Jamaica jooksjate imetulemuste saladus
Avaleht » Forums » Päevakajaline » Uudiste ja artiklite järelkaja » Jamaica jooksjate imetulemuste saladus
- This topic has 116 replies, 23 voices, and was last updated 14 years, 5 months tagasi by
matroxx.
-
AutorPostitused
-
august 1, 2011 at 8:59 p.l. #309291
giacomelli
Membervaevalt et keskmine jamaikalane kiiremini jookseb,kui keskmine eestlane.
august 1, 2011 at 9:10 p.l. #309292AlanBStard
Moderatorvaevalt et keskmine jamaikalane kiiremini jookseb,kui keskmine eestlane.See jah juba ununes
“>
august 1, 2011 at 9:22 p.l. #309295smack
MemberKükk on minul ntx andnud kiirendusele kõvasti juurde, selles ma olen kõik üle trumbanud, aga seda ainult 10..20 meetrit. Mingi hetk jäin kõigest maha:D
Aga naturaalselt hakkas sprint välja tulema, kui tegin ekstra tuhara ja reiakakspealihase harjutusi. Ei osanud lihtaslt seda horisontaalset tõuget teha. Aga eks nimesed ole erinevad ka, mõni õpib ühtemoodi paremini kui teine. Pealegist kui sul lihaselastsushea, siis hea jõudu teha, aga kui pole, siis vaja just sprinti ja muid hüppeharjutusi teha.
Mida jõukavades ei ole näha, on harjutused, mis sihivad just seda horisontaalset tõuget, ehk nö sprinterite harjutused. Jõutõmme ja rinnalevõtt pole päris sama. Harjutsed nagu hip thrust ja glute bridge tuleks teha. Samuti ühel jala harjutused, mis simuleerivad rohkem sprinti.
Isa ma ntx tunnen, et kükki tuleks rohkem arendada, sest kui sprindis esimese tõuke teen ja teisele jalale maandun, siis reielihas lihtsalt karjub nõrkusest. Keskmisel jõusaaliisal pole ka seda aega võtta, et kiirendusi joosta ja pikemaid etappe ning veel tehnikat harjutada. Ma ise hetkel keskendun massile ja jõule ning mingi hetk kavatsen rohkem sprindiga tegelada. Hüppeliiges ka veidi haige….
Kellel meil on üldse treener või keegi haritum/kogenum kõrval, kes saaks tehnikat hinnata ja nõu anda?
“>august 2, 2011 at 4:57 e.l. #309299ROtter
MemberTead viimasel ajal olen niipalju lugenud, et tunne on juba, et ca. 90% treeneritest on lollid.
– olenemata sellest, kas saavad tulemusi või mitte.
“>Ja – jah, ikka treenerid on lollid, mitte kunagi sportlased, kes ei saavuta sellepärast tulemusi, et ei ole geneetiliselt andekad antud ala jaoks, aga mõtlevad ise, et on. Teatud tasemini on loomulikult võimalik jõuda, aga mitte tippu. Andetust sportlasest ei tee ka maailma parim treener tippsportlast.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>august 2, 2011 at 9:29 e.l. #309308Mart Muru
MemberKahjuks vähesed treenerid lähenevad individuaalselt sportlastele. Enamus panevad ikka kõik ühe takti järgi treenima ning need arenevad kellele sobivad antud treeningviisid kõige rohkem.
august 2, 2011 at 10:01 e.l. #309312seenjor
MemberKahjuks vähesed treenerid lähenevad individuaalselt sportlastele. Enamus panevad ikka kõik ühe takti järgi treenima ning need arenevad kellele sobivad antud treeningviisid kõige rohkem.
Ega sport ei ole sõiavägi kus peab käsku täitma.
Sportlane peabgi ise mõtlema ja selle järgi tegutsema. Treener on suunav jõud.
Enda viimased paremad aastad (ja tulemused saavutasin) üksi treenides.
Kahjuks keegi oleks võinud ikka kõrvalt pidurit panna ja öelda et teen üle. Siit ka vigastus ja karjääri lõpp.
august 2, 2011 at 10:18 e.l. #309313Mart Muru
MemberSportlane peabgi ise mõtlema ja selle järgi tegutsema. Treener on suunav jõud.Enda viimased paremad aastad (ja tulemused saavutasin) üksi treenides.
