jalgade treenimisega probleem
- This topic has 21 replies, 10 voices, and was last updated 18 years, 5 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Olen käinud jõusaalis ümmarguselt 2 aastat, aga pole jalgade treenimisele tähelepanu pööranud. Seda sellepärast et, mul on jalgadega palju probleeme olnud.
Mul on vasaku jala hüppeliigesel olnud kõõluste rebend aastaid tagasi, mis jäi välja ravimata, arstide sõnul jääb see mind nüüd eluks ajaks kimbutama.
Lisaks sellel oli mul paar aastat tagasi põlvevalud, mis tulid reieluuhõrenemise tõttu, põlvevalud on mul üle läinud, aga kükki teha ei lase.
Põlved hakkavad siis ragisema/valutama peale trenni ja annavad tunda ka trenni ajal. Kas ma peaks mingit liigeserohtu võtma vms? Või ei peaks ikkagi hakkama jalgu koormama?
Tegelikult tahaks ikkagi jalatrenni kah teha.
Olen 16 aastane.
nu eks sa pead ikka arstile näitama…. ning jalgu trennist välja jätta ei tasuks….proovi siis väiksemaid kordusi, kergemat raskust…lihtsamaid harjutusi ja kindlasti ei tasu unustada õiget tehnikat
tere
Sa söö Arthryl´i, perearsti käest saad retsepti, see aitab.
Ja jalgade kohta ütlen “shut up and squat”, vähem hädaldamist ja siis tuöleb ka, 16 ei ole veel maailmalõpp, alguses on valus, siis harjud ära ja pole häda midagi.
Nii et KÜKKIMA
Pärast sellist vigastust on päris raske kükkima hakata. Mul oli eelmise aasta aprillis sama asi+veel paari varbaluu murd, 5 nädalat oli lansett peal. Kükkimisel hoiad tahes-tahtmata oma haiget jalga ning kogu koormus langeb tervele, tulemuseks on ikkagi ebaühtlane areng ning ka haige jala aeglasem taastumine. Ise enam kangiga kükke ei tee, ainult jalapress ja hack. Tänaseks päevaks on jalg põhimõtteliselt taastuunud, kuid hüppeliiges olulilelt ühel jalal jämedam kui teisel ning päris terveks ilmselt ei saagi. Aega on kulunud rohkem kui aasta.
Luuhõrenemine nii noorel mehel, lisaks veel liigesed haiged, valulikud. Jah, nüüd on natuke hiljavõitu, aga siiski mitte lootusetu seda põhjust kõrvaldada.
Põhjus võib peituda ja paljudel ka kindlasti nii on, lapsepõlves ja sel ajal olnud valest toitumisest.
Võimalik, et teemaalgatajal see nii ei olnud ja asi on pärilikku laadi, kuid vaadake kuidas toituvad tänapäeval noored inimesed. Sealt saavad ka nii noorelt alguse haigused mis kunagi olid vanainimeste teema.
Samuti toon siinkohal näite noorspotrlastest üldse , kuni juunioride klassini välja. Alad nagu kergejõustik, raskejõustik ja veel mitmed alad mis on enim vigastuseohtlikud.
Noortel esineb vigastusi liialt palju ja põhjus on jällegi see, et ei saa võtta sealt kuhu pole midagi antud. Selles mõttes, et toitumine on olnud alla igasugust arvestust. Kasvueas ei anta kehale kõike vajalikke ja see ei saa areneda nii tugevaks kui vaja. Treeneridki ei taha eriti midagi toitumisest teada. Noorelt nõutakse ainult tugevat treenimist ja tulemust. Kahjuks pole nõder füüsis aga selleks valmis ja nii need vigastused tulevadki juba “titeeas” sportlasehakatistel. Meesteklassi jõudes kui just peaks hakkama tulemusi tegema on vaene keha nii ära lapitud, et tulemuse tegemisest pole enam juttugi.
Nagu juba aru saite ehk, siis rõhun selle jutuga sellele, kui tähtis on juba varajases nooruses korralikult süüa. Esmalt on see meie vanemate kohustus selgeks teha mis on hea ja mis mitte. Siis on ka noorel lihtsam edaspidi ja ei kiputa igasugusest jamast oma tühja kõhtu täitma.
Aga jah, kahjuks……… Kuipalju on neid vanemaid kes tervislikule toitumisele oma laste puhul tähelepanu pööravad??? Väga vähe. Süüakse ise jama ja nii söövad ka võsukesed sedasama.
Pole vaja rääkida, et kõigil vanematel ei ole võimalik oma lapsi tervislikult toita, et see on hirm kallis jne. Ega ikka ei ole küll. Hoopis kallimaks lähevad need krõpsud ja cocad ja muu saast millega head paremat asendatakse.
