Janar Rückenberg – Team FAST “2016 suvi…”
- This topic has 599 replies, 113 voices, and was last updated 9 years, 8 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Ausalt öeldes, tegid selle 1 ringi nii kiiresti, et kui teise enam vähem sama kiiresti teed, siis ma ei kujuta küll ette, et seda asja üldse kiiremini ongi võimalik teha
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Üks ring tõesti väga kiire!
Usun et 2 ringi täiesti okei, kuna teine ring tuleb kindlasti aeglasem ja ehk ajad ka siis tihedamalt koos.
Oleneb nüüd võistluse korraldajast, kui täpselt peab normidest kinni pidama. Lisaks svungil jalgade mitte sirutamine ülemises faasis ja kükki sügavus piiri peal, ei olnud kükkide puhul minu silmis sirutatud puusa, jäi väike nurk sisse ning igal esimesel svungil ei puudutanud kang õla esiosa ka.Hea sooritus ühe ringi kohta!
Tõsi, selle puusast sirutumisega nõustun ka jah. Eks sedasorti väljakutse puhul ongi oht, et kuna tundub, et see raskus saab paljudele siiski päris kerge olema, siis peab vaatama, et soorituse kvaliteet ei kannataks.
Kunas sa oled ainukene kes on videomaterjali postituanud jaanuari kuu võistlusest, siis ma lisaks enda pingutuse sinu blogisse sulle kritiseerimiseks. Kahjuks küll üks ring kuid selle järgi peaks aru saama kas liigutused õiged.
Üks ring 1:14
Kiirus on küll meeletu, kuid usun, et kokkuvõttes soorituse kvaliteet ajaliselt väga märgatavalt ei kannata kui teha asi tehniliselt puhtamalt.
Ilmselt peaks lisama murdosa sekundi igale kordusele otsa et tagada parem fikseerimine. Üldiselt sellised väljakutsed on mulle kurnavad, sest baasharjutusi tehes olen lähtunud pigem jõu kasvatamisest (ehk 5-8 kordust seerias). Aeroobset olen teinud ilmselt nelja aasta jooksul kokku 6 kuud (enne mõlemat võistlust dieedi ajal). Selle aasta algusest olen end nii palju käsile võtnud, et kõiki baasharjutusi olen hakkanud tegema vähemalt 10 kordust igas seerias. Annab tunda, et kesknärvisüsteemile on see korralik kannatus – peale 8’ndat kordust veel jõudu on kuid aju sunnib jääma enda mugavustsooni. Üritan natukene rohkem edaspidi mahtu treenida – kui oleks eelmise kuu võistlusest osa võtnud, siis ilmselt selle kuu jõukatsumus oleks poole lihtsamalt tulnud. Viin sisse mõningad muudatused enda kavas pidades silmas kangikompleksi võistlust. Usun, et kahe ringi aeg võiks jääda kolme minuti sisse.
Teen ettepaneku/soovituse tulevastele võistluse väljamõtlejatele teha harjutus/harjutuskompleks kehakaalu koefitsendiga. (kuid siis peaks videos olema jällegi näha reaalne kaalul käimine, see võib-olla raskendab ettevõtmist sedasi korraldada)
… märkasin, et kirjutan vales teemas, aga point jääb samaks
Teen ettepaneku/soovituse tulevastele võistluse väljamõtlejatele teha harjutus/harjutuskompleks kehakaalu koefitsendiga. (kuid siis peaks videos olema jällegi näha reaalne kaalul käimine, see võib-olla raskendab ettevõtmist sedasi korraldada)
… märkasin, et kirjutan vales teemas, aga point jääb samaks
.
“15 aastat treeningkogemusi”Lugesin selle pika jutu juba vist kolmandat korda läbi siin aastate jooksul!
Kuna selle looga haakub ka siin foorumis käiv võistlus, siis võib hiljem teha mingeid järeldusi!
Põhiline: nagu jutust selgub, head jõutõstjat sinust ei saaks kunagi!
