Minu tead on sprinterid teinud läbi aegade erinevaid kükke ( poolkükke), rebimisi, tõukamisi, igasuguseid ühe jala käärkükke ja isegi hüppeid kang turjal, selge on ka see, et enamus liigutused ei ole kontrollitud, st. plahvatusliku jõu harjutamiseks on mõlemad faasid harjutusest nii positiivne kui negatiivne kiirelt sooritatud ( kaasneb ka suurem vigastusoht).
Kas viimane postitus kõlas küsimusena kui siis käärkükki sooritatakse nii, et üks jalg on ette välja astutud, teine jalg taga, võttes kangi turjale, lased ennast nii sügavale kükki, et esimene jalg täisnurga moodustaks, surud algasendisse tagasi, mugavam on teha smithikangiga, siis ei ole ohtu tasakaalu kaotada.