JÄRGMISE PÄEVA KÜSIMUS?
Avaleht » Forums » Päevakajaline » Vaba foorum » JÄRGMISE PÄEVA KÜSIMUS?
- This topic has 62 replies, 21 voices, and was last updated 18 years, 6 months tagasi by
Alexander Andrusenko.
-
AutorPostitused
-
august 7, 2007 at 6:27 e.l. #121226
salver
MemberTagelikult on nii, et miski pole jääv ega igavene ja see ei tule sellest, et me ei julge teadmatust tunnistada vaid sellest, et füüsika väidab nii. Lihtsalt mastaabid on nii suured, et tunduvad lõpmatuse lähedal. Mis konkreetselt meisse puutub, siis on tõestatud, et maakeral sureb elu välja (ja selle läbi planeet “puhastub”)keskmiselt iga 27 miljoni aasta järel(erinevad loetlematud põhjused universumis). Järgmise 27 mlj täitumiseni on aega………….”kõigest” 2 mlj aastat.Füüsika väidab ka seda, et suletud süsteemis on energia JÄÄV…..sellest tulenevalt võib ka universumit vaadelda kui ühte tervikut, kus energia selles muundub aja jooksul teisteks energiavormideks, kuid energia hulk selles ei muutu.
Elu pole loomulikult jääv, sest kõik elusolendid lähevad lõpuks manala teed. Loodus ise püüab ennast ise pidevalt tasakaalustada….selleks on ka erinevad suhted: kiskja-saaklooma suhe…et säiliks tasakaal.
Siiani ju arvatakse, et universum tekkis Suure Pauguga ja sellest hetkest alates on see pidevas laienemises. Samas on ka seisukohti, mis väidavad, et see kunagi ka kollapseerub….need teooriad, mis sellist asja väidavad, annavad vastuseks, et universum ei ole igavaene, vastupidised arvavad jällegi vastupidist
august 7, 2007 at 10:59 e.l. #121240Archangel
Memberminu teada ei ole veel keegi suutnud tõestada, et Universumil on olemas piir (ükskõik kui kaugel…noh..kui see kaugus on mingi tõkestatud suurus). Tegelikult võiks ju mõelda nii: Universumil on olemas piir, kust edasi Universumit ei ole, kuid see piir on lõpmata kaugel
Ehk siis Universumi mõõt läheneb mingisugusele arvulisele suurusele mingisuguse n-parameetrilise funktsiooni järgi, kus n võib olla lõpmatus. Matemaatiliselt oleks see väga selge ja ilus. Kuidas asi tegelikult on, seda on raske öelda.Kui universumi piiri suudaks ma veel ette kujutada, siis seda mis peale seda piiri on, ma kohe kindlasti välja mõelda ei suuda.
Inimese mõistus ei suuda kuidagi läheneda küsimusele, mis oli kõige alguses?
Universumit ei olnud, aga kuidas see tekkis? Suur Pauk? Millest see alguse sai? Miski pidi katalüsaatoriks ju olema. Jumal? Kuidas jumal tekkis?
Kas alguses oli lihtsalt kõikjal valge pilt ja siis käis pauk? Aga kust see valge pilt tekkis jne…
Miski pidi ju ometigi millegist alguse saama, ja see miski millest asi alguse sai pidi jälle omakorda millestki alguse saama. Aga kus see kõige algus siis on? Ja millest see alguse sai?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vot, selline mõttekäik – sure või ajurabandusse…
august 7, 2007 at 11:25 e.l. #121242builder
MemberKuidas on see võimalik et kogu universum on igavene, kusagil peaks ju lõpp ka olema
minu arust küll ei peaks olema.isegi kui löpp on ,siis on ju millegi algus jälle.sest ebaloogilisem oleks siis kui universum kuidagi piiritletud,a mis siis peale seda tuleb?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> et mitte midagi? no mind küll sellise lolli jutuga ei pane uskuma. mind küll rahustab rohkem vastus,et ei tea. ja mina täitsa üksskoikne selles suhtes ,et päike ja maa kunagi kaovad,sest inimkond lihtsalt selleks ajaks juba teisel planeedil,kohe kindlasti,kui ei leiutata midagi utoopset maa ja päikse säilitamiseks.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>august 7, 2007 at 11:35 e.l. #121243salver
MemberKui universumi piiri suudaks ma veel ette kujutada, siis seda mis peale seda piiri on, ma kohe kindlasti välja mõelda ei suuda.Inimese mõistus ei suuda kuidagi läheneda küsimusele, mis oli kõige alguses?
