Janar Rückenberg – Team FAST “2016 suvi…”

“Kükkiv Mees” või “Pöörane Kükkija”…

Tervitused spordirahvale. Räägin teile omamoodi naljakana tunduva episoodi oma eilsest õhtust. Olin õhtul voodis kõhuli lebamas, traditsiooniliselt treeningpäevik ees ja mõtteid koondamas järgnevate päevade tegemistele. Pilk suunatuna keskendunult oma vihikusse, olin korralikult mõttes ning plaanisin oma tänast jalapäeva. Korraga saabus naine, maandus mu kõrvale ja huvitus, et millega ma tegelen? “Millest sa mõtled?” Ma ei pidanudki ise vastama, kuna, nähes minu ees lebavat treeningpäevikut ja tuginedes minu keskendunud kaugelolevasse olekusse jätkas ta kiirelt juttu ja vastas ise: “No muidugi, jälle oma kükkidest, millest muust ikka”. Mõistagi olin ma just tänasest jalapäevast mõtisklemas ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Aga, mis mind naerma ajas on see, et arvestades olukorda tõi ta selle “kükinduse” ja minu kohta naljaka paralleeli. Kuna ta on ise nii mõnegi indiaaniraamatu läbi lugenud ja meie majas on kükk päris sage jututeema, siis arvas ta nõnda, et kui mina oleksin indiaanlane, siis võiks minu nimi olla “Kükkiv Mees” ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> või kuskil raamatus olevat olnud indiaanlasest tegelane “Pöörane Hobune”, siis mina oleksin indiaanlasena ilmselt “Pöörane Kükkija”, indiaanlastel on ju sellised nimed, “Tanstib koos huntidega”, “Istuv Sõnn” jne.

Arvestades kasvõi minu 2013. aasta detsembri väljakutse raames tehtud kükitamiste arvu (5 x 5 minutit lisaks tavapärastele kükitrennidele), siis on need tõepoolest tabavad võrdlused, “Kükkiv Mees” või “Pöörane Kükkija” ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

Et nüüdsest siis palun minu poole pöörduda kas “Kükkiv Mees” või “Pöörane Kükkija” ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>…

Vot sellised lõbusad lood on ka vahest rääkida…

Kui rääkida pingutusest või “petmisest” erinevate baasharjutuste korral, siis minul on sama, et kui surumises ikka enam ei jõu, siis ei jõua. Küki puhul on seda ressurssi nagu “petmise” näol rohkem, kui juba petmiseks üldse läheb. Ja niisama ilma petmatagi on kükis rasket seeriat kergem välja pingutada kui surumiste korral. Küki korral on seda abi peale otseselt jalgade teistest kehaosadest/lihastest nagu väga palju rohkem saada kui surumise korral. Mul on omal surumisega sama, et kui on läbi, siis on läbi ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

Mõtteid Paleo dieedist…

Olin sellest dieedist muidugi ammu kuulnud/lugenud. Mis seal salata, kui asi “üle rea” kiiresti läbi silmitseda, siis tundub tegemist olevat väga hea lähenemisega, vähemalt minule meeldib see argumentatsioon, mis selle lähenemise taga on. Seisukohad, millele Paleo dieedi toimivus on üles ehitatud on igati veenvad. Ent, üht – teist on oluline kindlasti lisaks selgitada. “Asja” tehakse võib – olla natukene lillelisemaks, kui see tegelikult on. Ma saan aru, et kogu lähenemise terviklikkuse huvidest lähtudes ei “kõlba” nii, et “võtame mõned toidugrupid kiviajast ja mõned meile sobivad toidugrupid tänapäevast või hilisemast ajast ning kombineerime oma eelistustele”, siis ei oleks tegu ju enam Paleo dieediga. Ehkki, vaevalt, et kiviaja inimesed dieetcolat jõid… ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Rangelt selle dieedi proovimise huvides nõustuksin piimatoodete ja teraviljatoodete eemaldamisega (ehkki ma ise sõltun nendest toidugruppidest tohutult), kui oleks rahalist võimu see (just piimatooted) toidugrupp kvaliteetse lihaga asendada. Täielikult sisse jätaksin ma kaunviljad. Ma siiski arvan, et midagi taolist (kaunviljad) võis ka kiviajal leida.

Paljude jaoks jääbki selle lähenemise terviklik järgimine kinni ilmselt raha taha. Ega seda liha nii väga osta ei jõuta (ma arvan vähemalt nii). Nagu ütlesin, piimatooted on head, aga kui mul oleks külluslikult raha, et liha osta, siis võiksin vabalt kohupiima/kodujuustu asemel ka kvaliteetset liha süüa. Süsikad saab puuviljadest ja juurikatest ilusti kätte.