Kas see iseenesest elimineerib ka ära võimaluse saada heaks kulturistiks, kasvatada massi juurde? Kas selliste kehaliste eeldustega mees võib siiski ära teha heale jõutõstjale milleski muus? Näiteks oma keharaskusega rinnalt surumises korduste peale , lisaraskusega lõuatõmmetes vms jne. Igakuine väljakutse siin tegelikult tõeatas Alexi puhul seda , et hea jõutõstja võib olla vägagi mitmekülgne. See 140 kordust 60 kg kangiga on ju tulemus, mis ilma spetsiaalse ettevalmistuseta (teha korduste peale kükke 60 kg ga 5minutilise ajalimiidiga) on püüdmatu peaaegu igaleühele teisele üritajale.
Seega mis mu segase jutu point on? Hea jõutõstja võib igal hetkel olla hea ka korduste peale. Hea kulturist nagu sina aga ei suudaks võistelda kunagi maks raskuse 1 km peale. Isegi mitte 6 korduse peale. Samas on võimalus et siiski alates mingist raskusest ja alates mingitest kordustest alates on sinusugusel mehel siiski eelis. Oleksi huvitav jälgida näiteks eesti parimate kulturistide ja jõutõstjate vastasseisu, kahjuks aga peale sinu ja Alexi ja mõne tegevkulturisti veel, pole keegi eriti initsiatiivselt osa võtmas kuu väljakutsest. Ootaks väga mis tulemuse teeks näiteks Ott, Imre(kangikompleksiga peaks tal küll hea tulemus tulema ,seoses rühmatreenigute andmisega mitu korda päevas). Samuti Taavi ja miks mitte ei võiks vana mehena osa võtta ka Otsus! Ma arvan et selline asi kaasaks palju osavõtjaid ja kaasaelajaid, millist pole veel siiani olnud. Paljudelgi harrastajatel oleks huvitav teada saada et milles ollakse võimelised ära tegema eesti mõiste profimatele kulturistidele ja jõutõstjatele.
“15 aastat treeningkogemusi”Lugesin selle pika jutu juba vist kolmandat korda läbi siin aastate jooksul!
Kuna selle looga haakub ka siin foorumis käiv võistlus, siis võib hiljem teha mingeid järeldusi!
Põhiline: nagu jutust selgub, head jõutõstjat sinust ei saaks kunagi!
Kas see iseenesest elimineerib ka ära võimaluse saada heaks kulturistiks, kasvatada massi juurde? Kas selliste kehaliste eeldustega mees võib siiski ära teha heale jõutõstjale milleski muus? Näiteks oma keharaskusega rinnalt surumises korduste peale , lisaraskusega lõuatõmmetes vms jne. Igakuine väljakutse siin tegelikult tõeatas Alexi puhul seda , et hea jõutõstja võib olla vägagi mitmekülgne. See 140 kordust 60 kg kangiga on ju tulemus, mis ilma spetsiaalse ettevalmistuseta (teha korduste peale kükke 60 kg ga 5minutilise ajalimiidiga) on püüdmatu peaaegu igaleühele teisele üritajale.
Seega mis mu segase jutu point on? Hea jõutõstja võib igal hetkel olla hea ka korduste peale. Hea kulturist nagu sina aga ei suudaks võistelda kunagi maks raskuse 1 km peale. Isegi mitte 6 korduse peale. Samas on võimalus et siiski alates mingist raskusest ja alates mingitest kordustest alates on sinusugusel mehel siiski eelis. Oleksi huvitav jälgida näiteks eesti parimate kulturistide ja jõutõstjate vastasseisu, kahjuks aga peale sinu ja Alexi ja mõne tegevkulturisti veel, pole keegi eriti initsiatiivselt osa võtmas kuu väljakutsest. Ootaks väga mis tulemuse teeks näiteks Ott, Imre(kangikompleksiga peaks tal küll hea tulemus tulema ,seoses rühmatreenigute andmisega mitu korda päevas). Samuti Taavi ja miks mitte ei võiks vana mehena osa võtta ka Otsus! Ma arvan et selline asi kaasaks palju osavõtjaid ja kaasaelajaid, millist pole veel siiani olnud. Paljudelgi harrastajatel oleks huvitav teada saada et milles ollakse võimelised ära tegema eesti mõiste profimatele kulturistidele ja jõutõstjatele.
