Janar Rückenberg – Team FAST “2016 suvi…”
- This topic has 599 replies, 113 voices, and was last updated 9 years, 8 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Kükk 100 kg – 37 x – kuumust oli sel päeval muidugi metsikult, 28 – 30 kraadi kanti…
Palk 80 kg…
Lihtsalt mees…
Kelk 150 kg…
Küsin vahepeal hoopis sellist asja, et ega kellegil ei ole müügiks pakkuda vähe kasutatud kükisaapaid numbrile 46, oleks huvitatud??? Kui on ja jõuaksime hinnas kokkuleppele, siis teeks kaupa. Mäletan meie foorumis kunagi keegi pakkus sellised asju isegi müüa ja minu meelest olid ka nr. 46…
Kahju ei võistle, aga muidugi on sinu valik. Minu mõtted:
Ma spekuleeriks, et kõrgema süskari dieedi peal, eriti sellise katsetusmeetodi puhul ja sinu aktiivsuse tasemega, kus koormus on suur – ei saagi kaalunumbritest erilist abi loota. Tulebki rohkem silma, mõõte, tulemusi jms usaldada, sest nagu sa ütlesidki, et vorm tegelikult visuaalselt paranes.
Kuna sa oled harjunud võib-olla veidi stabiilsema kaalukaotusega, sest süskarite piiramisega on alati ka vett naha vahelt ära läinud ja koos sellega ka kaalu/kõikumist – siis esimest korda suurema süskari laadungi pealt vormi teha ajabki segadusse. Kaal tundub ebanormaalselt suur, ei taha eriti kukkuda, päevade lõikes on 1-3kg kõikumist tavaline jne.
Ma ei taha sind kuidagi ümber veenda võistlemiseks ning eks ma tegelikult spekuleerin kuna kõiki detaile ei tea, aga – mul on lihtsalt tunne, et see uus lähenemine vajab veidi teistsugust üldist suhtumist ja ning peabki arvestama teistsuguse dieediga. Mul oleks vähemalt tunne, et kui sa saavutaksid kehaalu 95kg võistluse nädalaks (mis tundub ju täiesti reaalne), siis võiksid kaalumiseks vabalt 92kg olla puhtalt sellega, et piirad paaril päeval süskareid.
Tundub lihtsalt, et sa oledki harjunud madala süsiku dieedi peal end kuivaks tõmbama ja see mõte vajab lithsalt harjutamist, et kõrgema süskari dieedi peal ongi loomulik, et kehakaal on 2-3kg igapäevaselt kõrgem ning pilt võib vahest udusem olla.
Janar – ma heameelega tahaksin näha, et sa puhtalt kogemuse mõttes teeksid seda dieeti edasi – isegi ilma võistlusplaanideta. Tee stressivabalt. Las see kaal olla, mis ta on. Järgi oma kaloraaži plaanide järgi ning ära lase kaalunumbrite kõikumisest end häirida. Kuna sa ütlesid, et enesetunne on talutavam siis on tegelikult ju dieedil potentsiaali – tuleb lihtsalt kogemusi hankida ja kohaneda teise metoodikaga. Kui need kogemused sul tulevikus kasvõi 10% kergemini vormi lubavad saada siis ma usuks, et oleks väärt omandamist.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kuidas sa muidu neid süskareid päeva peale jagasid? Minul vähemalt on tunne olnud selline ning üldiselt niipalju kui teaduslikud materjalid ja teiste kogemused ka räägivad – siis peamise süskarilaadungi võiks justnimelt enne magama minekut sisse keerata, et tuleks hea uni. Ehk päeva esimene pool oleks pigem vanas dieedi stiilis rohkema valgu ja rasvadega ning vbl veidi süskareid enne/peale trenni energiaks – aga peamine vahe eelmise dieediga oleks siis see, et kogu päevase valgukoguse pealt krutid omajagu maha ning tarbid süsikutena õhtul.
Ütlen ausalt, et peale seda, kui hakkasin suuri süsiku koguseid enne und tarbima on mul alati voodisse jõudes pilt paari minutiga tasku läinud ning ei mäletagi millal üldse viimati öösel üles ärkasin millegi peale. Läheb ühe jutiga nagu ajamasinas.
