IPF Classic Powerlifting World Cup

Ma ei mõelnud tegelikult kuidas konkreetselt VÕISTLUSTEL asja tehakse, vaid üldiselt, nö. tavainimese mõistes. Kui keegi hakkab poksitrennis käima või harrastajatasemel poksib, siis ta poksib ka täpselt samamoodi kinnastega, nagu ka “profid”. Samuti nagu teivashüppega, isegi algajad ei kasuta teivast, mida painutada pole võimalik (iseasi kas ta seda algul painutada jõuab ja julgeb). Surumise puhul särk on aga ikka üsna uus “leiutis” ja seda kasutavad enamuses ainult tipptasemel võistlevad sportlased. Enamik inimesi, kes kunagi kangi on lamades surunud, ei ole seda teinud (ega ei teegi) surumissärki kasutades. Inimesi ikkagi huvitab kui saab enda võimeid kõrval võrrelda. Kui kunagi koolis hüppas kaugust 7.10 ja nüüd näeb sportlast hüppamas 7.90, siis on asi üsna üheselt võrreldav. Kui ta aga surus kangi 180 kg ja võistlustel keegi surub särgiga 250 kg, siis ei oska nagu mingit seisukohta võtta kas ja kui palju tema tulemus nõrgem on.

Alguses siis poksitrennis paned sparringule palja rusikaga ja jalkaplatsil tõmbad paljajalu ringi nagu mõni pärismaalane ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kõik võistlejad suruvad särgiga, ega siis nad kohe seepärast profid ole. Särkidega suruti juba eelmine sajand, seega uute leiutiste alla need ei käi. Omale pole küll siiani pähe tulnud võrrelda end mõne tipp-ujujaga ja siis küüsi närida, huvitav mis aeg tal oleks kui ta oma trikoo nurka viskaks ju mu kapis olevad trussikud jalga tõmbaks, äkki nii oleks võrdsem. Või ei tea mitu sek-i kukuks Ian Thorpel aeg kui ta jalalaba oleks tavamüõõdus, ca 10 numbrit väiksem.

Tavainimene, kes tipptasemel mingit X sporti ei tee, ei saa end kunagi võrrelda antud ala tippsportlasega. Kui oled harrastaja siis juba tead oma piire.

Muide, lisaks särgile annab palju juurde on veel toidulisad. Seega kui sa ei jaga laksu, siis ära võrdle end kellegiga. Kui sa juba jagad laksu, siis sa enam nii rumalat küsimist ei esita.

“Ma tahan saada jõutõstjaks, aga mul pole raha, et varustust hankida. Surun rinnalt 200kg, kükin 290 ja tõmban 310kg. Kõik on õige tehnikaga ja IPF määrustele vastavad, olen ka võistelnud kuid pole kordagi auhinnavääriline olnud, sest vastased on kõvasti üle minust, kuna neil on raha, et osta endale varustus. On veel vaja trenni teha, et neile vastu astuda. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>”

(niisama näide)

Kahju sellistest talentidest.

Aga keegi võiks polli teha, siis ei oleks ka vaidlust.

Ma tahaks lavale lihast näitama minna, aga pole pappi ja oksusi enda meikimiseks. Aga muidu lihas ülikõva, teeks absoluudis puhta töö

Ja poksis olen ka kõva mees, aga kinnaste jaoks pole raha.

Llihtsalt näide, ei miskit isiklikku

Keegi ei keela lavale tulla. Grimm pole minu teada kohustuslik. Kena päevitus peale, beebiõli ja olemas.

Arvad et kena päevitusega oleks konkurentsis. Miks siis poisid end raiskavad ja mitu päeva meigivad.

Kasutatud särgi leiab ka alla tuhande eegu, kaits vahel enda vanasid ka tasuta laenanud.

Üks õhtu väljaskäik läheb sama kalliks kui üks norm surumissärk.