Janar on minu teada surunud rinnalt 200 kg. Palju neid alla 100 kiloseid mehi ikka Eestis on, kes suruvad 200 + kg?
Tõsi, tõsi! Ega ma ei ole teinud ju Janari tulemusi kuidagi maha! See et head jõutõstjat ei saaks temast kunagi, need on tema enda sõnad ja sellel on ma arvan et sügavam sisu kui see kas ta suudab oma kahekordset kehakaalu rinnalt suruda või mitte!
Vastab tõele, head jõutõstjat ei saa minust kindlasti kunagi, tegelikult ei ole minu keha ja “kont” raskejõustikuks ilmselt üldse loodud. Kõik sooritused, aga ka väljanägemine on VÄGA VÄGA SUURE FANATISIMI, TÖÖ JA TAHTEJÕU vili. Selles osas on mul omal selgus nüüdseks päris majas. Sellest tõsiasjast tulenevalt olengi veendumusel, et päris tihti osutub valeks arusaam, et just kõige paremalt (nii väljanägemiselt kui võistlustel fikseeritud tulemustelt) mehelt saab alati kõige paremat nõu selle kohta, et kuidas areneda. Aga, see selleks. Jah, päris raskejõustiklase geneetika ja keha mul ei ole, kaugeltki mitte. Aga, eks selles osas jõuamegi sinna, et hea tulemuse jaoks peavad klappima kõik resultatiivsust tagavad aspektid – geneetika, töötahe, keskkond, üldine iseloom ja kõik muud määravad aspektid. Seda on minu tegemised ilmselt tõestanud. Hea geneetikaga mehi on küll ja veel, aga kulturismilaval on meil ikkagi suhteliselt napp osavõtjaskond. Üks väga suur miinus, mis mul on, on minu meeletult pikk ülakeha, seetõttu olen ma pidanud ka metsikut vaeva nägema, et omale üldse mingisugune selg kasvatada. Väga metsikult, kuna minu lailihase kinnitused asuvad kõrgel ja kui ülakeha on veel pikk ka siis…
Aga, oma parimatel päevadel olen tulemusega rahul ja leian, et rassimine on mingilgi määral vilja kandnud.
Lihasmassi on mul üldse raske juurde saada, ainevahetus on väga kiire ja “külge” ei kipu midagi jääma. Arvan, et olen kehatüübilt ektomorf, kes kaldub natukene mesomorfsusele, just niipidi väljendaksin seda. Võiks ju öelda, et dieeti on siis lihtne pidada??? Kui seegi vaid nii oleks, dieediga on jälle see, et väga lihtsalt kipub defitsiidi tingimustes see vähenegi lihasmass kaduma.
