Janar Rückenberg: “Live for nothing or die for something!”
Avaleht » Forums » Päevakajaline » Uudiste ja artiklite järelkaja » Janar Rückenberg: “Live for nothing or die for something!”
- This topic has 31 replies, 15 voices, and was last updated 14 years, 6 months tagasi by
vrsm.
-
AutorPostitused
-
juuli 28, 2011 at 9:16 e.l. #22867
Janika Aavamägi
Member…
Esimene valik „Live for nothing…“ on see elustiil, mida viljeleb hall mass. See tähendab lihtsalt terve oma elu elamist mitte midagi saavutamata. Elatakse sihitult, ennast teostamata, millegi poole püüdlemata ja suhteliselt sisutult. Kusjuures ma ei arva sugugi, et see enese teostamine peaks ainult sportlikku laadi olema.
Teine valik „Die for something…“, riskitakse, elatakse millegi nimel, millegi suure nimel ohverdatakse ennast, oma tervist, kulutatakse ennast võib – olla oluliselt kiiremini kui tavaline „Live for nothing tegelane“, kuid te teostate ennast seeläbi viisil, mis pakub teile väga palju, teie esmärk annab teie elule selge mõtte. Te elate võib–olla 5, 10, 12 aastat vähem, kuid teie elu on olnud kirkam, tegusam ja rohkem väärt kui niisama sisutult elutseval olendil.
Millist elu eelistada? Kas on parem panna 70 – 80 aastaselt oma viimsel päeval käed rinnale ja tagasi vaadates mitte midagi meenutada, teie elu tundub nukker, tühine ja teostamata. Või, riskida, ennast ohverdada, tuua pandiks ehk mõnedki eluaastad, kuid olla seeläbi endaga väga rahul, tunda, et teie missioon on täidetud, et te olete õnnelik ja tegite seda, mis oli teie suur kirg ja rahulolu?
Mõistagi ei tule „Die for something…“ mõista alati otseselt, ka needsamad vahetatud puusaliigesed kuuluvad selle alla.
…
juuli 28, 2011 at 9:57 e.l. #308860Archangel
MemberHardcore lifestyle!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Muidugi tuleb endast kõik välja panna ja midagi tõsist saavutada maailmas. Minu jaoks on need inimesed kõige mõttetumad, kes veedavad terve oma elu tehes mingit 9-5 tööd, loovad pere, elavad vanaks ning mõne aja pärast on nad kõigil meelest läinud. Kedagi ei koti, et sa 50a kuskil büroos töötasid ja mingi kesk-astme juht olid.
Muuda maailma. Tee midagi, mida teised inimesed ei suuda, ei oska, ei jõua…
Endal on kaks head sõpra. Üks sõjaväe meedik ja teine lihtsalt passib. Kokkuvõttes teevad mõlemad 9-5 tööd. Vabal ajal hängivad ja joovad. Küllap varsti võtavad naise, loovad pere ning elavad elu lõpuni nii välja. Muidugi hea elu. Raha on, sõpru on, pere on – kõik ju hea?
Aga, kas keegi 100a pärast sind ka mäletab?
Jätkuvalt minu jaoks mõistmatu, miks inimesed on rahul sellega, mis neil on. Miks elatakse asjade nimel, mis on olemas juba 6 miljardil teisel inimisel siin maamunal. Miks mitte teha midagi erilist. Unikaalset. Olla parim milleski. Jääda silma – saavutada midagigi oma lühikese elu-ea jooksul.
juuli 28, 2011 at 10:47 e.l. #308869Mart Muru
MemberKedagi ei koti, et sa 50a kuskil büroos töötasid ja mingi kesk-astme juht olid.Samas võiks küsida miks peakski kedagi huvitama? Kas elada ainult teiste pärast on ka see ainuõige? Minu arvates meeletu tunnustuse otsimine, suur vajadus kõigile silma jääda ja maailmakuulsaks saamine pole kõige olulisem. Selle jaoks ,et olla unikaalne ja teitsugune ei pea mingeid imeasju välja mõtlema. Unikaalne inimene on ja jääb alati unikaalseks.
Lõppudelõpuks pannakse ikka kirstu ära ükstakõik kui suur see ego ka on. Kui uskuda, et peale surma lähed Olümpose mäele ning saad siis uhkusega jälgida kuidas sinu jaoks püstitakse ausambaid ja räägitakse kui võimas ja eriline sa ikka olid, siis tuleb ainult tuld anda. Saada nii kuulsaks, et peale 10000a istumist Olümpose mäel saad veel nautida ja imetleda oma saavutusi.
