Janar Rückenberg – Team FAST “2016 suvi…”

Nõustun sinuga 100%, klassikaliste tõstete tehnikatest ei ole mul tegelikult vähimatki aimu. Ja seda, et olen nendes tõstetes väga ebaökonoomne ja kohmakas tean samuti. Tean seda sinu juttu samuti kõike teoorias, aga praktikas rakendada ei oska, aga isegi võiks. Olen aeg – ajalt omapead üritanud neid asju proovida, aga üldiselt on neid tehnikaid üksi ja raamatute järgi päris raske õppida. Mis puudutab seda, et suure osa tööst teeb ära ülakeha, siis see harjutus demonstreeribki ülihästi seda, et olen hästi ülakeha dominantne, olen seda alati olnud. Minu arvates ongi harjutajad jõuharjutuste sooritamisel ja nende soorituste õppimisel kas ülakeha või alakeha dominantsed, mina kuulun kindlasti esimeste hulka. Igasuguste fullbody liigutuste korral naljalt jalgu kasutama ei kiirusta. Kogu raske töö tahan ära teha ülakehaga, iseäranis otseselt kätega. Aga, see ülimalt ökonoomne ekstsentriline faas ei olegi ka hetkesituatsioonis oluline, kuna tõepoolest, üritangi läbi nende katsetuste ka pigem kulutada.

Ma tean väga hästi, mida tähendab aeroobne ja anaeroobne, mida tähendavad füsioloogilises plaanis need “läved”, kust üks või teine tsoon algab. Kui ma räägin aeroobsest tegevusest, siis ma räägin aeroobsest tegevusest väga üldises tähenduses. Päris kindlasti tekkis selle seeria käigus ka laktaati, aga sellepärast üksi ei muutu tegevus veel läbilõhki anaeroobseks ja ma nimetan seda ikkagi lihtsalt aeroobseks tegevuseks, kardiovaskulaarset võimekust arendavaks tegevuseks. Anaeroobse läveni ehk punktini, milles laktaati tekitavate mehhanismide võimsus hakkab ületama laktaadi eemaldamise mehhanismide võimsust, ma kindlasti ei jõudnud, seega, töö iseloom selle seeria ajal oli aeroobne + anaeroone (kui sa nii hirmsasti tähte soovid närida), küll mitte mitte läbilõhki hapniku osalusel ja üksnes rasvade arvelt tehtav töö, kuid siiski päris suures osas aeroobne.

No hetk tagasi jõudsime ju üksmeelselt järeldusele, et ei jäägi asi üksnes aeroobsesse tsooni.

Täna oli vahva ja tegus “kokkupõrge” ühe Tartu mehega, vennas on taas kodus käimas ja loomulikult tuli seda olukorda ka jõusaalis ära realiseerida. Teemaks oli õlg, trapets, triitseps. Lisaks tavapärasele trennile otsustasin meest õlatreeningu lõpetuseks kostitada millegi tavapäratuga. Nimelt, kui viisakas koormus oli õlale juba ette tehtud esitasin väikese väljakutse, et proovime õlatreeningu lõpetuseks ja enne triitsepsiga jätkamist suruda kangiga seistes nõksuga 50 kg – ga 50 korda ja vaatame, kui palju selliseks pikaks seeriaks võiks aega kuluda. Kuna, nagu ütlesin, märkimisväärne koormus oli juba ees ei olnud mul omal ka erilist aimu, milline aeg võiks sellise pika seeria peale tulla. Aga, täna oli hea minek ja olen tulemusega rahul…

Minu sooritus 50 kg – ga on siin (1.57.40):

Laupäev – 25. jaanuar 2014…

Tõsi, nagu Silvar juba teada andis käisin täna Tartus. Oli tõsine tööpäev, treeningut silmas pidades…

1. Surumine istudes hantlitega…

45 kg – 8 x;

47.5 kg – 8 x;

45 kg – 8 x;

35 kg – 12 x;

30 kg – 12 x;

25 kg – 12 x;

2. Lendamine hantlitega seistes kõrvale…

12.5 kg – 10 x; 15 kg – 10 x; 17.5 kg – 10 x;

3. „Svungimine“ seistes kangiga…

50 kg – 20 x;

60 kg – 20 x;

70 kg – 20 x;

4. Superseeriad ja kolmikseeriad: õlgade tõstmised kangiga + hantlitega…

115 kg + 35 kg – 15 x + 15 x;

120 kg + 35 kg + 120 kg – 12 x + 12 x + 10 x;

35 kg + 120 kg + 35 kg – 12 x + 12 x + 12 x;

5. Surumine lamades triitsepsile keskmise/kitsa haardega…

102.5 kg – 6 x 5 kordust + 1 kümnene seeria lõppu;

6. Küünarvarte sirutused istudes üha hantliga kahe käega pea tagant…

20 kg – 20 x, 25 kg – 2 x 20;

7. Surumine Smith’il + „Prantsuse“ surumine põrandal pealthaardega…

55 kg + 10 kg – 15 x + 12 x; 55 kg + 10 kg – 12 x + 10 x;

Treenisime neljakesi, mina, Silvar, Allan Nikopensius ja Hr. Tambet. Oli väga korralik treening, „naelaks“ kindlasti hantlitega istudes surumised ja seistes kangiga pikkade seeriatega svungimised. Pärast treeningut olime 2 tundi „Aura“ veekeskuses, mis on minu jaoks esimene sellise asutuse külastus. Kuna trenn oli korralik, siis vees eriliselt rabeleda ei viitsinud, kuid lõõgastavates mullivannides vedelemine oli omamoodi kosutav.

Produktiivne oli käik tervikuna. Tartusse sõites silmitseisn üle rea läbi Luule Viilma „Elul on kaks poolt“. Väga hea lugemine, peaaegu igal selle raamatu leheküljel sisaldub mõni selline mõttetera, mille üle on veel hiljemgi mõtlemist ja mis on nii „kümnesse“ kui olla annab. Vaid kaks mõtet sellest raamatust, mis mulle väga meeldivad:

„Inimese keha olukord, tema tervislik seisund on inimese elufilosoofia peegelpilt“

„Inimene sünnib õppima, mitte ilusat elu nautima!“

jne…

Puhas kuld!!!

Teel tagasi kirjutasin rongis korraliku lisa tulevikus ilmuva artikli tarvis, kus üritan võrrelda 5 x 5 – t, Smolov’it, Westside’i ja Vene süsteemi…