Kas minust võib saada head kulturisti??? Olen selle jaoks metsikult tööd rabanud, kuid ega ma pole tegelikult kunagi arvanud, et ma olen hea geneetikaga, hea “raamiga” või minust võiks saada maailma parim, kaugel kaugel on asi sellest
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Mis puutub Alex´isse, siis seda olen juba öelnud ja ilmselt see on meile kõigile ilma minu ütlemisetagi selge, et tegemist on TALENDIGA, tõsiselt, suure algustähega. Ma arvan, et selliseid mehi, kes 20 – selt kükivad varustuseta 300 + annab ka tervest maailmast tikutulega leida. Veelkord, Alex on Talent ja need on tõesti kõigeks võimelised, pärast seda 140 – t kükki olen üsna kindel, et just Alex oleks potentsiaalselt see vend, kes selle 104 kükki 100 kg – ga üle teeks. Tundub tõesti, et mees on kõigeks võimeline. Ent, tahan oma jutuga jõuda sinna, et Alex on siiski pigem erand kui reegel ja ma ei vaidle hetkekski vastu, et jõutõstjad (normaalsed
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) pakuvad isegi kuni 10 korduseliste seeriatega võistlemises kulturistidele konkurentsi, kuid arvan siiski, et 10 + ja enama korduse pealt läheb jõutõstjal kulturisti vastu ikkagi raskeks. Mis antud 5 minuti väljakutse korral tublisti minu kahjuks hetkeperioodil (juba viimased paar aastatki ehk) räägib on asjaolu, et ma ei ole 200 kg juba mitu aastat selja tõttu turjale võtnud ja ei kükiks seda hetkel mitte ühtegi kordust, arvan, et isegi mitte siniste sidemetaga. Päris kindlasti on 1 KM ja sellise pika seeria sooritus siiski ka mingisuguseski korrelatsioonis ehk, ma tahan väita seda, et kui selg võimaldaks mul raskuse peale treenida ja oma max. sinna parimate päevade lähistelegi viia, siis ma ei pea Alex´i 140 – t kordust mingiks müstikaks. See on teise planeedi tulemus, kuid kui minu kükimax. oleks samuti seal 230 – 250 kg (Alex´iga ei ole see küll võrreldav, kuid piisaks isegi nii paljust) kandis tagasi, siis ma ei pea üldse võimatuks sellele tulemusele ligilähedast (samasugust) sooritust teha. Seega, et jõutõstja kulturistile pikas ja ülipikas seerias vastu saab on ikkagi väga väga erandlik. Seda tõestasid edukalt juba ka Platz ja Hatfield.Ja, eks talendikaid on meil teisiga, kas just päris läbilõhki, kuid talendikaid kindlasti, hea mulje on jätnud Argo Erit ja arvan, et igasugused surumise asjad, ka pikas seerias võiks tema ära võita.
Kui rääkida veel minu pikast ülakehast, siis ka selle käimasoleva väljakutse korral on see iseärasus, no jubedalt tunda, just selle kang pea kohal küki korral, “latv” nii kõigub ja annab keha pingutada, et kuskilt läbi ei vajuks. Ja sinna läheb meeletu aeg.
Mis puutub sellesse, et ka teised tõsised tegijad võiksid teha – muidugi võiksid, selles osas olen ka mina põnevil…
Kolmapäev – 8. jaanuar 2014…
Uus aasta on alanud rahulikult ja tavapäraselt rutiinselt. Kusjuures, see ei ole üldsegi halb. Varasematel aastatel on alati peale vana – aasta viimast päeva uue aasta alguses mingi imelik tühjus hinges, viimasel paaril aastal seda enam ei tähelda. Naudin pigem uut algust ja koondan mõtteid tulevikuks.
Täna oli taas ka trennipäev, teemaks õlad ja triitseps. Ei hakka üksikasjalikult trenni sisu välja tooma, kuna midagi põnevat seal polnud. Lihtsalt võib – olla nii palju, et trenni tegin kahes jaos, hommikul 9.00 – 10.00 triitseps’i ja õhtul 18.00 – 19.00 õlad. Hommikul oli kaks vabatundi ja kasutasin aega otstarbekalt. Kusjuures, kui selline võimalus on, siis selliselt on väga hea treenida. Saab keskenduda kehaosale/lihasele tavapäraselt tõsisemalt, samas ei veni trenn ülemõistuse pikaks. Lisaks on hommikuse trenni näol hea algus päevale. Ent, kuna ise olen pigem siiski õhtuse töövõimega inimene, siis eelistangi hommikustel treeninguvõimalustel teha alati pigem väikeseid lihasrühmi, näiteks käsi. Suurteks lihasgruppideks pean päeva peale ikka rohkem üles ärkama ja eelisan neid treenida õhtu poole. Aga, tänast päeva (õlad ja triitseps) olen teinud ka teistpidi, õlad hommikul ja triitseps õhtul.