Enda parimad tulemused saavutasin samuti üksi treenides. Paljud treenerid siiski millegipärast ei salli seda kui sportlane “ise mõtleb”.
august 2, 2011 at 10:44 e.l. #309314Archangel
MemberMina mõistan nii, et treener on juhendaja. Kui sportlasel endal on kogemusi ja teadmisi vähe – on lollus treeneri metoodikat küsitleda. Kui puuduvad arusaamad, miks treener käsib sul ühte või teist asja mingil põhjusel teha – siis ei ole mõtet ise leiutama hakata. Sest nii läheb kõik täiesti metsa. Ei saa enam keegi aru, mis osa arengust või selle puudumisest on kelle süül ja mis teguviisi tulemus.
Kui juba sportlane omab ise palju kogemusi ja teadmisi – siis oleks kasulik tal treeneriga sügavamalt asjadest rääkida. Koos läbi käia treeningmetoodika, toitumine ja reaalselt eesmärgid. Alates teatud punktist peab koostöö sportlase ja treeneri vahel olema väga korralik – sest vastasel juhul areng kannatab. Üldised treening/toitumismallid arendavad ainult teatud piirini, edasi on vaja arvesse võtta individuaalsust.
Liiatigi usuvad liiga paljud treenerid oma metoodika õigsusesse ning absoluutselt keelduvad mistahes muudatuste tegemisest – aegunud, kuid juurdunud teadmiste tulemusena.
Ehk tippu jõuab see sportlane kellel on geneetilist potensiaali – kuid, kelle treening ja toitumine on aastatepikkuse treeneriga koostöö tulemus. / Sportlane, kes on ise-enda treener. On on võtnud vaevaks ise uurida, õppida ning kellel on annet/või lihtsalt oskus rasket tööd teha niivõrd palju, et omandada piisav kogemustepagas oma teoreetiliste teadmiste kasutamiseks praktikas.
“>Kõige hullem on see, kui on aegunud teadmistega treener ning juhm õpilane. Sest nii tammutakse ainult kohapeal mitu aastat kuni lõpuks sportlane motivatsiooni/tulemuste puudusel alla annab ja ongi kogu ettevõtmine vett vedama läinud ning elu parimad aastad ära võtnud…
august 2, 2011 at 10:58 e.l. #309315Archangel
MemberUus huvitav artikkel. (Esimene osa mitmest) Puudutab antud teemat – üks väljavõte sellest:
http://www.bodyrecomposition.com/training/…ing-part-1.html
“Kenyan Distance Runners
If there is a single area (perhaps outside of Jamacian born West African Blacks dominating track sprinting) where a singular ethnic group has truly dominated a given sport, it’s that of Kenyan/East African distance runners. Starting in the mid 1960’s or so, the Kenyans have simply moved to a situation where they absolutely dominate pretty much every distance from about the 800m up to the marathon and beyond.
They hold most of the world records and the number of Kenyans running top times simply dwarfs what any other country is doing. Let me put this in perspective, in 1999 the number of sub 2:20 marathons run were 34 by American Runners, 7 by UK runners and 222 by Kenyan runners. In 1999, the Marathon world record was 2:05 so 2:20 is nearly 90% of that record. And 222 Kenyan records were capable of it (and sub 2:20 just means that they cracked that time, not by how much they cracked it).
Those aren’t typos, Kenya produced 8 times as many sub 2:20 marathons as the US and 30 times more than the UK. And it’s not as if there aren’t tons of runners in the US or the UK; they simply aren’t producing at anywhere near the level that Kenyan marathoners are. Other countries have the numbers, Kenya has the winners.
As well, almost exponentially, Kenyan dominance has simply increased over the years. For example, in 1982, two of the top 10 runners (as determined by Runner’s World) were Kenyan; in 1992, 9 out of 10 were. The same pattern is seen in nearly every event from the middle distance on up including steeplechase and cross country.