Ma dieeditasin ise terve esimese poole aastast ning samamoodi kruttisin kaalu hädised 1kg kuus umbes ning ausalt öeldes oli kohati päris hirmutav tunne tõesti kui dieedi kolmandal kuul tõusis kaal ühel päeval kõrgemaks, kui dieedi alguses.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Aga jällegi, tagusin endale pealuu sisse, et päevas sadade grammide kaupa erinevaid süskareid süües ei saagi kaalunumbrit niiväga usaldada. Ja nii oligi, paar päeva hiljem oli kaal jälle mitu kilo madalam.Vorm paranes stabiilselt, olgugi, et kaal pidevalt hüples ja kukkus aeglaselt.
Kuna ma ise ei võistle siis ma võin ainult ette kujutada kui karm on see psüühikale, kui kehakaal päevapealt hüppab mitu kilo üles. Eriti klassikalises kulturismis, kus kaal on eriti määrav. See võib olla ikka ebanormaalselt raske endale korrutada, et “kõik on korras, kõik on õige”, kui peeglist vahib vastu paar kilo raskem, uduse pildiga tüüp. Aga ma tean Janar, et sa loed ka palju teaduslikku materjali ning üldse hoiad end kõigega kursis… seega, ma usun, et sa oled kindlasti võimeline aksepteerima fakti, et vahest kõik see mida me ise katsume ja näeme ei peegelda sugugi tegelikku tõde… vahest, on meie endi kasutuses olevad mõõtevahendid ainult nii head, kui hea on meie arusaamine sellest mida mõõdame.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Igal juhul edu!
Ütlen ausalt, et peale seda, kui hakkasin suuri süsiku koguseid enne und tarbima on mul alati voodisse jõudes pilt paari minutiga tasku läinud ning ei mäletagi millal üldse viimati öösel üles ärkasin millegi peale. Läheb ühe jutiga nagu ajamasinas.
Mul oli just nii, et üks kord dieedi ajal jäi süsivesikuteks ruumi õhtul ja mõtlesin, et kõht on tühi ja täitsin selle “augu” ära. No… ütleme nii, et magamajäämine oli võimatu! Jalad all käisid ja oleks tahtnud kohe trenni või jooksma minna. Edaspidi jäin oma liistude juurde, et hommikul süsivesikuid ja pärast trenni ainult.
Janar, saan sinust täiesti aru. Kuigi ise tahaks ka võistelda sügisel väga, siis hetkel olen 90% kindel, et ma seda siiski ei tee. Mingi blokk on hetkel ees ja vaim pole selleks valmis. Samuti ka vorm mitte, sest jalgade proportsioon on veel paigast ära. Olen ka hoidnud praegu rasvaprotsenti nii madalal, et igalt poolt kumab triipe läbi, et juhul kui peaks järsku “Heureca” karjuma ja võistlema minema… aga mida rohkem sügis läheneb, seda suurem on tõenäosus, et ei võistle.
Aga laulupeol näeb!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tere, hetkel näitab kell arvuti ekraani alumises nurgas 15.07, õhtuse trennini on mõni tund aega ja mõtlesin, et kirjutan miskit. Ehk saab lühidalt
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>, aga ilmselt saab see raske olema, kuna kipun olema selline põhjalik. Sellel põhjalikkusel on ka omamoodi põhjus. Ma ei taha lugejale lahtiseid otsi jätta. Kui midagi kirjutan, on see postitus bloqisse või mõni artikkel, siis üritan kirjutada selle lahti nii, et lugeja saab juba eos kõikidele oma potentsiaalsetele lisaküsimustele ka vastused. Pealegi, olen arvanud, et sellist laadi postitused “Tõusin üles, käisin just WC – s, õhtul teen selga…” ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> rahvale suurt miskit ei paku ka. Mis siis hetkel teoksil??? Kirjeldaksin oma olukorda nii, et naudin ametlikult dieedivaba elu, naudin hetkel sellist lihtsalt “jõusaali jõmmiks” olemist. On harjumatu elada igat suutäit kaalumata, kuna viimased paar aastat on seda praktiliselt tehtud. Süüa läheb sisse korralikult, kaal täna hommikul oli 101.6 kg, kuid pilt ei olegi teab, mis hirmus. Üritan jõunäitajaid kasvatada ja niikaua kuni need kasvavad, nii kaua kavatsen ka süüa seda mida hing ihkab, kui palju ihkab ja kunas ihkab. Ja hetkel hing ihkab
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Otsus katkestada oli raske, aga tunnen, et see otsus oli õige ja vajalik. Vajalik, et võimsa vormiga ükskord taas tagasi tõusta.Täna teen õhtul taas üle pika aja rinda ja surumist, liigun hetkel 5 x 5 – ga, 115 kg, 125 kg, 130 kg, 140 kg ja 150 kg – iga raskusega tuleb teha viiene. Edasi lähen üle kolmestele, järgin seda 5 x 5 edasijõudnute varianti, kus poole pealt minnakse üle kolmestele.
