IPF Classic Powerlifting World Cup

Ei valesti ei teinud ma midagi, sest raskemas kaalus tehtud tulemused ei ole olnud mul eesmärgiks omaette. Kui oleksin tahtnud 100kg midagi ära teha siis oleksin pidanud ennast 110 kg sööma ja siis EM või MM jaoks alla võtma.

Rinnalt surumine oli 100kg 212,5. 2009 aastal 2 kuud enne EM-i surusin 93kg juures 230kg ja 3kg hiljem ainult 220kg. Selle kirjutan viimse 2 kuu treeningu arvele kus panin paari asjaga mööda.

Sorry ma ei näe sellel nuumamisel erilist mõtet, kui see EM ja MM medaleid ei too. Asi ju selles mida suuremaks ennast sööd seda rohkem pead ka tõstma. Aga siin on piirid. Näiteks kui tahaks maailmas 100kg kehakaalu juures edukas suruja olla, siis peaksid 280-300kg suruma. Ja mida raskem oled seda rohkem pead suruma. Mis kasu saad 250kg surumisest kui oled oma suure kaalu tõttu maailmas 30 kohal. Minu jaoks see seda vaeva küll ära ei tasu. Miks teha sporti?! Et saaks kuskil pubis sõprade ees öelda, et olen kõva mees surun küll 250kg aga maailmas ma tegija pole. Kurb.

Ja siiski ei saa sa öelda, et oleksid 100kg-na oma päris maksi näinud. Ütlesid ju isegi, et selleks, et rekordeid teha, oleksid pidanud treeningperioodil ligi 110kg kaaluma, mida sa aga ei olnud? Ütleme, et kui sa oleksid järginud oma tavalist treenigkava (olles trenniperioodil mõnevõrra raskem, võttes alla alles võistlusteks), siis usun, et on ikkagi olemas võimalus, et numbrid oleksid teised olnud?

Inimestel on erinevad eesmärgid ja sihid. Võib iga eesmärgi kohta öelda, et see on liiga madal või liiga kõrge.

Hetkel veel ei paista, et jõutõstmist mingilgi tasemel korralikult tasustama hakatakse. Nii et elatuma sellest vaevalt keegi meist hakkab.

Olen aru saanud, et suurele enamikule on jõutõstmine ikkagi eelkõige võitlus iseendaga, enese ületamine.

Ja kui sellega saadakse hakkama, siis ongi eesmärk täidetud!

Tulen selle alguse juurde tagasi. Kallid kaasvõitlejad kes soovite oma tulemust parandada ärge tehke seda viga et sööte suvaliselt. Rasva abil kasvatatud kehakaal ei paranda teie tulemust. Sõltub muidugi eesmärkidest nagu Kaido just mainis. Oletame et olete lihtsalt raskejõustiku huviline siis jah sööte end 15 raskemaks saate surumist 20 kg juurde ja kõik on rahul. Kuid hoopis teises valguses paistab see sama 15 ja 20 kg siis kui tahate kaasa teha rahvusvahelistel võistlustel. Tänu sellele et sõite 15 kg juurde olete liikunud 2 kaalukategooriat kõrgemale kus on vaja mitte 20 kg rohkem suruda vaid 50-60kg. Ehk siis lollilt kaalu tõstes võite esimesel juhul rahul olla teisel juhul mitte. Kõik sõltub eesmärkidest.

Võimalik, aga ometi ei läbinud sa siiski seda etappi kuni 100-s samamoodi nagu läbisid kuni 90-s? Või ma eksin?

Tulen selle alguse juurde tagasi. Kallid kaasvõitlejad kes soovite oma tulemust parandada ärge tehke seda viga et sööte suvaliselt. Rasva abil kasvatatud kehakaal ei paranda teie tulemust. Sõltub muidugi eesmärkidest nagu Kaido just mainis. Oletame et olete lihtsalt raskejõustiku huviline siis jah sööte end 15 raskemaks saate surumist 20 kg juurde ja kõik on rahul. Kuid hoopis teises valguses paistab see sama 15 ja 20 kg siis kui tahate kaasa teha rahvusvahelistel võistlustel. Tänu sellele et sõite 15 kg juurde olete liikunud 2 kaalukategooriat kõrgemale kus on vaja mitte 20 kg rohkem suruda vaid 50-60kg. Ehk siis lollilt kaalu tõstes võite esimesel juhul rahul olla teisel juhul mitte. Kõik sõltub eesmärkidest.

