Janar Rückenberg – Team FAST “2016 suvi…”

Tarbin seda pähklivõid pooleldi nagu lisandina ja olen selle najal alati oma parimaid vorme teinud. Sõltuvalt päevast läheb seda mul keskmiselt 25 – 75 grammi.

Pühapäev – 9. märts 2014…

Kuna loen, et on siiski neid, kes minu bloqi huviga jälgivad/loevad ning minu tegemistele kaasa elavad, siis tuleb ennast ilmutada. Tagasiside sellest, et sinu tegemised korda lähevad on suurim tänu pingutustele, sunnib edasi rühkima ja endast aeg – ajalt ka märku andma.

Mis on toimumas??? Eks on ilmselt juba siit-sealt „sähvatanud“, et olen taas valmistumas. Vastab tõele. Valmistumine on kulgenud tavapäraselt – RASKELT ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Ei hakkagi teid pikemate “ägamiste juttudega” kurnama, kuid see on 100% kindel – ilma sita enesetundeta pole minul vormi loota!!! Olen proovinud igatpidi seda asja ajada. Mingil ajaperioodil andsin rohkem süsivesikutele voli, tuginesin Oti filosoofiale, et „enesetunne ei pea dieedi ajal kehva olema“, kuid tulemuseks on see, et kaal käib rõõmsalt 96.5 – 97.5 kg vahel ja kõik. Tee aga „süsikatepaagid“ tühjaks, olemine „uduseks“, aeglaseks ja vaevaliseks ning triipe, sooni ja kaalulangust ei pea „kaua“ ootama. Ja ma ei räägi ainult sellest, et süsivesikutevaene dieet ongi vett vabastav.

Aga reaalsus on see, et tulemuse tarvis ei peagi kerge olema, ei saagi kerge olla. llmselt on tegemist ka mingis mõttes maailmavaatelise küsimusega. Mina kuulun nende ridadesse, kes on veendunud, et ARENG EI SAA OLLA KUNAGI MUGAV JA MEELDIV. Ükskõik, millest me räägime. Ebameeldivus, mis on ARENEMISE eelduseks võib olla maskeeritud, vähem või rohkem tuntav/väljenduv, kuid MITTE KUNAGI OLEMATU. Kusjuures, minu arvates on seaduspärasus selline, et mida madalam on lähtetase (mis iganes kontekstist lähtuvalt), seda vähemtuntavam arengu valulikkus on.

Veel mugavusest, arengust ja ebameeldivusest – olete kunagi mõelnud, et kõige õnnetumad inimesed on tegelikult need inimesed, kellel on koguaeg hea olla ja kunagi millestki (justkui) puudust ei ole. Mõtisklen tihti selliste asjade peale ja ükskõik kuidas ma teemale ka ei läheneks, see on nõnda – kõige õnnetumad inimesed on need, kellel on koguaeg hea. Mida tähendab HEA OLEMA??? See võib tähendada mida iganes – midagi ei pea tegema; palju raha; palju võimalusi; kõik on olemas; mugavused igal tasandil – ei pea muretsema, puuduvad erilised kohustused; ei pea pingutama, seda ei vaimses ega füüsilises mõttes. Lihtsalt valitseb üks üleüldine heaolu. Minu arvates alaline heaolu IGAS MÕTTES, IGAS OLUKORRAS JA IGAL TASANDIL on parim viis igasuguse evolutsiooni ning eesmärkide poole püüdlemise „tapmiseks“. Samas, võtame näiteks kasvõi koolid ja haridussüsteemi, siis võime koguaeg kuulda, kuidas lastel peab olema hea, turvaline, lõbus/mõnus õpikeskkond. „STRESSI OLLA EI TOHI“!!! Aga ma väidan seda, et SUUR HEAOLU ongi väga paljudel juhtudel probleemide allikas. Inimene on loodud millegi poole püüdlema, sellest annab kinnitust ka tunnustusvajadus, mis on meile sisse programmeeritud. Inimene tahab tunda kiitust/tunnustust/rahulolu, mis tekib MILLEGI TAVALISEST ERINEVA SAAVUTAMISEL/TEGEMISEL. Aga, kui koguaeg ongi hea, kas keegi üritabki midagi saavutada??? Kui kõik on olemas, kui millegi poole ei püüelda, ühtki raskust trotsida ei tule, siis ei jõuta ka seisundini, kus tuntakse, et midagi erilist/tunnustust väärivat ollakse ära tehtud. Samas, vajadus „pai“ saada istub meis kõigis, paljude jaoks isegi eneseteadmata, sees. Ja kui “pai” jääb saamata muutub inimene (laps), rahutuks ja närviliseks ning hakatakse lollustega tegelema.

„Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus“, sellel vanasõnal on palju sügavam sisu, kui nii mõnigi mõista suudab. Kui seda hoolikamalt järgitaks oleks lahendatud paljud kasvatuslikud probleemid – lastel kujuneks distsipliin, kujuneksid väärtused, mis on tõepoolest väärtused, poleks sellises mahus hüperaktiivsust, inaktiivust ja viimasest omakorda tulenevat ülekaalulisust. Inimene on loodud nõnda, et ta peab ennast iga päev teatud määral füüsiliselt nö. kulutama või ära väsitama. Füüsilisest aktiivsusest tulenev rammestus või väsimus dikteerib juba omakorda ise edasi mitmete bioloogiliste protsesside normaalse kulgemise. Näiteks, normaalne ööuni, mis on omakorda uue päeva kvaliteedi aluseks.

