jalgade treenimisega probleem
- This topic has 21 replies, 10 voices, and was last updated 18 years, 5 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Kogu elu jooksul toimub pidevalt vana luukoe asendumine uuega. Lapsepõlves, puberteedieas, naistel menopausis ja alates 40. eluaastatest meestel hakkab luude tihedus vähenema. Kõige kriitilisemad perioodid luu ainevahetuse seisukohalt on puberteediiga ja menopaus.
Osteoporoosi ennetamiseks on vaja organismil saada iga päev 1000-1500 mg kaltsiumi. Lisaks kaltsiumile on vaja veel D-vitamiini, boori, magneesiumi vahekorras Ca 1:2, räni, tsinki ja K-vitamiini. Oluline on ka valkude, rasvade ja süsivesikute õiges vahekorras tarbimine. Rasvad peaksid andma vähemalt 30% toiduga saadavast energiast. Väga tähtsad on oomega-3 rasvhapped. Süüa tuleks lõhet, makrelli, heeringat, kanamune.
Mitte kõik ei omasta piimatoodetest kaltsiumi kuigi hästi ja ainult nendele ei tasu lootma jääda.
Kogu elu jooksul toimub pidevalt vana luukoe asendumine uuega. Lapsepõlves, puberteedieas, naistel menopausis ja alates 40. eluaastatest meestel hakkab luude tihedus vähenema. Kõige kriitilisemad perioodid luu ainevahetuse seisukohalt on puberteediiga ja menopaus.Osteoporoosi ennetamiseks on vaja organismil saada iga päev 1000-1500 mg kaltsiumi. Lisaks kaltsiumile on vaja veel D-vitamiini, boori, magneesiumi vahekorras Ca 1:2, räni, tsinki ja K-vitamiini. Oluline on ka valkude, rasvade ja süsivesikute õiges vahekorras tarbimine. Rasvad peaksid andma vähemalt 30% toiduga saadavast energiast. Väga tähtsad on oomega-3 rasvhapped. Süüa tuleks lõhet, makrelli, heeringat, kanamune.
Mitte kõik ei omasta piimatoodetest kaltsiumi kuigi hästi ja ainult nendele ei tasu lootma jääda.
Tänud selle hea soovituse eest. Heeringat ja mune söön(proovin siis neid tihedamini süüa), lõhe on natuke liiga kallis.
Kas siis trenni nagu võib ikka jalale teha?
Hüppeliigese vigastamine on täiesti tüüpiline tänapäeval noortel. Endalgi tuli ette 3 aastat tagasi. Minul oli vigastuseks sidemete rebestus. Nii palju kui mina asjast tean, siis kõõluserebestus taastub ära, aga sidemete rebestus jääb. Njah, igatahes öeldi mulle ka tol ajal, et nüüd on head eeldused järgmise korra jaoks olemas ning et pean kandma korvpallis, jalkas jms jalgadega möllamise mängudes alati liigesetuge.
Uurisin netist ning konsulteerisin ühe tuttava kergejõustiku treeneriga ning sain teada, et pärast õnnetust on võimalik liigest suhteliselt hästi taastada. Hüppeliigest tuleb treenida kahte moodi: üks on liigutamine, teine jõutreening ning venitamine. Pideva liigutamisega töötavad ennast liigest toestavad mikrolihased ning sidemed ennast üles. Nende kehv vorm oli mul üldse rebestamise põhjuseks(juhtus sõjaväes. Pärast pikemaaegset saabaste kandmist olid hüppeliigese sideme harjunud, et neid toetab kõrge ning jäik saapasäär. Valed jalatsid + hea korvpalli mäng + mandunud hüppeliiges = vigastus).