Progressioonid hetkel sujuvad, kükiga on ka väikesed plaanid, näis, kõik sõltub aga sellest, mida selg asjast arvab. 3 – 4 kg kehakaalu lisaks ja selg annab juba tunda. Hetkel on olukord veel venitustega leevendatav.
Käisin ka Tartus laulupeol. Lühidalt – varem pole sellisel üritusel käinud ja loomulikult oli võimas. Mida meediast on aga naljakas lugeda, on see, et “rahvast ei mahtunud enam sisse”. Ümber minu, meie seltskonna oli kohti vähemalt 15 – 20 – le inimesele ja sellist ruumi, mis oli lihtsalt kasutamata, oli näha veelgi. Rahvast oli palju muidugi, kuid ruumi oli ka ja natukenegi tihedamalt paigutudes oleks väga palju inimesi juurde saanud istuda. Aga siin tulebki ka eestlase natuur välja. Ega ju ei taheta väga lähedal ja nii väga üksteise kõrval istuda. Ikka peab mingi vahe sees olema, no vähemalt pool meetrit kahelt poolt, meeter oleks veel parem
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Ja see printsiip kehtis hästi ka laulupeol. Nagu see nali on, et kui tühjas rongivagunis sõidab kaks eestlast, siis üks istub üksi ühes otsas, teine teises otsas. Kui Itaalias rongis sõidab ainult kaks Itaalia inimest, siis nad istuvad kindlasti kahekesi ühel pingil. Kava oli võimas, hea mulje jättis loomulikult Tanel Padar, Ott Lepland, mulle väga meeldis lõpus ettekandele tulnud Veljo Tormise “Eesti muinasjutud”. Ürgne ja võimas oli öösel kell üks sellises rahvamassis hoomata eestlaste hingemaailma, mida koor ehedalt vahendas.
Kolmapäeval läks tütar, kes on 2 aasta ja 8 kuune, lasteaeda. Naine on esimesed päevad kaasas, täna oli teine päev. Käisin ka ise nii eile kui täna korraks läbi. Noor daam on selline röövel, et
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>, hästi liikuv, aktiivne ja elav, eakaaslastest märgatavalt ees. Naine hoidis eile peale katsepäeva kahe käega peast kinni, et kui nii jätkub, tuleb meil küll veel pool aastat oodata. Kasvatajad olid seda pisikest röövlit mööda rühma ruume, laua aluseid ja pealseid mööda taga ajanud ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>, raske on tal mõista, miks midagi teha tohib ja miks midagi teha ei tohi. Aga, eks me seda nimetamegi sotsialiseerumiseks, ilmselt on ka inimhakatiselt, kes pole veel kolme aastatki ilmas elanud palju soovitud, et ta paugupealt uude keskkonda sobinduks. Aga, küll me hakkama saame. Nädalavahetusel on mul ees väike sõpradevaheline kergejõustiku viievõistlus, kust ma ise sel korral osa ei võta. Olen kohtunik ja naudin sel korral teiste pingutusi ja konkurentsi. Aga tõotab tulla korralik lahing, kuna praeguste prognooside kohaselt on 14 meest osalemas. Alad on 200 m, kuulitõuge, kaugushüpe, kettaheide ja 800 m.
Tõin just omale tassi kohvi. Kusjuures, ostsime paar nädalat tagasi paki ube. Ma ei tea, kas see on platseebo või mis, kuid ise ubadest jahvatatud kohvi on ikka kuidagi hoopis naturaalsema maitsega, aromaatsem ja parem, kui pakis valmis jahvatatud kohvi.
Järgmine artikkel, mis tuleb on pealkirja all “Teooria ja praktika..”, soovitan soojalt, see on mu oma sulest ja paljud saavad kindlasti taaskord uusi teadmisi ja ainet mõtlemiseks.
Katkend sellest kirjutisest:
“Kuidas mõjustab ja stimuleerib näiteks viiene suutlikkuseni seeria 90%-se intensiivsusega II A ja I tüüpi kiudusid??? Kas kirjeldatud viiene seeria kutsub ka I ja II A tüüpi lihaskiududes esile ulatusliku lihashüpertroofia??? Paljud kehitavad siinkohal õlgu, ei teagi kuidas sellega täpselt on. See ongi see koht, mida suur osa lihashüpertroofia eesmärkidel harjutajatest ei mõista.”
