jalapäeval pilt ees mustaks
- This topic has 19 replies, 7 voices, and was last updated 15 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere.
Selline mure siin, et olen juba üle poole aasta iga nädal korralikult ühel päeval jalgadele trenni teinud. Jama on aga selles, et tihti, eriti peale kükke ( teen võimalikult suure raskusega 3×10) ja jalapressi on vahel selline tunne, et pilt läheb täitsa tasku. siis pean istuma või ette kummarduma nagu, siis läheb paremaks. ajab ka tohutult hingeldama. Et milles asi on? Ei jõutõmme ega rinnalt surumine ei tee midagi sellist.
Täna käisin ka kerge palavikuga trennis, kuna ei tahtnud vahele jätta, siis oli ikka päris hull pärast kükke ja jalapressi olla.
Et ei tea, millest see tingitud on ja kuidas seda ära saaks hoida?
Aitäh!
Alles äsja sattusin sellise probleemi otsa siin foorumis,uuri veidikene ringi foorumis ja see vastus on sul kiiremini käes kui siia postitades
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tere.Selline mure siin, et olen juba üle poole aasta iga nädal korralikult ühel päeval jalgadele trenni teinud. Jama on aga selles, et tihti, eriti peale kükke ( teen võimalikult suure raskusega 3×10) ja jalapressi on vahel selline tunne, et pilt läheb täitsa tasku. siis pean istuma või ette kummarduma nagu, siis läheb paremaks. ajab ka tohutult hingeldama. Et milles asi on? Ei jõutõmme ega rinnalt surumine ei tee midagi sellist.
Täna käisin ka kerge palavikuga trennis, kuna ei tahtnud vahele jätta, siis oli ikka päris hull pärast kükke ja jalapressi olla.
Et ei tea, millest see tingitud on ja kuidas seda ära saaks hoida?
Aitäh!
Tuleb suurendada südame mahtu ja südamelihase tugevust, esimest saada arendada vastupidavustreeninguga ja teist jõutreeninguga. Vastupidavust tuleb arendada nii madala intensiivsusega kui ka kõrge intensiivsusega. Kestvustreening vähendab südame löögisagedust. Mõõduka intensiivsusega vastupidavustreening tõstab ka maksimaalset aeroobset mahtuvust, kuid intensiivsuse suurendamine annab parema efekti.
Vastupidavustreening suurendab ka hapnikutarbimisvõimet.
Treeningutel tuleb kombineerida neid kõiki.
Üks põhjus on lihastega pumbatava vererõhu järsk kukkumine, kas seda mõjutada saab, ei tea aga kiiremapoolse jooksu järel pidi ka seetõttu pilte taskusse minema kui pikali ei viska või rahulikk nn mahajahutust ei tee.
Ja siis oli mingi murettekitavam seos südamevaheseina paksenemisesega, kui keegi vana teema välja otsiks või guugeldaks.
Üks põhjus on lihastega pumbatava vererõhu järsk kukkumine, kas seda mõjutada saab, ei tea aga kiiremapoolse jooksu järel pidi ka seetõttu pilte taskusse minema kui pikali ei viska või rahulikk nn mahajahutust ei tee.Ja siis oli mingi murettekitavam seos südamevaheseina paksenemisesega, kui keegi vana teema välja otsiks või guugeldaks.
Kardioloogid seostavad seda liigse anaeroobsega võrreldes aeroobsega.
Üks põhjus on lihastega pumbatava vererõhu järsk kukkumine, kas seda mõjutada saab, ei tea aga kiiremapoolse jooksu järel pidi ka seetõttu pilte taskusse minema kui pikali ei viska või rahulikk nn mahajahutust ei tee.Ja siis oli mingi murettekitavam seos südamevaheseina paksenemisesega, kui keegi vana teema välja otsiks või guugeldaks.
Peale 100 m finišit ei mäleta, et jooksjad pikali pilluksid, aga pikemate distantside korral küll, ka maratoonarid ja suusatajad kasutavad seda võtet.
Peale küki seeria sooritamist tuleks ringi kõndida, jah, mitte kohe pingile istuda puhkama.
Kardioloogid seostavad seda liigse anaeroobsega võrreldes aeroobsega.Miks see mind ei üllata
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kardioloogide osas.