Seega tuleb tegeleda mõnda aega korralikult mõne hüppeliigest hõlmava spordialaga. Ideaalne ala oleks kiirkõnd, kuna seal liigub hüppeliigas väga palju. Kui muud alternatiivi ei leia, siis regulaarne jooksmine või kiiresti kooli/tööle kõndimine ajab asja ka ära. Selline üldine jalgade koormamine peaks tegelikult jääma elustiiliks, sest niikui see lõpetada hakkavad jalad alt vaikselt “pehmenema”.
Jõutreening kujutab endast kõikide sääretorudel asuvate lihaste igakülgset treeningut. Nende harjutusi on raske ette näidata, kuid enamus neist on tehtavad jalapressil. Olulised on harjutused, kus hüppeliiges paindub külgedele, sest see mõjutab otseselt neid lihaseid ja sidemeid, mis õnnetusel rebenesid. Neid harjutusi võib ka ise välja mõelda. Tuleb lihtsalt võtta lahti mõni anatoomiaõpik või -sait, kus on näha kuidas ja millised lihased kinnituvad hüppeliigesele. Teades, et lihas töötab ainult kokkutõmbele saab nuputada harjutusi kuidas neid lihaseid treenida.
Lisaks on kaval mängida mingist hetkest alates paar kuud jalgpalli. Jalgpallis saavad hüppeliigest toestavad lihased väga suurt ülekoormust, mis tõttu nende kõõlused tugevnevad, lihased ise kasvavad samuti tugevamaks ning täiendavalt kogu hüppeliigese toestus (kõik muud sidemed jms) muutub tugevamaks.
Mina mängin viimased paar aastat ilma liigesetoestuseta, ohtlikke olukordi on olnud, kuid kordagi ei ole liiges uuesti rebenenud ega isegi ära venitatud. Vahetult pärast rebestamist seeeest õnnestus kaks korda jalalaba risti alla saada(s.o siis enne kui hakkasin asjaga tegelema).
Hüppeliigese vigastamine on täiesti tüüpiline tänapäeval noortel. Endalgi tuli ette 3 aastat tagasi. Minul oli vigastuseks sidemete rebestus. Nii palju kui mina asjast tean, siis kõõluserebestus taastub ära, aga sidemete rebestus jääb. Njah, igatahes öeldi mulle ka tol ajal, et nüüd on head eeldused järgmise korra jaoks olemas ning et pean kandma korvpallis, jalkas jms jalgadega möllamise mängudes liigesetuge alati.Uurisin ise netist ning rääkisin ühe tuttava kergejõustiku treeneriga ning sain teada, et pärast õnnetust on võimalik liigest suhteliselt hästi peaaegu korda saada. Hüppeliigest tuleb treenida kahte moodi: üks on liigutamine, teine jõutreening ning venitamine. Pideva liigutamisega töötavad ennast liigest toestavad mikrolihased ning liigese sidemed ennast üles. Nende kehv vorm oli mul üldse rebestamise põhjuseks(juhtus sõjaväes – pärast pikemaaegset saabaste kandmist olid hüppeliigese sideme harjunud, et neid toetab kõrge ning jäik saapasäär. Valed jalatsid + hea korvpalli mäng + mandunud hüppeliiges = vigastus).
Seega tuleb tegeleda mõnda aega korralikult mõne hüppeliigest hõlmava spordialaga. Ideaalne ala oleks kiirkõnd, kuna seal liigub hüppeliigas väga palju. Kui muud alternatiivi ei leia, siis jooksmine või kiiresti kooli/tööle kõndimine ajab asja ka ära. Selline üldine jalgade koormamine peaks tegelikult jääma üldiseks elustiiliks, sest niikui see lõpetada hakkavad jalad alt vaikselt “pehmenema”.