Mis siis veel??? Jah, lõpuks ometi saan taas nautida väga korralikku õunaaastat. Isakodus õuel on meil klaaripuu ja martsipani õunapuu, mis viimastel aasatel mõlemad korralikku vilja kandud. 2011 ja 2012 sügisel käisin seal ikka istumas ja vahtisin vesise suuga, et küll sööks, kui saaks. Nüüd lõpuks on mul voli süüa niipalju, kui süda ihkab, olen seda ausalt – öeldes ka teinud. Sügis on üldse ilus aeg, kõik aastaajad on ilusad, kui nad on endale omasel ja ehedal kujul. Aga, sügis oma valmivate ja küpsete viljade lõhnadega on mulle viimastel aastatel aina enam hakanud meeldima.
Aga, aitab, pidin ju lühidalt: Lõpetuseks veel kaks asja. Soovitan head muusikat, Staind, youtube´s on mitu tervet albumit üleval. Üks näituseks:
http://www.youtube.com/watch?v=s06ZcueKF0Q
Lisaks üks vahva pilt minu seljast peale seda, kui 2012. aasta kevadel käisin seljaga arstil:
Kirjutamiseni…
Enne, kui ununeb, lisan veel ühe lingi:
Mitch Gosling, äärmiselt sümpaatne ja motiveeriv. Kuulake ka juttu, millest õhkub kirge ja fanatismi, mida mees kogu selle kulturismi asja vastu siiralt tunneb. Terve klipp on minu meelest äärmiselt motiveeriv, alates mehe jutust lõpetates taustaks mängiva muusika ja pingutustest tulenevate möireteni välja. Kuulan seda ise ka oma trennides…
Tore lugemine nagu alati! Seljale nagu aru saan pandi kuppe? Mul on kunagi pandud ja selg nägi välja enamvähem samasugune….
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .Aga anna ikka oma tegemistest teada ja kui numbrid lähevad ka videovääriliseks, siis pane mõni huvitavam klipp trennist ka. Edu ja kordaminekuid soovides. 
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Enne, kui ununeb, lisan veel ühe lingi:
Mitch Gosling, äärmiselt sümpaatne ja motiveeriv. Kuulake ka juttu, millest õhkub kirge ja fanatismi, mida mees kogu selle kulturismi asja vastu siiralt tunneb. Terve klipp on minu meelest äärmiselt motiveeriv, alates mehe jutust lõpetates taustaks mängiva muusika ja pingutustest tulenevate möireteni välja. Kuulan seda ise ka oma trennides…
Ei oskagi kohe midagi tarka öelda pärast sellist klippi. Tõeliselt hea video. 5+ härra.
Mõnusad äratundmiskohad olid videos. Kõik need tunded jõusaalis. Oh jah, oleks naisterahvas, oleks paar rõõmupisarakest ka poetanud, mitte, et mehed ei nuta a naistel käib minu arust natukene lihtsamini see asi
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tere Janar!
Tundub et oled ka suur 5×5 fänn. Tahaksin teada sinu arvamust. Mul on plaan katsetada sellist asja kus igal treeningul teen läbi 4 baasharjutust-kõik 5×5 süsteemis. Igal treeningul vahetan ainult harjutuste järjekorda. Harjutusteks iseenesest kükk, jõutõmme, rinnaltsurumine ning lisaraskustega lõuatõmbed. . Praegu olen teinud seda kava umbes 1,5 kuud ja jõunäitajad on selgelt kasvanud, kuigi mitte nii palju kui oleks lootnud. Paljud räägivad mulle saalis et see on ajaraiskamine kõike 5×5 niikuinii ei jõua ühel treenigul korralilkult ära teha. Peab nõustuma aga minu eesmärk polegi kõikide harjutustega 5×5 maks igal treenigul.
Näitena esimesel treeningpäeval korralik 5×5 kükk ning rinnalt surumine, natuke kergemini siis jõutõmme ja lisaraskustega ja lõuatõmbed. Järgmisel treeningpäeval vahetub vastavalt siis korralikum jõutõmme ning rinnalt surumine. Kergemini kükk ja lisaraskustega lõuatõmbed. Natuke kergem tähendab minu jaoks siis 5×5 puhul 3×5 60%(intensiivsus-raskus) maksimumist ning 2×5 95-100 % maks x5 sest. Raskemad seeriad on 5×5 sel umbes 70-80% seeriatest 95-100% minu maksimum 5×5 intensiivsusest.