Üldiselt on põhimõtted, millel see dieet baseerub küllaltki hästi argumenteeritud. Suur valkude osakaal, mõõdukalt (pigem vähe) süsivesikuid ja needki komplekssüsivesikud kombineerunud ohtra kiudainega on tervislikkust, insuliini kõigutamist ja küllastustunnet silmas pidades kõik vägagi näidustatud. Samuti on teretulnud omega – 3 ja 6 rasvhapete suur sisaldus. Aga jah, oad ja herned…

Totaalne jama on see kuvand, mis antakse, et “kui sa valid toite Paleo aega kuuluvate toidugruppide nimekirjast, siis liigutada/treenida/aktiivne olla pole vaja”. Rängalt eksitav seisukoht!!! See toimis tõesti siis, kui inimesed läbisid päevas jalgsi võib – olla kümneid ja kümneid kilomeetreid. Puhas spekulatsioon, kuid võib – olla ka kiviaja kõige laisem inimene läbis iga päev minimaalselt 5 – 10 km ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Kaalu kasv, püsimine või langus sõltuvad ikkagi kulude (kehaline aktiivsus) ja tulude (toiduga sissesöödav energia) vahest. Dieedi tüüp määrab üldjoontes lubatavad/mittelubatavad või soovitavad/mittesoovitavad toidugrupid menüüs, kuid see ei tähenda, et me neid piiramatult süüa võiksime ja seejuures paksuks ei lähe. Tervislikud toidugrupid peaks üldjuhul tagama selle, et ka mõõduka koguse toidu tarbides tekib küllatustunne, tagatud on vitamiinide, oluliste rasvhapete, kiudainete ja teiste oluliste ainete enam – vähem funktsioneerimiseks vajalik sisaldus. Aga, see ei tähenda, et me ka neid tervislikke toidugruppe piiramatus koguses võime süüa. Loomulikult määrab toidugruppide lubatavus/eelistatatavus ka seda, millises suunas kujuneb toitainete vahekord päevases menüüs tervikuna. Paleo dieedi korral peaks see vahekord kujunema tõepoolest rasvade ja valkude kasuks, mis ideaalis peaks automaatselt (lisaks juurikatest ja puuviljadest tulenevate kiudainetega ja väheste süsivesikutega) tagama selle, et meie söögiisu on kontrolli all. Aga, kas kõik annavad sellest endale aru. Neid, kes söövad kõhutühjuse järgi, peavad natukene ka toidukordade ja kulutuste üle arvet ilmselt väga palju ei ole. Usun, et neid, kes nosivad niisama ka ajaviiteks ja mõnu pärast (et lihtsalt süüa) on oluliselt rohkem. Aga, nosige igal õhtul peotäite viisi pähkleid, sööge päevad läbi rasvast kala ja sealiha (isegi fileed) ning andke isudele voli (ja ärge jumala eest ühtegi harjutusprogrammi järgige) – ei kulu ilmselt palju aega, kui kaal hakkab tõusma ja kiiresti tõusma. Idee ongi selles, et loogika kohaselt peaks selles lähenemises soovitatud toidud panema meid ka vähem sööma. Aga, kas alati panevad??? Inimene ei söö kahjuks juba ammu sellepärast, et funktsioneerida, süüakse ajaviiteks ja mõnu pärast. Kui kulutusi ei ole ja seda ei arvestata, siis olgu see Paleo dieet või mis iganes dieet, lähete paksuks nii, et “kolinal”.

Minu arvamus Paleo dieedist – usun, et see on hea lähenemine, kuid, et ka liigutamata/aktiivne olemata kehakaal püsib või keharasvade arvelt suisa langema hakkab, seda saab väga paljudel juhtudel olema väga palju tahetud – SEE ON EKSITAV!!! Põhiline kaalukergitaja ongi kulutustest ülesöömine ja seda saab teha iga dieedi korral.

Kõikide dieetide puhul, aga iseäranis “rasva ja valgu” dieetide korral on tegemist olukorraga, kus teie eelistatud lähenemine võib väga kergesti hakata võrduma “kahe teraga mõõgaga”. Tõsi, valgud ja rasvad kombineerunult lahjadest liitsüsivesikute allikatest tulenevate kiudainetega panevad paljusid enamasti vähem sööma, kui tavapäraselt süüakse. Ent, kohe, kui see rasva ja valgu kombinatsioon hakkab energeetiliselt ületama teie päevast kulutust (ehk siiski ei pane teid tavapärasest vähem sööma või ei aita defitsiiti tekitada) tekib ka vastupidine efekt. Te hakkategi hoopis juurde võtma. Kusjuures üksnes rasvadele ja valkudele toetudes tuleb ÜLIHÄSTI teada, kui suured on teie kulutused ja kui palju te ligikaudugi ühe või teise rasvase toidupala söömisega energiat saate. SEST 1 gramm rasva = 9 kcal – iga!!! Rasva ja valgudieedid toimivad ja on õigustatud ennekõike juhul, kui need panevad teid tõepoolest kulutustest vähem sööma ja aitavad defitsiiti tekitada või tasakaalu jääda. Sama tõde kehtib tegelikult iga dieedi korral, lihtsalt, kes saab selle küllastustunde kätte kombinatsioonist “valk + rasv”, kes jällegi “valk + liitsüsivesikud”.