Universumit ei olnud, aga kuidas see tekkis? Suur Pauk? Millest see alguse sai? Miski pidi katalüsaatoriks ju olema. Jumal? Kuidas jumal tekkis?
Kas alguses oli lihtsalt kõikjal valge pilt ja siis käis pauk? Aga kust see valge pilt tekkis jne…
Miski pidi ju ometigi millegist alguse saama, ja see miski millest asi alguse sai pidi jälle omakorda millestki alguse saama. Aga kus see kõige algus siis on? Ja millest see alguse sai?
august 7, 2007 at 12:31 p.l. #121247raptor
MemberArvatakse, et ka terve Universum võib kunagi kollapseeruda, Suure Paugu põhimõtteliselt võimalik teisik on Suur Kollaps, mis tähendab, et kogu universum võib ühel hetkel, olles juba liiga suureks paisunud, iseenda raskuse alla kokku variseda. Võibolla hakkab siis kogu protsess otsast, võibolla on ennegi alanud
august 7, 2007 at 12:33 p.l. #121248Alexander Andrusenko
ModeratorFüüsika väidab ka seda, et suletud süsteemis on energia JÄÄV…..sellest tulenevalt võib ka universumit vaadelda kui ühte tervikut, kus energia selles muundub aja jooksul teisteks energiavormideks, kuid energia hulk selles ei muutu.Elu pole loomulikult jääv, sest kõik elusolendid lähevad lõpuks manala teed. Loodus ise püüab ennast ise pidevalt tasakaalustada….selleks on ka erinevad suhted: kiskja-saaklooma suhe…et säiliks tasakaal.
Siiani ju arvatakse, et universum tekkis Suure Pauguga ja sellest hetkest alates on see pidevas laienemises. Samas on ka seisukohti, mis väidavad, et see kunagi ka kollapseerub….need teooriad, mis sellist asja väidavad, annavad vastuseks, et universum ei ole igavaene, vastupidised arvavad jällegi vastupidist
Kui palju on lõpmatus + 1? Vastus: lõpmatus. lõpmatus + 2 on ka lõpmatus. Kui nüüd jällegi pidada Universumit mingiks matemaatiliseks funktsiooniks, mille tõke (piir) on lõpmatus e. siis funktsioon on tõkestamata ja kasvab lõpmata kaua, ning see kujutletav piir e. tõke + 1 on ikka veel lõpmatus.
salver: selliste küsimustega tegeleb tänapäeval matemaatiline ja füüsikaline filosoofia ja on olemas teooriad, miks kaudselt tõestavad ka Jumala olemasolu. Puhtalt matemaatiliste meetoditega.
august 7, 2007 at 12:39 p.l. #121249Xero
MemberSellele ei saagi mitut vastust anda, on üks ja kindel. Ja seda Suure Paugu teooriat eriti küll ei usu. Lõpmatu Universum tekkis sellest, vaevalt
august 7, 2007 at 1:11 p.l. #121251raptor
MemberKas universumil on lõpp? Jah on, kui oli algus
Universumi paisumine ei ole relatiivsusteooriaga vastuolus, sest viimane keelab ainult valguse kiirust ületavat liikumist ruumis, mitte ruumi enda paisumist, mis valguse kiirust ületab. Seega pole meil võimalik tajuda universumi lõppu või seda üldse kuidagi näha või sinna jõuda, sest valguse kiirusest kiiremini ju liikuda ei saa
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Suur Pauk ei olnud “plahvatus” olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest.