Mida välja võiks tuua on see, et õhtuse õlatrenni lõpetuseks proovisin aeroobse asemel crossfit’i „Grace’i“. See on kangi rinnale võtmine maast ja tõukamine sirgetele kätele, tehakse 30 korda ja aja peale. Standardraskuseks on antud 135 naela, mis peaks olema 60.0 – 62.5 kg, oleneb kuidas ümardada. Naistel peaks vastavaks raskuseks olema 95 naela ehk 42.5 kg. Igal juhul, huvitav asi taaskord. Ise otsustasin, et jään pigem tagasihoidlikuks esimestel katsetustel ja ei hakka lõhkuma, tegin 2 seeriat 50 kg – ga kerge puhkeintervalliga nende kahe seeria vahel. Esimene seeria 2.35 (30 x), teine juba 2.07 (30 x). Uurisin „Grace’i“ kohta ka internetist ja youtube’st, härrased teevad seda raskustega 60 – 100 kg. Nagu aru saan, siis hetkerekord selle standardse 135 naelaga on nii kõva, kui 1.17
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Kindlasti proovin ise ka selle 60 – 62.5 kg ära, aga no 1.17, „imelikud“ inimesed on need crossfitterid ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>…Aga, need crossfit’i kombinatsioonid, mõistliku raskusega ja inimliku tempoga on imehea intensiivse aeroobse treeningu variant, iseäranis nendele, kes armastavad võistlusvorme kulturismis teha suurte süsivesikute ratsioonidega. Hea intensiivse aeroobse variant ka tavaharjutajale, kes armastab süsiveikuid, kuid soovib trennis päeva lõpuks söödud süsivesikud kenasti ikkagi ära kulutada. Üldiselt ongi tarkusetera selline, et kui te teete vormi või üritate lihtsalt kaalu rasva arvelt alla võtta, siis lisaks tehtava aeroobse treeningu iseloom sõltubki suurel määral sellest, millise toitainete ratsioonide ja vahekordadega te üritate rasva põletada. Kui te teete vormi madala süsivesikute ratsiooniga, siis ei sobi lisaaeroobseks intensiivne aeroobne kohe üldse mitte. Sellisel puhul ongi kombineerituna jõutreeninguga näidustatud madala pulsisagedusega rahulik aeroobne. Kui lihased on sellisest dieeditüübist tulenevalt glükogeenist niigi tühjad, siis ei ole mõistlik sellises seisundis teha lisaks jõutreeningule veel süsivesikutest tühjendavat aeroobset. Lihtsalt, selliselt toimides oleks lihasmassi säilitamine väga raske. Kui te armastate aga süüa ja ka dieedi ajal on teie süsivesikute sisaldus suhteliselt suur, siis on mõõdukas mahus intensiivne aeroobne lisaks jõutreeningule omal kohal.
Aga, siin videos on näha isegi sellist aega, kui 1:02, ei tea, mis raskus see siis on või on minu googeldatud 1:17 juba vana uudis:
…et nii kiiresti saab ka
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>…Naised võivad ka seda teha:
Minu tagasihoidlik sooritus:
Aga, hüva õhtut, asun etv – st “Foorum’it” vaatama
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>…Kui tohib küsida, kust algab sul anaeroobne tsoon – kas tõesti teed 60+ kangiga seda harjutust selleni jõudmata?
Videolt vaadates ei tundu su tehnika kõige optimaalsem. Väga palju kasutad käsi, et kangi rinnale saada, kuigi peaks juba maast tõstes piisavalt jõudu rakendama, et kang põhimõtteliselt lendab ise üles ja sina pead vaid kiiresti alla hüppama. Sama ka kangi pea kohale saamisega, suurema töö peaksid ära tegema jalad, käed peaksid üldse minimaalselt tööd tegema, kuid seda saab vaid piisavalt kiirust rakendades. Hetkel tundub, et suur osa energiast läheb kaotsi ka kangi alla lastes, kuna ekstsentriline faas tundub kuidagi väga pikk, mõtlen just käte tööd jällegi.
Kangi rinnale võttes võiks samuti sääremarju tööle rakendada, et saada kang kergema vaevaga ja kiiremini rinnale.
- You must be logged in to reply to this topic.