Jutt õige, kuid alati tuleb meeles pidada, et oma kaloraaži kogu aeg stabiilsena hoides hoiad end siiski mingil määral tagasi. Ma ei vaidle vastu, et oled võimeline tugevamaks muutuma, kuid reaalselt vajab keha siiski lisakogustes toitaineid, et lihaseid suuremaks ja tugevamaks ehitada.

Piirates oma toitumist liiga palju tuleb arvestada sellega, et mingist hetkest alates ei pruugi taastumine enam ideaalne olla, samuti energiavarud. Kõik asjad mis mõjuvad lõpptulemusele negatiivselt.

Minu arust on ka veidi tobe end metsikult suureks õgida, kuid saan aru nende mõttekäigust pakkuda kehale iga päev maksimaalset hulka toitaineid, et tagada maksimaalne areng.

Kuid jah. Väga raske on öelda kindlalt, mis on kasulikum. Enamasti on tõesti suured poisid ikka tugevamad tänu ülalmainitule. Kuid jah, kas on see seda väärt? Vbl tõesti lihtsam võistelda -80kg kategooriates, kus piisab ka väiksemate raskuste üles-surumisest.

Üldjuhul aga minu arvamus on, et kui tehakse seda sporti justnimelt sellepärast, et meeldib suuri raskusi liigutada siis usun, et jääda igaveseks sinna 80-90kg piirimaile ei ole just parim egolaks.

Mulle meeldiks küll parema meelega öelda, et oman Eesti surumisrekordit absoluudis, kui et oman rekordit kuni -80kg näiteks.

Ning usun, et paljud maailmanimed on ka just sellepärast ennast söönud 120+kgsteks, et nende eesmärk on olla parim maailmas. Suruda rohkem, kui keegi teine. Mitte jääda mingite Wilksi punktidega uhkustama või oma kaalukategoorias jumal olla, vaid justnimelt suruda rohkem, kui ükski teine inimene maamunal.

Ning eks siinkohal läheb ka paljude arvamus lahku. Kes mille jaoks seda sporti teeb. Millised eesmärgid ning soovid. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mina ei hakka detailide üle eriti vaidlema. Niipalju, kui tean, siis uus särk mille Timo muretses on nii jäik, et ei lase kergemate raskustega kangil rinnale vajudagi. Timo on Maailmameister ning usun, et see on piisavalt kõva tulemus.

Enamik eesti poisse ei julge selliseid raskuseid isegi mitte proovida.

Ise tahaks ka millalgi jõutõstmist proovida. Seni olen vaheldumisi kulturismi ning jõutõstjate moodi treeninud. Kuna kulturismis on igasugu nüansse väga palju ning üleüldse Eesti kulturism on paras nali siis väga nagu selles võistlema hetkel ei kutsu. Kui nüüd uus NAC liiga valmis saab korralikult siis on mõeldav.

Eesti kohalikel jõutõstmis võistlustel võiks aga ju käia. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kuna meil see jube mõttetu liigadega ajukepp kogu aeg siis peaks särgiga vist harjutama kui RAW võistlusi veel pole. Profi käe all peaks särgiga 100kg+ juurde saama. Siis võiks juba Leesmanniga võistelda. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – samas ega vist enne paari aastat harjutamist mingeid erilisi tulemusi loota pole.

Ühesõnaga asju mille üle arutleda ja vaielda on terve hunnik. Seega hoiab teemal silma peal. Arutelu pole kunagi liiga palju. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ei saa mitte vaiki olla. IPF särgiga olen mina siiani juurde saanud võistlustel max 30 kg ja olen võistelnud ikka mitu mitu aastat ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Seega + 100-st, isegi + 50-st ära mitte unistagi, kui sul ei ole särgiga surumiseks looduslikke ja väga häid eeldusi ning palju aastaid.

Miks ei ole ma seda teinud ja ei tee on, seetõttu et oskan hinnata reaalsust. Ma oskan küll nii kaalu tõsta, et see max juurde annaks, kuid see ei annaks selliste kogusummade juures ikkagi 100kg juurde. Mis on vajalik, et olla maailmas ka 100kg meeste klassis konkurentsis. See kui palju on võimalik juurde saada sõltub tasemest. Kui kuulud maailmas top 5 hulka, siis sellised rekordi parandused jäävad unistuseks. Minu praktika on näidanud, et see millega sain oma kogusumma näiteks 500kg pealt 600kg peale ei ole absoluutselt võrreldav sellega millega tõstsin kogusumma 800 pealt 900 peale. See et teha järgmine 100kg hüpe eeldab jälle uut taset kogu protsessis.