Eks igaüks elab siiski nii nagu soovib.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>juuli 28, 2011 at 10:58 e.l. #308870Archangel
MemberSamas võiks küsida miks peakski kedagi huvitama? Kas elada ainult teiste pärast on ka see ainuõige? Minu arvates meeletu tunnustuse otsimine, suur vajadus kõigile silma jääda ja maailmakuulsaks saamine pole kõige olulisem. Selle jaoks ,et olla unikaalne ja teitsugune ei pea mingeid imeasju välja mõtlema. Unikaalne inimene on ja jääb alati unikaalseks.Lõppudelõpuks pannakse ikka kirstu ära ükstakõik kui suur see ego ka on. Kui uskuda, et peale surma lähed Olümpose mäele ning saad siis uhkusega jälgida kuidas sinu jaoks püstitakse ausambaid ja räägitakse kui võimas ja eriline sa ikka olid, siis tuleb ainult tuld anda. Saada nii kuulsaks, et peale 10000a istumist Olümpose mäel saad veel nautida ja imetleda oma saavutusi.
Eks igaüks elab siiski nii nagu soovib.

Seda muidugi.
Mõnele pole seda ambitsiooni lihtsalt antud. Nende jaoks on elu chillimise koht, kus veidi oma soove ja huvisid rahuldada peale mida võib rahulikult mulda ronida. Kui nii sobib elada siis miks mitte.
Ma sellega lihtsalt nõus ei ole, et kogu meie mõte siin universumis on lihtsalt vaikselt kotte sügada. Olla üks pisike sipelgas sipelgapesas.
Elu on sulle antud. Kasuta seda. Mitte, et teistele meeldida niiväga, vaid just, et saavutada enda jõul midagi tõeliselt võimast – ning küll siis ülejäänud maailm ka ahhetab ja ohhetab selle kõrval.
See Olümpose mäel istumine oleks päris hea. Eesmärk olemas. Kohtume seal.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>juuli 28, 2011 at 11:04 e.l. #308874Mart Muru
MemberElu on sulle antud. Kasuta seda. Mitte, et teistele meeldida niiväga, vaid just, et saavutada enda jõul midagi tõeliselt võimast – ning küll siis ülejäänud maailm ka ahhetab ja ohhetab selle kõrval.Mõtlen just täpselt sedasama. Tähtsam peaks olema iseendaga võitlemine, elamine ja unistuste poole püüdlemine mitte muretsema kogu aeg mida teised arvavad, et ikka teised peaksid lugu ja imetleksid. Nagu Kai Greene räägib oma videotes. “Go after your dream!”. Tulebki välja, et unikaalne inimene on ja jääb alati unikaalseks. Ning tahest tahtmata inimesed hakkavad teda austama ja imetlema.
Tunnustus tuleb siis kui see on ära teenitud.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>juuli 28, 2011 at 12:27 p.l. #308877matroxx
MemberInimene kes püüdleb tunnustuse ja austuse poole jääbki sinna pürgima.elades oma elu nii sisukalt kui oskad ning tegeledes oma asjadega võimetkohaselt siis võib öelda,et hästi on hästi elatud.
Sageli inimesed tahavad näna ainult oma teekonna kulminatsiooni,seda kõige kõiget,nägemata head pisikestes edasiminekutes.
selles mõttes ei tasu loota,et keegi nüüd ahhetakse teie saavutuste üle.võttes näiteks nüüd kulturismi siis kõik kohad on nö suuri kolle täis.tänapäeval pole see midagi erilist.peaksid lagedale tulema mingi täiesti uue teemaga.
juuli 28, 2011 at 12:39 p.l. #308879Janar Rückenberg
MemberOi, sõbrad, ärge nüüd selle teema puhul ainult kulturismi küll takerduge, see on väga primitiivne arusaam asjast, ma räägin asjast ikka palju suuremal tasandil.
See oli Archangel’i poolt päris hästi väljendatud:
“Ma sellega lihtsalt nõus ei ole, et kogu meie mõte siin universumis on lihtsalt vaikselt kotte sügada. Olla üks pisike sipelgas sipelgapesas. Elu on sulle antud. Kasuta seda. Mitte, et teistele meeldida niiväga, vaid just, et saavutada enda jõul midagi tõeliselt võimast – ning küll siis ülejäänud maailm ka ahhetab ja ohhetab selle kõrval.”
Samuti, kirjutise põhituum ei ole ka kaugeltki selles, et kellelegi meeldida või kellelegi ennast tõestada. Ma räägin rohkem ikka enese teostamisest ja sellest tulenevalt endaga rahul olemisest, õnnelik olemisest.
juuli 28, 2011 at 1:40 p.l. #308886matroxx
MemberJah väga õige jutt kuid arvan,et loodus on ette näinud ka,et paljud inimesed ongi lihtsalt nö töömesilased.sellenajal kui tegelikult maailm seisabki.
kõigile ei ole antud andeid ja tahtmistki midagi enamat saavutada.need kellele on,peaksidki kõrgemate eesmärkide poole püüdlema.
