Järjekordne artikkel(elu24)
- This topic has 23 replies, 17 voices, and was last updated 16 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Paberi kasutamine on punktis A vahele jäänud, muidu ok
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Paberi kasutamine on punktis A vahele jäänud, muidu ok” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Eks igaüks tõlgendab “oma vajaduste õiendamist” nagu tahab. Kellel käib sinna sisse pühkimine ja kellel ei käi.
Eks igaüks tõlgendab “oma vajaduste õiendamist” nagu tahab. Kellel käib sinna sisse pühkimine ja kellel ei käi.” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ok!Selle põhimõtte otse inimmaailma üle kandja ei näe ilmselt neil kahel asjade käigul mingisugust vahet ja summa on tema jaoks sama:A. Lähed WCsse, lased püksid alla, istud potile ja õiendad oma vajadused, tõmbad püksid üles, lahkud WCst
B. Lähed WCsse, lased püksid alla, istud potile, tõmbad püksid üles, lahkud Wcst ja lased kangi püksi
Matemaatikat on hea tunda, aga igas kohas kõik reeglid ka ei kehti.
See vana hea matemaatikareegel (“liitmise” kommutatiivsus) ikka igal pool ei kehti. See oleneb sellest, millises algebralises struktuuris ja kuidas see “liitmise” tehe defineeritud on. Matemaatikas on oluliselt rohkem struktuure kui korpus, kuhu kuuluvad reaalarvud. Kommutatiivne monoid (struktuur, kus on defineeritud liitmine ja ühikelement, kusjuures liitmine on kommutatiivne) ning selle ülemstruktuurid on küll väga levinud, aga matemaatikas on palju struktuure, mis seda ei ole. Lihtsalt koolialgebra on äärmiselt väike alamhulk kogu algebrast ja suur osa koolimatemaatikast üldiselt ei kehti.
Minuarust see artikkel polegi nii julmalt ajuvaba kui mõni teine artikkel mis ringi liigub. Esimesed kaks punkti no – peab inimestele andma võimaluse ka uute teooriatega välja tulla, ning need ei kõla nii radikaalsed kui näiteks liha ei tohi süüa vms. 3punkt on tõesti absurd
Tegelt on see tore, et elu24 sellise artikli avaldas. Nüüd vähemalt tean seda ja ei ela enam pimeduses
Selle põhimõtte otse inimmaailma üle kandja ei näe ilmselt neil kahel asjade käigul mingisugust vahet ja summa on tema jaoks sama:A. Lähed WCsse, lased püksid alla, istud potile ja õiendad oma vajadused, tõmbad püksid üles, lahkud WCst
B. Lähed WCsse, lased püksid alla, istud potile, tõmbad püksid üles, lahkud Wcst ja lased kangi püksi
Matemaatikat on hea tunda, aga igas kohas kõik reeglid ka ei kehti.
Huumorit ka natuke:D. Äge mõtteviis(Y)
See vana hea matemaatikareegel (“liitmise” kommutatiivsus) ikka igal pool ei kehti. See oleneb sellest, millises algebralises struktuuris ja kuidas see “liitmise” tehe defineeritud on. Matemaatikas on oluliselt rohkem struktuure kui korpus, kuhu kuuluvad reaalarvud. Kommutatiivne monoid (struktuur, kus on defineeritud liitmine ja ühikelement, kusjuures liitmine on kommutatiivne) ning selle ülemstruktuurid on küll väga levinud, aga matemaatikas on palju struktuure, mis seda ei ole. Lihtsalt koolialgebra on äärmiselt väike alamhulk kogu algebrast ja suur osa koolimatemaatikast üldiselt ei kehti.Superstaar?
- You must be logged in to reply to this topic.