JÄRGMISE PÄEVA KÜSIMUS?
- This topic has 62 replies, 21 voices, and was last updated 18 years, 6 months tagasi by
.
-
Postitused
-
universumi paisumise kiirust on jah võimalik arvutada mõõtes galakikate üksteisest eemaldumist, netis leidub hulgaliselt materjali selle kohta… ei suutnud paraku leida mingit kiirust peale arvude mis ennist andsin (vähemalt on teoreetiliselt teada, et universum liikus valgusest kiiremini kui oli 10–35…10–33 s vana, ehk siis peale Suurt Pauku)
küll aga on teada, et kiirus, millega universum laieneb, on kasvav
Arvatakse, et ka terve Universum võib kunagi kollapseeruda, Suure Paugu põhimõtteliselt võimalik teisik on Suur Kollaps, mis tähendab, et kogu universum võib ühel hetkel, olles juba liiga suureks paisunud, iseenda raskuse alla kokku variseda. Võibolla hakkab siis kogu protsess otsast, võibolla on ennegi alanud
kujutage ette kui on olemas ka neljas dimensioon (mis tõenäoliselt ka on olemas, aga me ei taju seda), palju on vaieldud teemal, et selleks võiks olla näiteks aeg
Võib küll, kõik keritakse uuesti kokku, aga mis siis juhtub kui see näiteks täna õhtul hakkab toimuma…………
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sellele ei saagi mitut vastust anda, on üks ja kindel. Ja seda Suure Paugu teooriat eriti küll ei usu. Lõpmatu Universum tekkis sellest, vaevalttekkis küll suurest paugust, ja kõik need nn “tükid” “sädemed” mis plahvatusel eraldusid, ongi tähed ja planeedid
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>tundub, et paljudel on sellest Suurest Paugust väga vale ettekujutus: enne seda ei olnud olemas ei aega, ruumi, ega mateeriat
seega ei tekkinud päikesed, planeedid ja muu sodi mingitest kildudest ega tükkidest (kuigi piltlikult võiks karmilt nii õelda) vaid alguses tekkis ainult üks aine – heelium, sellest edas vesinik, liitium ja berüllium. Kõik raskemad keemilised elemendid tekkisid alles hiljem tähtede sisemuses.
tähed, planeedid ja galakikad tekkisid tohutute gaasipilvede kogunemisel, ehk siis polnud mingit “pauku” vaid kogu stuff lihtsalt tekkis (väga kiiresti)
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>tundub, et paljudel on sellest Suurest Paugust väga vale ettekujutus: enne seda ei olnud olemas ei aega, ruumi, ega mateeriatseega ei tekkinud päikesed, planeedid ja muu sodi mingitest kildudest ega tükkidest (kuigi piltlikult võiks karmilt nii õelda) vaid alguses tekkis ainult üks aine – heelium, sellest edas vesinik, liitium ja berüllium. Kõik raskemad keemilised elemendid tekkisid alles hiljem tähtede sisemuses.
tähed, planeedid ja galakikad tekkisid tohutute gaasipilvede kogunemisel, ehk siis polnud mingit “pauku” vaid kogu stuff lihtsalt tekkis (väga kiiresti)
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>aga kuidas need gaasipilved tekkisid
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Raptor räägib igati õigust.
Mitte, et ma nüüd ekspert oleks aga see asi on huvitanud ja nati uurinud/lugenud.
Pmst jah universum on praegu paisumises ja Suure Paugu ajal tekkisid aeg ja ruum ehk siis aegruum. Asi kisub küll väga teemast välja aga aegruum on massist sõltuv. Mustas augus jõudvat jah aeg lõpule. Mass painutab aegruumi kõveraks, sellest on tingitud ka nn aegade nihe. Kui nt minna mõnda teise päikesesüsteemi või kuhugi, kus on aegruum teine, kus aegruumi painutav jõud on teine kui meil ja seal mõnda aega olla, ning tagasi tulla siis on maal aeg vastavalt massile, kas kõvasti kiiremini või aeglasemini edasi läinud. Enne suurt pauku polnud aega, aega polnud veel tekkinud.
Aja tagurpidi käima panemine, no ma ei tea, ma olen midagi kuulnud, kui kehale anda negatiivne mass siis midagi vist toimuvat aga seda ma tõena kaugeltki ei võta ja sellega niisama tore fantaseerida.
Ja gaasipilved koosnesidki esimestest elementidest nagu vesinik, heelium jms
PS: üks väga teemakohane raamat on “Maailmaruum pähklikoores”, soovitan lugeda. aga üle 10lk päevas mitte lugeda, võib lolliks minna. seal tuleb lõpuks ikka täiesti müstilisi asju välja nagu nt mustaaugu entroopia ehk aurustumine ehk sinna laekunud info tagasi valgumine kosmosesse vms.
Aga peamurdmiseks, kui universum on pidevas laienemises, kuhu ta laieneb siis, kui seal pole midagi, pole veel ruumi ju?
Muide, viimasel ajal hakati seletama seda nähtust, miks planeedid ümber tähe tiirlevad asjaoluga, et suure massiga täht kõverdab aegruumi just selliseks, et kõik liigub ümber selle.