Jõutreening kujutab endast kõikide sääretorudel asuvate lihaste igakülgset treeningut. Nende harjutusi on raske ette näidata, kuid enamus neist on tehtavad jalapressil. Olulised on harjutused, kus hüppeliiges paindub külgedele, sest see mõjutab otseselt neid lihaseid ja sidemeid, mis õnnetusel rebenesid. Neid harjutusi võib ka ise välja mõelda. Tuleb lihtsalt võtta lahti mõni anatoomiaõpik, -sait vms, kus on näha kuidas ja millised lihased kinnituvad hüppeliigesele. Teades, et lihas töötab ainult kokkutõmbele saab nuputada harjutusi kuidas neid lihaseid treenida.
Lisaks on kaval mängida mingist hetkest alates paar kuud jalgpalli. Jalgpallis saavad hüppeliigest toestavad lihased väga suurt ülekoormust, mis tõttu nende kõõlused tugevnevad, lihased ise kasvavad samuti tugevamaks ning täiendavalt kogu hüppeliigese toestus (kõik muud sidemed jms) muutub tugevamaks.
Mina mängin viimased paar aastat ilma liigesetoestuseta, ohtlikke olukordi on olnud, kuid kordagi ei ole liiges uuesti rebenenud ega isegi ära venitatud. Vahetult pärast rebestamist seeeest õnnestus kaks korda jalalaba risti alla saada(s.o siis enne kui hakkasin asjaga tegelema).
Aprilli kuust saati pole nüüd liigest välja väänanud.
Olen jõusaalis teinud väikseste raskustega hästi aeglaselt säärt.
Jalgpalli koha pealt, ma eelistan rohkem korvpalli(kas seal mitte pole hüppeliigestel suuremgi koormus?)mida on nüüd suvel saanud ka mängida.
tereSa söö Arthryl´i, perearsti käest saad retsepti, see aitab.
Ja jalgade kohta ütlen “shut up and squat”, vähem hädaldamist ja siis tuöleb ka, 16 ei ole veel maailmalõpp, alguses on valus, siis harjud ära ja pole häda midagi.
Nii et KÜKKIMA
ise olen seda vist kaks kuuri joonud, mõlemaid kolm kuud… muidu ei pidavat sellest üldse kasu olema
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ei saa õelda, et eriliselt aidanud oleks, kuigi jah… mine tea mis ilma selleta olnud oleksAprilli kuust saati pole nüüd liigest välja väänanud.Olen jõusaalis teinud väikseste raskustega hästi aeglaselt säärt.
Jalgpalli koha pealt, ma eelistan rohkem korvpalli(kas seal mitte pole hüppeliigestel suuremgi koormus?)mida on nüüd suvel saanud ka mängida.
Korvpallis on enamasti koormus väiksem, ent mingi hetk on see suurem kui jalpallis. Tavaliselt see hetk ongi see, mille pärast hüppeliiges läheb. Jalgpallis on on suurimad koormused jalgadel siis, kui palli lüüakse. Löömine on tugev šokk kogu jalalabale, see tekitab väga suure ülekoormuse just kõõlustele ning sidemetele. Kõõlustel on omadus hakata tugevnema, kui neid koormatakse üle.
Korvpallis on enamasti koormus väiksem, ent mingi hetk on see suurem kui jalpallis. Tavaliselt see hetk ongi see, mille pärast hüppeliiges läheb. Jalgpallis on on suurimad koormused jalgadel siis, kui palli lüüakse. Löömine on tugev šokk kogu jalalabale, see tekitab väga suure ülekoormuse just kõõlustele ning sidemetele. Kõõlustel on omadus hakata tugevnema, kui neid koormatakse üle.Ega korvpallis on jälle seda kõrvale liikumist, ja äkilist peatumist rohkem, seal paindub siis hüppeliiges külgedele. Jalgpallis on rohkem otse liikumine.
Tänan soovituse eest, aga pole kunagi jalgpalli mänginud ja nüüd on väga raske sellega alustada(kehalises ainult vahepeal). Jään ikkagi korvpalli juurde, aga proovin ka jõusaalis rohkem koormust anda hüppeliigesele.
- You must be logged in to reply to this topic.