Inimvaimu piiratuse tõttu ei saa tal iial olla täielikku ja adekvaatset kontseptsiooni lõpmatusest
august 7, 2007 at 1:38 p.l. #121254salver
MemberArvatakse, et ka terve Universum võib kunagi kollapseeruda, Suure Paugu põhimõtteliselt võimalik teisik on Suur Kollaps, mis tähendab, et kogu universum võib ühel hetkel, olles juba liiga suureks paisunud, iseenda raskuse alla kokku variseda. Võibolla hakkab siis kogu protsess otsast, võibolla on ennegi alanud
august 7, 2007 at 3:12 p.l. #121273raptor
MemberPeale selle on aeg seotud gravitatsiooniga: täpsed aatomikellad näitavad, et gravitatsiooniväli aeglustab aja kulgu.
Kuna näiteks mustadel aukudel on nii suur gravitatsiooniväli, et sealt isegi valgus välja ei saa, siis kas seal põhimõtteliselt aeg seisab???
august 7, 2007 at 3:23 p.l. #121276Alexander Andrusenko
ModeratorKas universumil on lõpp? Jah on, kui oli algus
Universumi paisumine ei ole relatiivsusteooriaga vastuolus, sest viimane keelab ainult valguse kiirust ületavat liikumist ruumis, mitte ruumi enda paisumist, mis valguse kiirust ületab. Seega pole meil võimalik tajuda universumi lõppu või seda üldse kuidagi näha või sinna jõuda, sest valguse kiirusest kiiremini ju liikuda ei saa
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Suur Pauk ei olnud “plahvatus” olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest.
Inimvaimu piiratuse tõttu ei saa tal iial olla täielikku ja adekvaatset kontseptsiooni lõpmatusest
Einsteini eri- ja üldrelatiivsusteooria väidavad, et valguse kiirus on absoluutne ja muuseas ka ületamatu. Mitte miski ei saa liikuda kiiremini kui valgus. Universum ei paisu kiiremini kui valguse kiirus ja Universumi paisumise kiirus on teada.
salver: see on nüüd küll loll jutt. Matemaatikud ei ole suutnud tõestada üle 3 dimensiooni? Nojah, kohe näha, kes pole matemaatikat õppinud. Ükski matemaatik ei piira maailma 3-mõõtmelise dimensionaalsusega. Matemaatikas on igal pool n-dimensionaalsed ruumid käigus (eukleidilised mitmedimensionaalsed ruumid) ja isegi lõpmatadimensionaalsed ruumid. See, et inimene üle 3 dimensiooni joonistada ega kujutada ei oska, matemaatikuid ei puuduta. Tõestada ja arvutada saab lõpmatamõõtmelisi ruume puudutavaid teoreeme küll ja küll, ja olen ise seda teinud. See on triviaalne. 8-mõõtmelise kera ruumala leida on labane ülesanne, aga proovi sa seda endale ette kujutada. Tegelikult opereeribki eukleidiline algebra üldjuhul lõpmatamõõtmeliste ruumidega ja kõik teoreemid üritatakse tõestada üldisemal juhul (st ei limiteeri seda 3 või 4 dimensiooniga). Näiteks punkt on ruudu erijuht, ruut on ristküliku erijuht, ristkülik on risttahuka erijuht, kolmemõõtmeline risttahukas on mingisuguse 4-mõõtmelise keha erijuht, … , on lõpmatamõõtmelise keha erijuht.
Hoopis huvitavamad lood on eba- või pseudoeukleidiliste ruumidega, kus paralleelsed sirged võivad näiteks vabalt lõikuda. Seal enam Eukleidese geomeetria ega meie tavapärane algebra ei kehti. Tuntuim näide ebaeukleidilisest ruumist on ilmselt Lobachevski ruum.
dimensioone ei saa “luua”, nad lihtsalt ON.
august 7, 2007 at 3:28 p.l. #121277raptor
MemberAjaks nimetatakse nii sündmuste järgnevuslikku korrastatust kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses.
Relativistlikus füüsikas defineeritakse aeg kui sündmustevaheline kaugus piki aegruumimuutkonna neljandat telge.