Kenyan runners simply dominate the sport of running like no other group (again short of Jamaiacan/West African dominance in the short sprints). But the numbers are even more amazing then this because it’s not just Kenyans doing the domination; it’s actually a sub-tribe within Kenya. Quoting from my second source:
The Kalenjin tribe has three million people, that is about 10 percent of Kenya’s population. But this group has earned about seventy-five percent of Kenya’s distance running honor and has won close to forty percent of all the top international honors available in men’s distance running disciplines; cross country, road racing, and track. The Nandi, a Kalenjin sub-tribe, with roughly five hundred thousand people, account for 1/12,000 of the world’s population. They account for twenty percent of the top international distance medals.
Let those numbers sink in for a second. Running is a sport practiced by just about everyone; it’s about the simplest sport around and all countries compete in it to one degree or another which is why looking at comparative results can be illuminating. It requires literally no equipment as the no-shoe crowd will happily prattle on about. Everybody runs, everybody can run and there is evidence that humans evolved as distance runners. If there is a sport unfettered by things like facilities, tradition and all of the other crap that makes these types of comparison problematic, it’s running.
And this small group of people, this tiny single tribe is simply overwhelmingly dominant at it. Against countries with massive resources, all kinds of sports sciences, all the training, coaching, therapy and drugs that money can buy. This tiny country, and this sub-tribe within that country, a tiny percentage of the world population and they are absolutely overwhelmingly dominant.
In fact, an article in New Studies in Athletics was titled “Do Caucasian athletes need to resign themselves to African domination in middle and long distance running?” And while the author bent over backwards to try and say that non-Africans could be competitive (he used an example or two from women’s distance running which is problematic for reasons I’ll address later in the series), I’d have to say the answer is no. This isn’t a case of a single amazing athlete coming out of nowhere to take over a sport; it’s one where the 10th fastest Kenyan is still faster than the fastest non-Kenyan (in the men’s events).
And since someone invariably brings up an argument akin to “If the Kenyans are so great, why were the great runners of the 1920’s white and Irish and…” the answer is simple: The Kenyans weren’t running yet. They were doing things like trying to survive and didn’t have time for sports. Even if they had been running they wouldn’t have been allowed in even if they had (it’s the same reason there were no great black baseball players in the 20’s, they weren’t allowed to play in the white leagues). The first Kenyan showed up in the late 60’s and since then it’d been an exponential march to total dominance.
To put this in perspective, early on researcher Bengt Saltin once took the cream of the crop of his country’s athletes (we’re talking Olympian level here) to Kenya to run them against the Kenyans. They were destroyed….by school kids. The best athletes with the best technology and sport science in existence and they got owned by teenagers. What’s going on?
And that’s actually where I’m going to stop today. Yes, I’m a tease. But the next bit is long and I spent too much time on introductions so deal with it. I’ll pick up on Wednesday to examine some/all of the reasons that the Kenyans appear to be so overwhelmingly dominant in the sport of distance running.”
august 2, 2011 at 11:48 e.l. #309316ROtter
MemberMina mõistan nii, et treener on juhendaja. Kui sportlasel endal on kogemusi ja teadmisi vähe – on lollus treeneri metoodikat küsitleda. Kui puuduvad arusaamad, miks treener käsib sul ühte või teist asja mingil põhjusel teha – siis ei ole mõtet ise leiutama hakata. Sest nii läheb kõik täiesti metsa. Ei saa enam keegi aru, mis osa arengust või selle puudumisest on kelle süül ja mis teguviisi tulemus.Kui juba sportlane omab ise palju kogemusi ja teadmisi – siis oleks kasulik tal treeneriga sügavamalt asjadest rääkida. Koos läbi käia treeningmetoodika, toitumine ja reaalselt eesmärgid. Alates teatud punktist peab koostöö sportlase ja treeneri vahel olema väga korralik – sest vastasel juhul areng kannatab. Üldised treening/toitumismallid arendavad ainult teatud piirini, edasi on vaja arvesse võtta individuaalsust.
Liiatigi usuvad liiga paljud treenerid oma metoodika õigsusesse ning absoluutselt keelduvad mistahes muudatuste tegemisest – aegunud, kuid juurdunud teadmiste tulemusena.