Aga kuna ma vererõhu regulatsioonimehhanisme väga ei tunne siis võib ka õige olla. Ma lihtsalt ei mõista, miks.
Huvitav kas see et pea peal seista ei saa sest pea läheb lõhki on ka sellest ?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Miks see mind ei üllata” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Kardioloogide osas.
Aga kuna ma vererõhu regulatsioonimehhanisme väga ei tunne siis võib ka õige olla. Ma lihtsalt ei mõista, miks.
Huvitav kas see et pea peal seista ei saa sest pea läheb lõhki on ka sellest ?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mis sul siis täpselt nende kardioloogide vastu on?
Mida rohkem ma selle kohta loen, seda rohkem ma nendega paraku nõus pean olema, niiet pole nad nii udud midagi
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kipuvad põhjendamatult aeroobikat haipima ja anaeroobikat laitma.
Toitumissoovitusi ei hakka kommenteerimagi, sojaõli jne.
Mida sa lugenud oled selle pärast-koormust-pilt-taskusse nähtuse kohta ?
Kipuvad põhjendamatult aeroobikat haipima ja anaeroobikat laitma.Toitumissoovitusi ei hakka kommenteerimagi, sojaõli jne.
Mida sa lugenud oled selle pärast-koormust-pilt-taskusse nähtuse kohta ?
Ausalt öeldes mida rohkem selle anaeroobse vs aeroobse kohta lugeda, seda enam ma nendest ka aru saan
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nende vanemate toitumissoovitusi ei kommenteeriks mina ka üldiselt, samas 1 kardioloogiga sai pikalt räägitud sellest ja “jagas biiti” küll. Ei teagi, kas see oli sellest et ta kaua välismaal praktiseerinud või “värske”.
Ma ei tea selle konkreetse nähtuse kohta praegu täpselt kommenteerida, kuna see minu jaoks veidi liiga uus asi, et seda teistele seletada, vererõhul on väga keerulised protsessid, mis võivad ka treenitusega täiesti müstilisel kombel vastupidisteks muutuda.
Ma ise sain lahti sellest siis, kui tegin kordused aeglasemaks. Ja siin usun ikka aeroobse kasulikkusesse küll, mis siinkohal hingamisse puutub.
Mida sa oluliselt head oled lugenud aeroobika kohta ?
Selle teema kohta tead midagi uut ?
Ja siis oli mingi murettekitavam seos südamevaheseina paksenemisesega, kui keegi vana teema välja otsiks või guugeldaks.Paksenenud südamelihas takistab vere voolu läbi südame ja võib põhjustada südame rütmihäireid.
ma arvan, et kuna ma olen üle 190 cm pikk, siis võib-olla see mõjutab ka. ma ise tulin oma lolli peaga sellisele teooriale, et kui kükin, siis veri läheb suures osas jalgadesse ja siis pähe nii hästi ei jõua vms… taoline efekt on, kui laman või istun pikalt ja siis tõusen järsult püsti, siis võtab ka veits aega, enne kui kõndima tahaks hakata.
Aga tundub, et pean siis hakkama suusatama või jooksma, et seda vältida?
ma arvan, et kuna ma olen üle 190 cm pikk, siis võib-olla see mõjutab ka. ma ise tulin oma lolli peaga sellisele teooriale, et kui kükin, siis veri läheb suures osas jalgadesse ja siis pähe nii hästi ei jõua vms… taoline efekt on, kui laman või istun pikalt ja siis tõusen järsult püsti, siis võtab ka veits aega, enne kui kõndima tahaks hakata.Aga tundub, et pean siis hakkama suusatama või jooksma, et seda vältida?
See kõik on seotud vererõhu muutustega. Kui palju sul vererõhk tavaliselt on?
See kõik on seotud vererõhu muutustega. Kui palju sul vererõhk tavaliselt on?Ei mäleta, aga tean, et kui viimati mõõtsin kuskil aasta tagasi, siis öeldi, et “täitsa normis on”. see oli muidugi vist enne, kui jõusaalis hakkasin käima.
Hakkasin ka paar nädalat tagasi vahetult enne trenni kohvi jooma, et oleks rohkem hetke-energiat trennis ja kõrgem vererõhk.
- You must be logged in to reply to this topic.