Raske on olla võrdselt hea tõstja ja samas kulturist. Tuleks endale reaalselt selgeks teha, mis ala peal tahetakse edukas olla ja seejärel püüelda eesmärgi poole. Vastasel juhul oleme kõigil aladel keskpärane tegelane. Smasuguse küsimusega on pöördunud minu poole paljud kliendid, kes tegelevad poksiga ja tahavad samas ka suuri lihaseid. Need asjad ei käi käsikäes, need treeningud töötavad üksteise vastu, nii et lõpptulemuseks ei ole me kumbagil alal edukad kui see oleks meie eesmärgiks.
Jep! Purakajõud on väga anaeroobne pingutus (kusjuures vaid teatud luhaskiudude ülesanne), seega anaeroobselt treenitav (hüpete seeriad, sprint, pliomeetrilised harjutused). Samas vastupidavus on aeroobne omadus (lihastöö hapnikuvõla tingimustes) ja aeroobselt treenitav (kestev jooks, rattasõit jms. mitmetel rezhiimidel). Seega tegelikult igatpidi vastupidised võimed. Vali kumba ikka peamiselt. Muidex mõlemal juhul kangitrenn on vaid abistav trenn, aitab erinevatel lihaskiududel tasakaalus areneda, lihasmassi kasvades vastupidavus väheneb.
Kõik oleneb mis spordi alasse see kiirendus kuulub? Siis pöördu vastava ala spetsjalisti juurde ja koostage ühiselt kava…muud ei oska küll kosta.
Jutust selgub vähe aspekte, kui pikka vastupidavust vajad. Vaja kindlasti määrata anaeroopse idividuaalne lävi, ja selle tõstmiseks vajalikud meetmed(treenigute sisu ja tsüklid)…pla.pla.plaa…
Praktiliselt igal spordialal on vaja nii üldvastupidavust kui ka võimet kiirenduseks. Treeningu põhimõtted on seega väga universaalsed kuid spetsiifilised vastavale erialale. Seega üldist mahutreeningut peab 1-2 korda nädalas täiendama intensiivsustreeninguga (kõrge pulss) ja intervalltreeninguga (sportlaste keeles teha “lõike”). See on nii pikk jutt, et tuleks ikka ise otsida.