Eks me räägi natuke teineteisest mööda praegu. Ma ei mõtlegi seda, et sa peaksid seda tegema või seda, kui palju selleks lisaressurssi kuluks. Sa tõis eelnevalt välja oma rekordid -90kg juures ja -100kg kaalukategoorites. Minu väide või küsimus seisnes selles, et kas sa saad ikka neid tulemusi üks-ühele võrrelda, sest nii palju kui olen aru saanud, siis kuni 100-s on sul tunduvalt vähem võistlusi olnud ja seega äkki ei ole maksimumi õnnestumine lihtsalt õnnestunud 100%-lt? Need 90-s tehtud tulemused (335 ja 347,5) on ju kõigi eelduste kohaselt igati ideaali lähedased õnnestumised, samas, kas neeed tulemused kuni 100-s olid seda samuti?

Loodan, et suudad oma toitumise alaseid tõekspidamisi realiseerida Eesti absoluutseks rekordiks. Seniks olen pehmelt öeldes skeptiline.

Wilksi punktide suhtes pean kahjuks paljastama tõe, mis paljudele ei pruugi meeldida.

Nimelt näitan täpselt kuidas see punkti süsteem loodi ja kuidas see toimib.

Wilksi süsteem võeti kasutusele 1997aastal peale Swartzi süsteemi ammendumist.

Uue süsteemi aluseks sai maailma edetabel kuhu koondati kõikide kaalude parimad tulemused. Nende omavahelise võrdluse alusel tuletati koefitsiendid. Et kontrollida kui õiglaselt hindab see koefitsient erinevate kehakaalu klasside tulemusi siis koondasin iga maailma edetabeli kehakaalu klassi 3 koha omanike tulemused. Arvesse võtsin viimased 7 aastat. Niisiis näete järgnevas tabelis iga kehakaalu klassi 7 aasta keskmiseid tulemusi 3 koha eest maailma edetabelis.

56 – 612 kg

60 – 670 kg

67,5 – 746 kg

75 – 807 kg

82,5 – 860 kg

90 – 895 kg

100 – 954 kg

110 – 981 kg

125 – 1036 kg

ü125 – 1045 kg

Ja nüüd paljude jaoks üllatav fakt. Järgnevas tabelis näete kui palju need samad kilogrammid on ümber arvutatuna Wilksi punktidesse.

56 – 557 punkti

60 – 571 punkti

67,5 – 575 punkti

75 – 575 punkti

82,5 – 576 punkti

90 – 571 punkti

100 – 580 punkti

110 – 577 punkti

125 – 590 punkti

ü125 – 581 punkti

Üllatav on siin see, et kui tahate nii väga raskekaaludes silma paista, siis ei pea te ainult kilodes palju tõstma vaid ka Wilksi punktides.

Loodan, et see paljude raskekaalu meeste tahet ära ei võta. Järgmine kord, kui Wilkse kipute kiruma, siis mõelge, kas asi on Wilksides või selles, et te pole veel oma kaaluklassi väärilised.

Jutt õige, kuid alati tuleb meeles pidada, et oma kaloraaži kogu aeg stabiilsena hoides hoiad end siiski mingil määral tagasi. Ma ei vaidle vastu, et oled võimeline tugevamaks muutuma, kuid reaalselt vajab keha siiski lisakogustes toitaineid, et lihaseid suuremaks ja tugevamaks ehitada.

Piirates oma toitumist liiga palju tuleb arvestada sellega, et mingist hetkest alates ei pruugi taastumine enam ideaalne olla, samuti energiavarud. Kõik asjad mis mõjuvad lõpptulemusele negatiivselt.

Minu arust on ka veidi tobe end metsikult suureks õgida, kuid saan aru nende mõttekäigust pakkuda kehale iga päev maksimaalset hulka toitaineid, et tagada maksimaalne areng.