Aga peamurdmiseks, kui universum on pidevas laienemises, kuhu ta laieneb siis, kui seal pole midagi, pole veel ruumi ju? wink.gif
kas tõestatud on et ei ole seal pole midagi?!
Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ühte punkti, selle tihedus on lõpmatu ning seda punkti nimetatakse singulaarusseks. Singulaarsust ümbritseb sündmuste horisont. See on musta augu välimine piir, mille ümber aegruum on lõpmatult kõverdunud. möönge seda töika
http://et.wikipedia.org/wiki/Valge_aukKuskilt torkas silma, et viimastel andmetel on kergeid vihjeid, et võimalik, et universum plegi lõpmatu, vaid osa miskist suuremast süsteemist (võimalik, et linnalegend).
Muide, viimasel ajal hakati seletama seda nähtust, miks planeedid ümber tähe tiirlevad asjaoluga, et suure massiga täht kõverdab aegruumi just selliseks, et kõik liigub ümber selle.Matemaatikat oleme me KÕIK õppinud…ainult et tase on erinev…see selleks.
Oma postituses mõtlesin (kuid jätsin kirjutamata) aegruumi (mitte “ruumi”), millel siiani 4-dimensiooniline (mitte 3) mõõde (jällegi tõestatud ja rohkemate arvu telgedega pole ju tõestatud). Ma pean silmas just füüsika valdkonda, mitte puhtmatemaatilist kirjeldust.
Ja on ka ju spekuleeritud teemal, et kui muutuks mõni füüsikaline konstant (pean silmas neid, mis kirjeldavad looduse (mateeria) põhivorme ja vastastikmõjusid e. fundamentaalkonstant), nt gravitatsioonikonstant.
Kui see kasvaks näiteks 10 korda, siis suureneks gravitatsioonijõud nii palju, et Päike tõmbaks planeedid endasse ja üldse kogu Universum tõmbuks kokku ühte punkti.
Kui aga väheneks näiteks 10 korda, siis väheneks gravitatsioonijõud nii palju, et planeedid lendaksid Päikesest eemale ja ka Päike kustuks (rõhk Päikese sees väheneks). Kas pimedasse jäänud Maal, mis rändaks kosmoses oleks elu võimalik? Ega vist, sest lisaks muudele ebameeldivustele hajuks õhk laiali!
Seega võib öelda, et elu on võimalik (vähemalt praegusel kujul) ainult selliste fundamentaalkonstantide korral nagu nad on.
tekkis küll suurest paugust, ja kõik need nn “tükid” “sädemed” mis plahvatusel eraldusid, ongi tähed ja planeedid” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja tead seda täpselt ja sajaprotsendiliselt?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma arvan et Universum on lihtsalt olnud – igavesest ajast ja kestab igavesti. Sellel pole algust ja pole lõppu. kahtlane mõelda et sellel pole ka ruumi suhtes lõppu ega algust. Aju tahab kokku isegi joosta, sellel mõeldes. Usun et Universum ei tekkind ei millestki, kuid seal olevad ained ja mateeria võis küll algul millestki tekkida, nagu nt see nn Suur Pauk. Üks salapärasemaid asju maailmas. Lihtsalt aju ei taha seda fakti vastu võtta, kui mõelda, kuidas saab olla lõputu
Ja kui olekski kusagil lõpp, siis mis edasi saab. Siit läheb asi juba päris keerulisemaks. Lihtsam on aru saada et nii see on ja kõik, kuigi selline teema on väga huvitav.salver: sa lähened teadusele vist veidi valest otsast. Aegruumi mitte ei tõestatud, et tal on 4 “telge”, vaid lihtsalt teadlased kirjeldavad seda neljamõõtmelisena. Kui keegi suudab seda kirjeldada kuidagi muud moodi, siis palun väga. Asi pole tõestamises, asi on mugavuses ja loogilisuses.
Konstantidega on ka sama lugu, et ei ole õige öelda, et konstant võiks järsku muutuda. Konstant on suurus, mille teadlased avastasid, mitte et nad ise selle välja mõtlesid. Ei saa öelda, et konstant muutub. Saab öelda, et muutub mingi nähtus, mille tulemusena muutub mingi suurus ning siis tuleb meile tuntud konstandid ümber arvutada. Aga noh, see on lihtsalt selline filosoofiline küsimus.
Füüsikaseadustega on üldse nii, et mitte teadlased ei mõtle neid välja, vaid nad on lihtsalt olemas. Teadlased vaid avastavad ja üritavad mõista neid seadusi, mis olemas on. Neid ei saa juurde tekkida ja nad ei saa muutuda. Seaduse olemasolu ju sisu ei sõltu sellest, mida teadlased sellest teavad või arvavad.
No ja kui ta ongi ümar? Samas, ta ei saa ümar olla, tal ei saa üldse kuju olla, kui ta on lõputu
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma tegelt ei suuda mõista lõpmatust, et kuidas ikkagi saab..
Samas jällegi ei suuda mõista seda, kuidas Universumil saaks olla lõppu
- You must be logged in to reply to this topic.