Piimatooted peaks olema kõikide kodude söögilaual, samuti ei ole kallid aedviljad köögiviljad.
Kui laps ka korra nädalas liha saab süüa on juba hästi. Tume rukkileib on meil ka ikka poodides olemas. Seega kõik hea ja parem on vaid käeulatuses, kahjuks jäävad ikka silma rohkem värvilised krõpsupakid , saiakesed, cocad ja limonaadid.
Kurb ju.
No arstile on muidugi kõik näidatud, hüppeliigese koha pealt on mul kehalisest vabastus(käin seal ikka), sõjaväkke ei saa minna(perearst ütles), sporti tehest pean kandma tugisidet.
Bonsunale nii palju, et luuhõrenemine on ikka rohkem pärilik värk ja hüppeliigese jama on rohkem arstide süü, kes õigel ajal ei avastanud rebendit(jäi siis välja ravimata). Toitunud olen tervislikumalt kui enamus noori. Lapsenagi ei ostnud krõpsu ega saiakesi nagu teised, olen käinud koguaeg koolis lõunasööki söömas jne.
Eks ma proovin kergelt hakata jalga tegema, mitte jõudu treenima, vaid rohkem nagu “taastusravi”, kuni jalg lubab…
Muidugi oleks hea jalga treenida treeneri silma all, aga Valgas seda võimalust pole
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No arstile on muidugi kõik näidatud, hüppeliigese koha pealt on mul kehalisest vabastus(käin seal ikka), sõjaväkke ei saa minna(perearst ütles), sporti tehest pean kandma tugisidet.Bonsunale nii palju, et luuhõrenemine on ikka rohkem pärilik värk ja hüppeliigese jama on rohkem arstide süü, kes õigel ajal ei avastanud rebendit(jäi siis välja ravimata). Toitunud olen tervislikumalt kui enamus noori. Lapsenagi ei ostnud krõpsu ega saiakesi nagu teised, olen käinud koguaeg koolis lõunasööki söömas jne.
Eks ma proovin kergelt hakata jalga tegema, mitte jõudu treenima, vaid rohkem nagu “taastusravi”, kuni jalg lubab…
Ma usun , et jalapressi saad teha küll
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> mul oli põlvega jama paar aastat , aga kui hakkasin zelluloosis käima ja jalapressni kasutama siis kadus see ära ja nüüd saan kükkida ja kõike teha 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No arstile on muidugi kõik näidatud, hüppeliigese koha pealt on mul kehalisest vabastus(käin seal ikka), sõjaväkke ei saa minna(perearst ütles), sporti tehest pean kandma tugisidet.Bonsunale nii palju, et luuhõrenemine on ikka rohkem pärilik värk ja hüppeliigese jama on rohkem arstide süü, kes õigel ajal ei avastanud rebendit(jäi siis välja ravimata). Toitunud olen tervislikumalt kui enamus noori. Lapsenagi ei ostnud krõpsu ega saiakesi nagu teised, olen käinud koguaeg koolis lõunasööki söömas jne.
Eks ma proovin kergelt hakata jalga tegema, mitte jõudu treenima, vaid rohkem nagu “taastusravi”, kuni jalg lubab…
Muidugi oleks hea jalga treenida treeneri silma all, aga Valgas seda võimalust pole
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mina hakkaksin tegelema ka luuhõrenemise peatamisega.
Mina hakkaksin tegelema ka luuhõrenemise peatamisega.No luuhõrenemine on juba peatunud, umbes aasta tagasi….nagu arst ütles, et see läheb aja möödudes üle(nagu mingi kasvuprobleem siis)
Aga ragin jäi…
No luuhõrenemine on juba peatunud, umbes aasta tagasi….nagu arst ütles, et see läheb aja möödudes üle(nagu mingi kasvuprobleem siis)Aga ragin jäi…
Mina ei ole küll arst, aga arsti jutt oli lihtsalt sinu rahustamiseks. Sellega tuleb tegeleda elu lõpuni.
Mina ei ole küll arst, aga arsti jutt oli lihtsalt sinu rahustamiseks. Sellega tuleb tegeleda elu lõpuni.Aga mida ma siis peaks tegema….
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga mida ma siis peaks tegema….” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Usun, et OldMan vastab su sellele küsimusele põhjalikult. On olemas mitmed toidulisandid ravimid millega asja kontrolli all hoida. Kuid nagu ütlesin, siis OldMan on kindlasti kompetensem vastama kuna tal sama probleem.
Kükk kastile peaks võtma maha praktiliselt kõik koormuse hüppeliigestelt ja suure osa koormusest põlvedelt andes praktiliselt sama kasu, mis päris kükk.
- You must be logged in to reply to this topic.