Oled sa ise midagi sellist kunagi katsetanud kus ühel treeningul katad kõik lihasrühmad baasharjutustega ära 5×5 ga?
Kui mitu korda võiks nädalas sellist kava teha et jäeks aega ka taastumiseks? Kuidas eelisarendada kükki ja rinnalt surumist sellise süsteemiga?
Loodan et segasest jutust midagi ka aru saadakse!
MÕTTEID…
„Laik laigi vastu…“
Janar Rückenberg
Naljakaid käitumisi ja trende on olnud niikaua, kui inimkond on eksisteerinud. Oli ürgajal, keskajal ja ei tule koomilistest (veidratest) trendidest ka nüüdisajal puudust. Käitumine, millest räägin on osaliselt koomiline, aga mitte ainult. See on minu arvates väärarusaamu, silmakirjalikkust ja pealiskaudsust produtseeriv. Kõik teavad tänapäeval, mida tähendab „laikimine“. Just, räägin sellest samast facebook´ist (vist) alguse saanud üleslaetud piltidele (ka kõigele muule) oma positiivse hääle (meeldimise) andmisest. Ega selles „laikimises“, kui seda tehakse mõõdutundega ja põhjendatult, ei olegi midagi halba. Teen isegi aeg – ajalt nii mõnegi pildi all kliki, et seeläbi avaldada omapoolset tunnustust või kiitust pildil nähtud inimestele või olukorrale. Kellele ei meeldiks kiitust või tunnustust saada? Loomulikult kõikidele meeldib, aga seda juhul, kui see tunnustus tuleb tõepoolest tajutavalt südamest ja asja eest. Kas suusoojaks öeldud või tehtud tunnustusel (laigil) on mingit väärtust? Vaevalt. Usun, et kõik nõustuvad minuga. Sellisel suvaliselt lendu lastud kiitmisel pole mingit kaalu ning selle tunneb kohe ära. Samas, facebook´is ringi liikudes enam suurt muud ei näegi, kui laikide näol jagatavat devalveerunud kiidulaulu. Nagu aru olen saanud jagavadki noored oma „meeldimist“ ehk laike suisa sellepärast, et ise siis samamoodi laigi saajate poolt laigitud saada. Milline ülim totrus!? Annan sellepärast kellegi pildile oma positiivse tunnustuse, et ise siis sama vastu saada. Kui odav??? Odav ja võlts! Loomulikult, kui mul on pildil ikka „347 laiki“ all, siis „ma olen korralik tegija“. Tegelikkus on minu arvates aga väga väga paljudel juhtudel halenaljakas, tehislik ja äärmiselt silmakirjalik. Sajad põhjendamatult antud meeldimised produtseerivad tunnustust, mis on kehtetu ja ei maksa reaalses elus suurt midagi. Toimub ego´de kasvatamine millegi sellise arvelt, mida ei ole tegelikult olemas. See on vale, väga vale ja eriliselt vale, kui see toimub kujunevate inimestega (noored). Võib juba praegu aru saada, et laikimiste arv pildi all ongi väga paljude jaoks ainus määrav ja oluline asi siin elus. Mõelgem hetkeks (nii noored kui vanad), mis maksavad need laigid, need tunnustused, kui need on saadud enamus tegelikult selle arvelt, et mina olen kunagi nendele inimestele laike andnud (kes nüüd kõik minu piltide laikijad on). Valitseb olukord, kus väga paljusid laikijaid absoluutselt ei koti laigitava pildi (kirjutise) sisu. Nad teevad oma „kliki“ sinu pildi all lihtsalt harjumusest või sellepärast, et tõenäoliselt oled ka „sina“ iga „nende“ pildi laikija. Vahet pole, on tegemist sõpradega või mitte. Minu arvates on ülimalt nõme oma heakskiitu lihtsalt „laikimise“ pärast jagada, et siis samadelt inimeselt ka kindlasti laigitud saada. Sellise käitumisega devalveerime me ka ju ennast ja oma sõna. Väga lihtne näide teile. Mis maksab õpetaja kiitus tunnis, kui ta kiidab tegelikult ju koguaeg, täiesti tühiste ja väärtusetute asjade eest??? Mitte midagi.
Mul on kodus kaks kassi, olen tähele pannud, et loom ei taha ka, et teda koguaeg paitatakse ja silitatakse. Kiitusel on väärtus, kui see tuleb tõepoolest asja eest, pigem mitte koguaeg, vaid siiski teenitult ja aeg – ajalt. Kiitus ja tunnustus on head asjad, aga kui head „asja“ palju ning koguaeg saada, siis see hea asi ei tundugi enam hea. Pealegi, kui kiidetakse asja eest, mis kiitust ei väärigi, siis tunnustaja ju tegelikult mingis mõttes valetab meile.
