Noh, kvantmehaanikat natuke inimmõistvamalt saab seletada küll, et tavainimesel mingi ettekujutus tekiks. Aga jah, see ei ole eriti korrektne füüsika koha pealt. Kui mina füüsikalist maailmapilti ülikoolis õppisin, siis püüdis õppejõud alati kõike mehaanika ja hüdrodünaamikaga seostada ja selle näitel kõiki nähtusi selgitada – ka kvantmehaanikat. Peab mainima, et päris edukalt sai hakkama, kuigi vahepeal pidi muidugi ütlema, et tegelikult päris nii asjad ikkagi ei käi, kuid nii on kergem nähtust mõista ja ette kujutada. Kui koju tulen, võin veidi konspekti lehitseda ja näiteid tuua.
Üks asi, mis hetkel meelde tuleb, on elektroni koordinaatide määramatus ümber tuuma liikumisel. Koolis vist õpetatakse tänapäeval (või vähemalt põhikoolis), et elektron liigub ringjoonelise orbiidi järgi ümber tuuma. Kvantmehaanika aga väidab, et see ei ole õige ja üleüldse on alati olemas teatud määramatus ja me ei saa prognoosida elektroni asukohta mingil kindlal ajahetkel. Et seda veidi arusaadavamaks teha, siis õppejõud selgitas seda nii, et elektron liigub ümber tuuma mitte ringkujulise orbiidi järgi, vaid laineliselt, kusjuures me ei tea täpselt selle laine parameetreid, selle pärast ei saa välja arvutada, kuhu täpselt see elektron mingil ajaühikul satub. Et siis lihtsustatud selgitus, et lollid tudengid midagi aru saaksid
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Aga jah, Schrödingeriga peab ilmselt nõustuma.