Kuid jah. Väga raske on öelda kindlalt, mis on kasulikum. Enamasti on tõesti suured poisid ikka tugevamad tänu ülalmainitule. Kuid jah, kas on see seda väärt? Vbl tõesti lihtsam võistelda -80kg kategooriates, kus piisab ka väiksemate raskuste üles-surumisest.

Üldjuhul aga minu arvamus on, et kui tehakse seda sporti justnimelt sellepärast, et meeldib suuri raskusi liigutada siis usun, et jääda igaveseks sinna 80-90kg piirimaile ei ole just parim egolaks.

Mulle meeldiks küll parema meelega öelda, et oman Eesti surumisrekordit absoluudis, kui et oman rekordit kuni -80kg näiteks.

Ning usun, et paljud maailmanimed on ka just sellepärast ennast söönud 120+kgsteks, et nende eesmärk on olla parim maailmas. Suruda rohkem, kui keegi teine. Mitte jääda mingite Wilksi punktidega uhkustama või oma kaalukategoorias jumal olla, vaid justnimelt suruda rohkem, kui ükski teine inimene maamunal.

Ning eks siinkohal läheb ka paljude arvamus lahku. Kes mille jaoks seda sporti teeb. Millised eesmärgid ning soovid. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Loodan, et suudad oma toitumise alaseid tõekspidamisi realiseerida Eesti absoluutseks rekordiks. Seniks olen pehmelt öeldes skeptiline.

Wilksi punktide suhtes pean kahjuks paljastama tõe, mis paljudele ei pruugi meeldida.

Nimelt näitan täpselt kuidas see punkti süsteem loodi ja kuidas see toimib.

Wilksi süsteem võeti kasutusele 1997aastal peale Swartzi süsteemi ammendumist.

Uue süsteemi aluseks sai maailma edetabel kuhu koondati kõikide kaalude parimad tulemused. Nende omavahelise võrdluse alusel tuletati koefitsiendid. Et kontrollida kui õiglaselt hindab see koefitsient erinevate kehakaalu klasside tulemusi siis koondasin iga maailma edetabeli kehakaalu klassi 3 koha omanike tulemused. Arvesse võtsin viimased 7 aastat. Niisiis näete järgnevas tabelis iga kehakaalu klassi 7 aasta keskmiseid tulemusi 3 koha eest maailma edetabelis.

56 – 612 kg

60 – 670 kg

67,5 – 746 kg

75 – 807 kg

82,5 – 860 kg

90 – 895 kg

100 – 954 kg

110 – 981 kg

125 – 1036 kg

ü125 – 1045 kg

Ja nüüd paljude jaoks üllatav fakt. Järgnevas tabelis näete kui palju need samad kilogrammid on ümber arvutatuna Wilksi punktidesse.

56 – 557 punkti

60 – 571 punkti

67,5 – 575 punkti

75 – 575 punkti

82,5 – 576 punkti

90 – 571 punkti

100 – 580 punkti

110 – 577 punkti

125 – 590 punkti

ü125 – 581 punkti

Üllatav on siin see, et kui tahate nii väga raskekaaludes silma paista, siis ei pea te ainult kilodes palju tõstma vaid ka Wilksi punktides.

Loodan, et see paljude raskekaalu meeste tahet ära ei võta. Järgmine kord, kui Wilkse kipute kiruma, siis mõelge, kas asi on Wilksides või selles, et te pole veel oma kaaluklassi väärilised.

90 ja +125kg kaalukategooriad on protsentuaalselt väikseima vahega (kilodes) võrreldes eelnevate kaaludega, seega olete Siimuga õiged kategooriad valinud.

Mis on selle tabeli juures huvitv, on see, et väikestes kaaludes üles liikudes pead koos kaalu kasvuga (60kg – 67,5kg, 12,5% kaalutõusu) suutma peaaegu sama palju edasi viia ka tulemust (670kg – 746kg=11%), suurtes kaaludes aga vahed enam nii drastilised ei ole, 100kg-st – 110-sse, lisakaalu 10%, tulemuste vahe aga 954kg-st – 981kg-ni= 3%. Need muidugi olid ka äärmuslikumad ülesminekud. Kaaludeks võtsin muidugi kaalukategooriate “laed”, sul aga on arvutatud nad vist 7 aasta 3-e parema mehe kaalukeskmiste järgi, seega päris samad tulemused ei tule, aga väga erinevad ka mitte, kuna üldine keskmine jääb ikka sinna kaalukategooria maksimumi juurde.