Järjekordne huvitav lugemine hüppe ihalejaile…
- This topic has 8 replies, 6 voices, and was last updated 15 years, 7 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Kui me räägime hüppevõime arendamisest, siis unustage jutud kõikvõimalikest erinevatest keerukatest ?imeprogrammidest?, mis sisaldavad erinevat sorti kükke. Erinevatel kükivariatsioonidel on jõutreeningu praktikas oma koht, kuid mitte hüppevõime arendamisel. Kaks kõige olulisemat harjutust hüppevõime arendamisel on tavaline kükk kangiga ja kangi rinnalevõtmine. Pole sportlast, kes on hea hüppega, kiire ja plahvatuslik, kuid küki ja rinnalevõtmise näitajad oleks kehvad.
Kas te teadsite seda, et jõutõstjad ja klassikalised tõstjad on kõige parema vertikaalse…
vaidleks vastu.tean isiklikult nii mõndai sellist kuid just eriti suurte raskustega ei küki,samuti jõutõmmet.üleüldse saalis ei treeni.
ekslik on arvata,et surued kükkijad on ALATI head hüppajad ja vatupidi.
Tean isegi ühte 174cm meest, kes on pannud korvpallis pealt ja seda täiskõrgusel korvil. Pole just pahe hüpe, kui arvestada, et nii mõnigi 2 meetri mees ei suuda pealt panna.
Muidugi see mees oli tõstmise olümpiavõitja ka, niiet nagu artikkel mainib siis hüppevõime sellise alaga tegelejatel meeletu.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>jeap üldiselt kõvad kükkijad on ka hea hüppevõimega.
lihtsalt ma ise imestan,et nii mõnigi vend kes kükkida ei suuda on väga hea hüppevõimega.
See “kükk” võib tekitada illusiooni, et kõige olulisem on tugevad jalad. Loomulikult on, aga äärmiselt oluline (võibolla isegi “veel olulisem” – sellest ka need “tean meest kes ei küki aga…” jutud) on keha keskosa tugevus, stabiilsus ja plahvatusvõime. See tagab selle, et hüppeks saavad mobiliseeritud -kõik- olulised lihased.
lisaks keha keskosale ka õlad peavad olema tugevad , no eks neid mitte kükkijaid ole ka , eredam näide vist Kadour Ziani kes treenib ainult oma keharaskusega(üheljalal kükk enamasti) ja venitab ca.4 tundi päevas .
Need kes kükki ei tee ja on väga head hüppajad , siis pakun , et nad on väiksest poisist saati väljas palju ringi mütanud , aastaid korvpalli,võrkpalli mänginud või kergejõustikuga tegelenud , sest enamasti alustatakse ju u.6-8 aastaselt ja kui sa mängid 10-12 a. jutti intensiivselt – siis lihtsalt see pidev polümeetriline treening toob neile plahvatuslikkuse,kuid loomulikult on siin mängus ka head geenid .
Eks võimalusi ole igasuguseid kuidas hüpet treenida , aga siiski kõige kiiremad tulemused saab minu arvates kang turjal kükkides
jeap üldiselt kõvad kükkijad on ka hea hüppevõimega.lihtsalt ma ise imestan,et nii mõnigi vend kes kükkida ei suuda on väga hea hüppevõimega.
Ilmselt on sellega nii, et kõik kes hästi hüppavad, ei küki veel palju, aga kõik, kes palju kükivad, hüppavad ka hästi.
Ilmselt on sellega nii, et kõik kes hästi hüppavad, ei küki veel palju, aga kõik, kes palju kükivad, hüppavad ka hästi.Väga hästi öeldud!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.