Õpetus, et kõik peab olema lihtne, mõnus ja mugav, seda on suisa vastik kuulata ja lapsi ei tohiks selliste teadmistega kasvatada. Minu nägemus on see, et elu saabki olla inspireeriv, kõikepakkuv ja õnnetunnet tekkitav, kui me laseme oma elurütmil kulgeda laineliselt. Üles – alla, on raske, on kerge. On hea on halb. On töö on palk. Sellisel juhul on lõpptagajärjeks TASAKAAL, inimene on õnnelik, täisväärtuslik ja ennast teostanud. Selleks, et tunda üht äärmust – näiteks headust, ei pääse me kahjuks kurjusest. Nii samuti on õnne ja õnnetuks olemisega, tavalise ja tavapäratuga, seda vastandite jada võiks jätkata lõpmatuseni.

Koolisüsteem oma ülemäärase lapsekesksusega hoopis tapabki paljudel juhtudel, päris paljudes olukordades lapse arenguks vajaliku keskkonna. Kust pärineb seisukoht, et ARENEMINE PEAB OLEMA MUGAV??? Ma ei tea seda, kuid nii saavad väita vaid äärmiselt primitiivse mõtteviisiga inimesed. On selleks teoreemid matemaatikas, ajad inglise keeles, luuletus pähe kirjanduses, altsööt võrkpallis või aastaarvud ajaloos. Need on vaid üksikud lihtsustatud näited.

Sellised sügavad mõtted sel korral…

Aga, tagasi oma tegemiste juurde. Eile peale järjekordset Tartus käimist nägin õhtul kaalunumbreid 94.8 kg, millega olen rahul. Tegime kõva trenni, käisime „Auras“, saunas ja solaariumis, kus tegin endale esimesel korral võetud 10 minutiga vist pisut liiga ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Jõunäitajad on üleval, eile surusin istudes hantlitega 45 kg – ga 5 x 7, viis seitsmest seeriat. Kitsalt surumine triitsepsile oli 8 x 4, kaheksa neljast 115 kg – ga.

Olen kitsalt surumisega nüüd juba pikalt Smolov Jr. järgi tehtud progressiooniga tulnud – töötab hästi. Poseerisin samuti ja olen sellega päris rahul. Uus tuleb ka vabakava, kuigi jah, vot vabakavade kokkupanek on küll minu jaoks selline piin, et…

Kell 9.00 tegin täna oma hommikuse esimese söögi:

Kohupiim (lahja): 200 g

Hapukoor (20%): 10 g

Kreekapähklid: 15 g

Kaal täna oli 95.4 kg, eks eilsest saunast tühjendatud vee reserve sai õhtul juba taastatud. Täna iseenesest on puhkepäev, kuid ei välista, et alustan homme algavat trenninädalat juba täna jalatrenniga. Üleeelmises jalatrennis kükkisin:

100 kg – 6x
115 kg – 6x

130 kg – 6x

145 kg – 6x

160 kg – 6x

175 kg – 6x

… ja olen sellega päris rahul. Olen jalatrenne sättinud nüüd nii, et igas jalatrennis ei küki, kuna tunnen, et vanusest ja staažist tulenevalt nõuab närvisüsteem ühest raskest baasharjutusest pisut rohkem puhkust. See on seesama Westside’i filosoofia. Olen kükki vahetanud tavalise kangiga „Hack’i“ kükiga. Kükis rakendan endiselt lainelist progressiooni, sest see on minu arvates suurepäraseim võimalus ka dieedi ajal treeningraskuste säilitamiseks ja isegi edasiminekuks.

Korralik elamus on uus Metsatöllu plaat „Karjajuht“. Soovitan kõikidele – on mille taustal trennides möllutada. Ausalt – plaat tervikuna, kõik lood on väga head. Eriti meeldib mulle avateos „Külmking“ ja „Terasest taotud tee“.

Hetkel on kell 17.37, kaloraaž 2000 peal, süsikaid 130 grammi peal praeguseks, lõuna paiku tegingi ühe plaanivälise kükkimise, 140 kg – ga 6 x 6, tunne pärast eilset oli isegi tugev.

Aga, ok, mis ma ikka enam keerutan…

Lõpetuseks üks pilt ka, võrdluses kolmel aastal Henry Küla poolt võistlustel lava taga tehtud seljad:

Panen viimase nädala, aga eks need kaloraažid varieeruvad, sõltudes väga paljudest asjaoludest:

Esmaspäev – 3. märts 2014: 3218

Teisipäev – 4. märts 2014: 3624

Kolmapäev – 5. märts 2014: 2300

Neljapäev – 6. märts 2014: 3128

Reede – 7. märts 2014: 2870

Laupäev – 8. märts 2014: 2542

Pühapäev – 9. märts 2014: praeguseks hetkeks on koos 2132

Kuue päeva keskmine tuleb 2947 kcal päevas, kuid kui ma saaks vaid öelda, et enesetunne on sellega hea ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.