Seniajani ei ole päriselt mõistetud, miks aeg on pöördumatu: ajas saab liikuda ainult ühes suunas, nimelt minevikust oleviku kaudu tulevikku. Oletatakse, et on olemas sügavam seos aja pöördumatuse ja termodünaamika teise printsiibi vahel, mille kohaselt kinnises süsteemis ei saa entroopia aja jooksul kahaneda.
Entroopia tähendab süsteemi pöördumatut üleminekut korrastatud olekult mittekorrastatule, kus energia kvaliteet väheneb. Entroopia kasv näitab energia hajumist. Näiteks suletud süsteemis ühtlustuvad soojusvahetuse teel kõrgema ja madalama temperatuuriga kehade soojushulgad, nende temperatuurid võrdsustuvad.
Mida suurem on entroopia, seda ühtlasem, vähemkorrastatum, segipaisatum või tasandatum süsteem on.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> niisiis kuna meie 3D maailm liigub mööda aegruumimuutkonna neljandat telge järjest korrastatuse poole ja kõik seljataga on juba korrastatud, ei saa me seda tagurpidi käima panna. Kui sellel protsessil üldse oleks mingi suund, siis põhimõttelisel teise suunda keerates liiguksime ikka samas suunas
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tõenäoliselt oleks näiteks võimalik ruumi painutades (kokku voltides) ajas tagasi minna, või mingite protsessidega selle kiirust muuta, kuid aeg iseenesest liiguks ikka ja alati ühes suunas

väga keeruline, aga ülimalt huvitav teema
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>august 7, 2007 at 3:52 p.l. #121283raptor
MemberEinsteini eri- ja üldrelatiivsusteooria väidavad, et valguse kiirus on absoluutne ja muuseas ka ületamatu. Mitte miski ei saa liikuda kiiremini kui valgus. Universum ei paisu kiiremini kui valguse kiirus ja Universumi paisumise kiirus on teada.
täiesti õige jutt, aga:
valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus(ruumis), sealhulgas valgus
Valguse kiirus vaakumis on maksimaalne võimalik kiirus, millega üks objekt võib teiste suhtes liikuda e. sellest kiiremat kiirust ei ole.
Valguse kiirust ületav Universumi paisumine ei ole relatiivsusteooriaga vastuolus, sest viimane keelab ainult valguse kiirust ületavat liikumist ruumis, mitte ruumi enda paisumist, mis valguse kiirust ületab. Ruum ise võib liikuda valgusest kiiremini!
universumi tekkeperjoodil tõi tohutu vabanev energia kaasa kiire paisumise faasi (nn inflatsiooniline universum) ajavahemikus 10–35…10–33 s leidis aset laienemine umbes 10 50 korda. (valguse kiirus 3×10 8m/s)
vabandan, et ei oska kümne astmeid korrektselt näidata
august 7, 2007 at 6:34 p.l. #121294Alexander Andrusenko
ModeratorKiirus on üldiselt suurus mingi taustsüsteemi suhtus. Valguse kiirus on absoluutne suurus, mis ei sõltu taustsüsteemist. Universumi laienemine seisneb asjaolus, et kaugused tähtede vahel suurenevad mingi teatud kiirusega. Erirelatiivsusteooria väidab, et kui inimene sõidab “väga kiire” rongiga valgusallika poole, siis valgus ei liigu tema suhtes kiiremini kui need ~300 000 km/s. Sama asi ka tähtedega, sest tähed on ka taustsüsteemid.
Nii palju, kui mina mäletan, on Universumi paisumise kiirus praegu teadlastele teada. Nii palju, kui mina mäletan, oli see suurus piisavalt väike võrreldes valguse kiirusega, kuid täpseid arve ei mäleta ega pole aega otsida hetkel. Kui keegi viitsib, otsige googlest ja kirjutage.
august 7, 2007 at 7:31 p.l. #121301intsu007
Memberükski asi ei saa teglt olla igavene, kui oleks siis oleks see kreisi
AutorPostitused- You must be logged in to reply to this topic.