Ei saa pahaks panna näiteks tublile ehitajale,et ta ei sihi kõgemat kohta kontoris jne.kui ta teeb oma tööd hästi ja on sellega rahul siis ta on oma kutsumuse leidnud.
Need kelles on see nö sügelus sees peaksid kõrgemata eesmärkide poole püüdma:)vastavalt siis oma annetele või unistustele.
juuli 28, 2011 at 2:15 p.l. #308894Sarge
MemberTähtsam peaks olema iseendaga võitlemine, elamine ja unistuste poole püüdlemine mitte muretsema kogu aeg mida teised arvavad, et ikka teised peaksid lugu ja imetleksid.Sõber eile rääkis ühe asja eestlaste kohta.
Eestlane, venelane ja sakslane. Neile pakutakse elevanti. Venelane kohe mõtles, et ai kurja… selle paneme kohe tsirkusesse.
Sakslane: No… selle paneme küll nüüd raha teenima, kes tahab näha, maksab raha.
Eestlane: Ei tea, mida elevant minust arvab.
juuli 28, 2011 at 6:54 p.l. #308908htilga
MemberTeadupärast on eneseteostus kui vajadus Maslow’ püramiidi kõrgeim aste. Suurem osa inimesi on lihtsalt saanud lapsepõlves ühelt või teiselt poolt hoope ning on seetõttu eelnevate tasemete juurde kinni jäänud, mis tingib vastavalt kinni olevale tasemele teatud kompenseeriva käitumise. Nõnda võibki mõne inimese käitumist vaadeldes imestada, et “miks ta küll vaid sellega rahuldub?”.
juuli 28, 2011 at 7:03 p.l. #308910Arnold
MemberAbraham Maslow´i (1908 – 1970) oli Ameeria psühholoog kelle tarvete teooria andis olulise panuse motivatsiooniprobleemide mõistmiseks. Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Püramiidi laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb on eksistendsiks hädavajalikud vajadused. Aste kõrgemal on turvalisusetarbed (ohutus, sündmuste ettenägemine, kindlustatus). Turvalisusetarvetele järgnevad sotsiaalsema loomuga tarbed, nagu kuuluvu-, armastus-, ühinemis-, ja aktsepteeritusetarve; siis järgneb eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarve ning lõpuks kõige tipus eneseteostustarbed.
Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimesed püüavad rahuldada madalamale jäävad tarbed kas või osaliselt, enne kui asuvad tegelema kõrgematega.
Seega ei saa toimuda õppimist, kui ei ole rahuldatud füsioloogilised ja sotsioloogilised tarbed. Maslow pööras tähelepanu, et koolid peaksid tunduvalt rohkem hakkama pöörama tähelepanu õpilaste sotsiaalse heaolu määratlusele ja võimalusel selle loomisele.
juuli 28, 2011 at 7:03 p.l. #308911matroxx
Memberei saa selle väitega nõustuda.mis on ühejaoks täielik mõttetus on teisele eelu suurim saavutus ning nauding.
juuli 28, 2011 at 7:06 p.l. #308912Janar Rückenberg
MemberVot vot, juba hakkab tulema ja see viimane tähelepanek on päris põnev. Ega ei alaväärtustagi neid, kes töötavad kaheksast viieni ja elavad lihtsat elu, kuid ma mõtlengi, et kas ehk liiga paljud ei anna liiga lihtsalt alla, lepitakse liiga vähesega, rahuldutakse pelgalt nö. elus olemisega ja elus püsimisega. Ok, võib ju olla korralik töömees jne, kuid leppida ainult sellega, et kõht täis ja maksud makstud…ma ei tea. Aga nagu Archangel oma kahe sõbra näites tõi, et eks kõik olenebki inimesest. Mõnele piisabki niisama vegeteerimisest, kusjuures ma ei mõtlegi seda vegeteerimist siin nii väga halvasti. Rahuldutaksegi sellega, et toit on suus, riie seljas, peavari ja mingi töökoht. Teised jälle ei saaks AINULT nii absoluutselt elada. Lihtsalt, kellele mida on õnneks vaja.
juuli 28, 2011 at 7:11 p.l. #308914Janar Rückenberg
MemberPean silmas Maslow teooriat ja htilga mõtet.
juuli 28, 2011 at 7:29 p.l. #308915Arnold
MemberVaestel on vajadused, rikastel ambitsioonid
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> -
AutorPostitused
- You must be logged in to reply to this topic.