Ma ei saa rääkida terve maailma eest, kuigi vahest tahaks nii väga. Aga ma räägin sellest tegevusest ja toimuvast, mis minu facebook´i seinalt nähtav on. Vahest vaatan, et on mingi pilt X ja siis vaatan, et kes kõik seda laigivad. Mõne pildi all on selliste inimeste „meeldimised“, kellele ei tohiks mitte kuidagi ei see inimene ega ka olukord pildil korda minna. Ma ei hakka nimelisi näiteid tooma, aga päris selgelt puudub sageli vähimgi seotus või põhjus, miks peaks see inimene „Y“ pildile „X“ oma laigi andma. Aga antakse…
Niisamuti on nende lühikeste fraasidega, mida ka päris tihti lugeda võib. Näiteks, „tõusin üles, pesen hambad ja kihutan kohe tööle“ ja vaatad postituse alla – inimesed laigivad ja mõnuga. Aga, MIDA on selles laikida??? Mis neile meeldib??? Vahest tahaksin ma väga teada. Täitsa tõsiselt tahaksin, et mis toimub inimese peas, kes luges mingit suhteliselt tühist fraasi ja tegi selle all siis laigikliki. Rääkides kasvõi antud fraasist „tõusin üles, pesen hambad ja kihutan kohe tööle“, meeldib neile see inimene, kes üles tõusis, meeldib, nendele laikijatele see töö, mida see inimene teeb või hoopis see, et see inimene peseb hambaid??? Tõesti, ma tahaks väga vahest kohe küsida mõne laikija käest, et mis sulle selle ilmselgelt täiesti tühise postituse juures siis meeldib. Lihtsalt, see tundub kohati sedavõrd absurdne, et ei saa mitte vaiki jääda.
Lõpetuseks. Minu arvates kindlasti ei ole eriti täiskasvanulik ja siiras kui te jagate oma „meeldimisi“ lihtsalt sellepärast, et siis saada ka ise nendelt inimestelt tunnustust. Laikida võib, aga minu arvates on sel mõte ikka siis, kui tunnustatav olukord laikijat tõepoolest kuidagi puudutab või liigutab.
Loomulikult, on neid, kes ütlevad, et „pole sinu asi, mida keegi laigib või mitte“. Ei olegi, kuid eks nii võib iga asja peale öelda. Lihtsalt, vahest tasub mõelda, miks me midagi teeme, kas see on kohane ja vajalik või millised on tagajärjed.
Laikimine on tore, kuid see peaks olema siiski mõttestatud ja põhjusega. Niisamuti on käesoleva kirjutisega, kui sa selle sisuga nõustud, see sulle korda läheb, siis laigi. Kui ei lähe, siis ära laigi. Nii lihtne see ju ongi.
Minu sõnum – laikigem kõik rõõmsalt edasi, aga laikigem siis, kui on mida laikida!!!
„Jõudsin just trennist koju, käin si..al ära ja hakkan siis süüa tegema“…
Kas see on ikka nii väga laikimist väärt???
Minu arust on kõik suhtumises.
Kui oled rõõmsameelne ja kiidad inimesi, siis teevad nad sulle seda vastu.
Kui olend kinnine, siis räägivad inimesed sinuga vähe. Kõik oleneb selles kuidas sa maailma näed.
See liigne küberruumis aja veetmine on nagu kivi alla peitmine. See ei anna reaalselt mitte midagi.
Kindlasti nõustun sellega, kiitma peab, aga mitte alati, koguaeg ja igat asja. Jama ongi minu arust, kui “laikidel” baseerub kogu noore inimese enesehinnang ja ego.
“Jama ongi minu arust, kui “laikidel” baseerub kogu noore inimese enesehinnang ja ego.” See omakorda kujunebki sellesamase liigse küberruumis istumise põhjuseks.
Seisukohad ei pea ühtima.
Igasugune arvamuse avaldamine on vajalik, ja käesolev lugemispala siin oli huvitav.
Minu seisukoht on, et elu areneb iga dekaadiga koguaeg edasi teistsuguseks. Praeguses etapis on maailmas virtuaalsus väga mõjuvõimas asi. Selle etapi järel tuleb midagi muud. Nii see areneb.
- You must be logged in to reply to this topic.