JÄRGMISE PÄEVA KÜSIMUS?
- This topic has 62 replies, 21 voices, and was last updated 18 years, 6 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Lahe oleks siis kui jupiter oleks Maale sama lähedal kui oma Kuudele, NASA-l oleks kõvasti tööd
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No vastuolus nad ikka päris ei ole. Lihtsalt on valgusega selline huvitav lugu, et tal on nii lainelised kui ka korpuskulaarsed omadused. Valgus levib samaaegselt nii valguslainena kui ka valguskvantide voona. Tähendab, sõna “samaaegselt” ei ole siinkohal päris õige. Lihtsalt on valgus nii laine kui ka footonite voog.vastuolu ei näe ka mina. Kunagi, kui eksisteeris mehaaniline maailmapilt, kehtisid Newtoni seisukohad ja seadused, kuni avastati elektromagnetväli. Tänapäeval on kidlaks tehtud, et väli koosneb kvantidest – osakestest ja vastupidi, igale osakesel on lainelised (välja) omadused. Selle ettekujutamisega võib olla raskusi, sest kvantfüüsikal puuduvad silmnähtavad ja vahetult tajutavad analoogid. Kui oskaks kuidagi kvantide olemust klassikalise füüsika (nagu laineid) mõistete abil seletada…. Üks kvantmehaanika rajajaid (vist Schrödinger) on öelnud, et kvantmehaanikat pole võimalik mõista, küll saab temaga harjuda.
Äkki keegi oskab vastata: Mille poolest sarnanevad kägu ja sputnik?
Noh, kvantmehaanikat natuke inimmõistvamalt saab seletada küll, et tavainimesel mingi ettekujutus tekiks. Aga jah, see ei ole eriti korrektne füüsika koha pealt. Kui mina füüsikalist maailmapilti ülikoolis õppisin, siis püüdis õppejõud alati kõike mehaanika ja hüdrodünaamikaga seostada ja selle näitel kõiki nähtusi selgitada – ka kvantmehaanikat. Peab mainima, et päris edukalt sai hakkama, kuigi vahepeal pidi muidugi ütlema, et tegelikult päris nii asjad ikkagi ei käi, kuid nii on kergem nähtust mõista ja ette kujutada. Kui koju tulen, võin veidi konspekti lehitseda ja näiteid tuua.
Üks asi, mis hetkel meelde tuleb, on elektroni koordinaatide määramatus ümber tuuma liikumisel. Koolis vist õpetatakse tänapäeval (või vähemalt põhikoolis), et elektron liigub ringjoonelise orbiidi järgi ümber tuuma. Kvantmehaanika aga väidab, et see ei ole õige ja üleüldse on alati olemas teatud määramatus ja me ei saa prognoosida elektroni asukohta mingil kindlal ajahetkel. Et seda veidi arusaadavamaks teha, siis õppejõud selgitas seda nii, et elektron liigub ümber tuuma mitte ringkujulise orbiidi järgi, vaid laineliselt, kusjuures me ei tea täpselt selle laine parameetreid, selle pärast ei saa välja arvutada, kuhu täpselt see elektron mingil ajaühikul satub. Et siis lihtsustatud selgitus, et lollid tudengid midagi aru saaksid
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga jah, Schrödingeriga peab ilmselt nõustuma.
- You must be logged in to reply to this topic.