Krt, ei saa mitte vaiki olla ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

Särgid värgid seljast ja võistlema!

Kui nüüd rääkida pealtvaatajatest, siis ikka väga paljud ei tule kohale just nendesamuste trikoode ja surumissärkide pärast (see on fakt), kuna peavad seda naljaks, mitte reaalseks jõuvõistluseks.

Kui lugeda kasvõi kommentaare internetis, siis sealgi räägitakse, et mehed aint seepärast teevad niisuguseid tulemusi, et kostüümid seljas jne jne. Ei mingit võimalust võrrelda end võistlejatega.

Ja vigastustest ma siinkohal surumise puhul küll väga ei räägiks (kui, siis natukene ja aint mõne võistleja puhul). Vigastuste jutt on otsitud vabandus särkide kasutamiseks Eesti taseme juures, aga reeglid tulevad kõrgemalt tasemelt, seega meil pole siin midagi kobiseda.

Kui aga oleks minu öelda, kas võistlused toiumuvad ilma varustuseta või varustusega, siis mina valiksin ilma varustuseta võistlemise ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .

Krt, ei saa mitte vaiki olla ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

Särgid värgid seljast ja võistlema!

Kui nüüd rääkida pealtvaatajatest, siis ikka väga paljud ei tule kohale just nendesamuste trikoode ja surumissärkide pärast (see on fakt), kuna peavad seda naljaks, mitte reaalseks jõuvõistluseks.

Kui lugeda kasvõi kommentaare internetis, siis sealgi räägitakse, et mehed aint seepärast teevad niisuguseid tulemusi, et kostüümid seljas jne jne. Ei mingit võimalust võrrelda end võistlejatega.

Ja vigastustest ma siinkohal surumise puhul küll väga ei räägiks (kui, siis natukene ja aint mõne võistleja puhul). Vigastuste jutt on otsitud vabandus särkide kasutamiseks Eesti taseme juures, aga reeglid tulevad kõrgemalt tasemelt, seega meil pole siin midagi kobiseda.

Kui aga oleks minu öelda, kas võistlused toiumuvad ilma varustuseta või varustusega, siis mina valiksin ilma varustuseta võistlemise ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .

Kusjuures väga paljud valiks, ning ega see paremustabelis vähemalt kaalukategooriates väga suuri muutusi kaasa ei tooks. Igalt mehelt läheks lihtsalt 30-40kg tulemusest maha ja kõik.

Samas selle kohas pealt, et vaatajaid ei oleks, ma päris ei nõustu. Jõutõstmiste võistlustel ei ole maailmas kohapeal tavaliselt kuskil kuigi palju neid pealtvaatajaid, kes poleks võistlejate sõbrad-tuttavad-perekonnaliikmed. Seda aga, et suured raskused inimesi paeluvad, võib järeldada näiteks USA “imemeeste” Kennely ja Mendelsoni videote vaatajate arvust (sadades tuhandetes), kes suruvad seal alates 1000 naelast ülespoole.

Surumine surumiseks, aga kes julgeb oma maksimum raskuse peale mõeldagi nt kükki tehes ilma trikoo või sidemete või rihmata?

Või siis tõmmet. Nt minupuhul- tõmbes ilma trikoota, kangil oli 40kg vähem kui trikooga olen harjunud tegema ja 10kg rohkem kui tavaline soojendusraskus enne trikoo selga tõmbamist. Minupuhul mitte üldse suur raskus siis… võtsin asendi sisse, aga sõrmed ei jõudnud kangigi puudutada, kui psüühika toimima hakkas: “mis siis saab kui ma nüüd oma seljale midagi teen”. Ma oleks selle raskuse ära tõmmanud ilma varustuseta aga nüüd ma ei saagi 100% kindel olla kas ma olen selleks võimeline või mitte.

Ilmselt surumises ka, inimese psüühhika veab alt kui on suured raskused ja varustust pole ja oldakse ikka harjunud tegema varustusega.