsi. Linnas võivad segada foorid, automootorid, jalgrattaarvutid. Teleka läheduses ei tasu ka joosta
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> 
Tere
Lugesin mõni aeg tagasi ajakirjast Jooksja, kuidas Kristel Vallaste alustas jooksmist pulsiga kuni 130 lööki minutis. Püüan aru saada, kuidas see üldse on võimalik? Sooviksin seda sellpärast teada, et olen omale sel aastal plaani võtnud osaleda erinevatel 10 km distantsidel, kuid kuidas seda teha nii, et ma jaksaks lõpuni vastu pidada?
Olen spordiga tegelenud aastaid, ujumine, kergejõustik: kõrgus-kaugushüpe, korvpall, viimasel ajal body-pump ja jooksmine.
Nüüd siis lähemalt jooksmisest. Tõsi on see, et ma olen oma jooksuretkede järel päris läbi ja seega eile proovisin sellist taktikat. Võtsin ette oma tavapärase õhtuse teekonna 5,4 km. Püüdsin hoida südamelööke 130 ligi ja jooksusammuks seda küll nimetada ei saa, sarnanes rohkem kiirkõnniga. Kuid enesetunne oli pärast trippi väga hea.
Kummaline on aga see, et sama teekonna jookstes läbisin vaid 5 min kiirema ajaga, ja hing kinni, järgmisel päeval lihasvalu jne jne. Kui eelmistel kordadel jooksin, siis näitas pulsikell hulle numbreid vahest lõi südamelöögi 220-240ni, kas see on võimalik/normaalne või on kellaga midagi viga? Aaa jaa…, mul on aastaid tagasi diagnoositud ekstrasüstolia – süda jätab lööke vahele, kas see võib ka kuidagi mõjutada? Või äkki peaksingi südame säästmiseks pigem kiirkõnniga tegelema?
Loodan, et ma sõnastasin oma teema arusaadavalt ja ehk teadjad jooksueksperdid saavad aidata, nõu anda mulle
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pulsikell võib näidata valesti kui pulsivöö ei saa hästi kontakti. Võib näidata ka valesti, kui südamerütm ei ole selgelt loetav ehk juhul, millele ise ka vihjad.
Joostes on pulssi nii madalal võimalik hoida, kui juba rahuoleku pulss on piisavalt madal ehk süda on heas konditsioonis aeroobse tegevuse jaoks. Teiseks peavad lihased olema piisavalt hästi ette valmistatud aeroobseks tööks ehk kapillariseeritud. Kolmandaks peab jooksutehnika olema piisavalt ökonoomne, et lihastel ei oleks vaja mõttetut energiat juurde saada. Neljandaks peab lihaste energiatootmine olema võimalikult rasvade põhine. Neid komponente arendataksegi erinevate treeningutega ja erineval viisil. Kergejõustikust võib kõrgus-kaugushüppe küll jooksu mõttes maha kanda. BodyPump arendab aga hästi lihaste verega varustatust.
Tõepoolest, kui hetkel ei saa 130-140 pulsiga liikumist jooksuks nimetada, siis ei ole suurt abi kui püüda liikuda rangelt pulsi järgi selles vahemikus. Tulemuseks on nagu ütled, kiirkõnd. Jooksmise tõhustamiseks tuleb tööd teha kõikide elementidega. Kuid ega see ilmselt üleöö tule. Ise olen nüüdseks tegelenud aastaid samuti BodyPumpi, BodyCombati, jooksmise ja rattasõiduga. Lisaks ka jõutreening. Kuid lõpuks olen saanud hetkel pikamaajooksul kilomeetrit 5 minutiga joostes pulsiks max 150. Ajaga 4:30 joostes ei ole aga pulss palju kõrgem, ikkagi ca 155 peal. Samas rahuolekus pulss 43-45.
- You must be logged in to reply to this topic.