Ehk tippu jõuab see sportlane kellel on geneetilist potensiaali – kuid, kelle treening ja toitumine on aastatepikkuse treeneriga koostöö tulemus. / Sportlane, kes on ise-enda treener. On on võtnud vaevaks ise uurida, õppida ning kellel on annet/või lihtsalt oskus rasket tööd teha niivõrd palju, et omandada piisav kogemustepagas oma teoreetiliste teadmiste kasutamiseks praktikas.
“>Kõige hullem on see, kui on aegunud teadmistega treener ning juhm õpilane. Sest nii tammutakse ainult kohapeal mitu aastat kuni lõpuks sportlane motivatsiooni/tulemuste puudusel alla annab ja ongi kogu ettevõtmine vett vedama läinud ning elu parimad aastad ära võtnud…
Treeneritel on kohustuslik iga 5 aasta järel läbida täiendkoolitused, muidu treeneri litsentsi ei pikendata. Veel korraldatakse ülemaailmseid teaduskonverentse jne. nii et asjadega saad ja pead pidevalt kursis olema.
august 2, 2011 at 12:00 p.l. #309317matroxx
MemberSee on tõsi,et paljud treenerid ei salli seda kui sportlane ise mõtleb.selline käitumine mõjub neile konkureerimisena ning tundub solvav.
tegelikult on treener hea partner kellega koos treeningplaane koostatakse ning sooritusi ning muud analüüsitakse.
TYson Gay ütles ühes videos,et neil toimuvad treeningud KOOS kuid lähenemine on siiski INDIVIDUAALNE.Selline ongi parim lahendus.
august 2, 2011 at 1:32 p.l. #309326Archangel
MemberTreeneritel on kohustuslik iga 5 aasta järel läbida täiendkoolitused, muidu treeneri litsentsi ei pikendata. Veel korraldatakse ülemaailmseid teaduskonverentse jne. nii et asjadega saad ja pead pidevalt kursis olema.See ei kohusta treenerit uusi teadmisi kasutusse panema. Selles on probleem. Jah sa läbid koolituse, teed oma testid ning sinu litsentsi pikendatakse. Kuid treenerid võivad ikka oma suva järgi õpilasi treenida. Keegi ju neid kontrollimas ei käi?
Siiani vist annab Revalis õppetunde treener, kes oma õpilastel KÄSIB 3h peale trenni mitte midagi süüa. Ja igasugu muud jura. Ehk litsents tal ju võib olla – kuid see ei tähenda, et ta reaalselt ka õpetatut kasutaks.
august 2, 2011 at 2:05 p.l. #309328ROtter
MemberSee ei kohusta treenerit uusi teadmisi kasutusse panema. Selles on probleem. Jah sa läbid koolituse, teed oma testid ning sinu litsentsi pikendatakse. Kuid treenerid võivad ikka oma suva järgi õpilasi treenida. Keegi ju neid kontrollimas ei käi?Siiani vist annab Revalis õppetunde treener, kes oma õpilastel KÄSIB 3h peale trenni mitte midagi süüa. Ja igasugu muud jura. Ehk litsents tal ju võib olla – kuid see ei tähenda, et ta reaalselt ka õpetatut kasutaks.
Mis mõte on treeneritel omandatud teadmisi endale hoida?
august 2, 2011 at 2:35 p.l. #309330matroxx
MemberTean,et paljud treenerid on oma ametipeal juba aastaid kuna see on mugav ning saab lihtsalt läbi.eesmärk polegi oma õpilastel aidata areneda vaid lihtsalt saadake nö päevaga maha ning oma palk kuulõpus kätte.
Teil ilmselt pole aimugi kui palju selliseid ”treenereid” on.Täiendkoolitustel käiakse lihtsalt oma töökoha kindlustamise mõttes.
august 2, 2011 at 2:59 p.l. #309332Mart Muru
MemberMis mõte on treeneritel omandatud teadmisi endale hoida?Üks tore treener ütles mulle kord : ” juba nii noorelt sööd valku?, Kas tahad oma tervise täielikult tuksi keerata?!”
Vot kus haritud ja kõiketeadvad treenerid. Krt liha ka ei tohi enam süüa
“> -
AutorPostitused
- You must be logged in to reply to this topic.