Intermittent fasting

Lisaks enda kogemusest. Ei pruugi olla põhjuslikku seost, kuid …

Sõin 2 aastat nüüdseks praktiliselt 1x päevas. 1. aasta rangelt 1x päevas.
Selle aasta talvel aga arvan, et ühe mõjuna hakkas tunda andma tõesti mõningane ainevahetuse aeglustumine õhtuks.
Külmatunne muutus väljakannatamatuks. 0 kraadi juures tekkis õhtupoolikul väga vastik lõdisema võttev külmatunne isegi paksude riietega.

Samas, kui peale lõunat sõin, siis seda ei esinenud nii tuntavalt.
Võib aga ka olla, et mõningane külmatundlikkus on tekkinud juba väga madalale langenud rahuoleku pulsist, istudes 38-40. Lamades kuskil 35.

Ei tea.
2 aastase eksperimendi tulemusena võin öelda – toimib. Aga kas see midagi väärt on?
Kas peab püüdma elada nagu koopas, kui toit on normaalselt kättesaadav? See ei tähenda, et peaks sisse ajama kõike, mida toidutööstus pakub. Kuid juurikad on igas poes olemas, kas peab nende söömises siis tingimata 24h vahet pidama?

“Evidence-Free” fitness and nutrition.

Where there’s never been proof of what someone says other than the fact that they say it and it sounds fancy.

Nummi, alustuseks soovitaksin sulle ühe väga toreda eelmisel aastal ilmunud raamatu läbi töötamist: “Uurimismeetodid psühholoogias”. See on parim “teadusmetodoloogia alused” tekst, mis eesti keeles ilmunud minu teada. Seejärel mõne füsioloogia baasõpiku läbi töötamist… Kuldne tsitaat: “Originaalsete ideede rohkus on vähese lugemuse viga” ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (rakendub ka mulle endale väga tihti).

Teaduse iva ongi see, et paratamatut subjektiivsust püüakse viia miinimumini niivõrd kui see on võimalik. Näiteks läbi juhusliku vea tõenäosuse arvestamise ja hindamise. Läbi muutujate teadliku kontrollimise. Sina aga kirjutad justkui sa prooviks seda subjektiivsust hoopis maksimumi viia ning oled selle üle veel uhke ka ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ei oskagi rohkem selle peale midagi öelda.

Ma pigem loeksin originaalkeeles, ja kui selleks oleks Inglise keel, siis väga hea… Aga ma muidugi ei loe seda… niikuinii tean juba praegu väga hästi kuidas mõistus töötab, ja mis seda mõjutada saab, jne. Ja üldse, see raamat on teiste inimeste arvamus, mitte minu, ja praegu ma küll ei ole huvitatud nende inimeste arvamusest kes selle raamatu koostanud on. Isegi selle raamatu mainimine on kõrvaline ja ebaoluline selle suhtes millest siin juttu olnud.

Mina annan oma arvamusi ja oma teadmisi, vastaselt eeldan sama. Kui mõtled et sinu arvamused ja teadmised on kellegi teise arvamuste ja teadmiste esindamine… ?? Ise ka aru saad mida teed? Suhtlus ei ole minu, ja läbi sinu kellegi teise vahel. Vaid minu ja sinu vahel.

Ongi ainult subjektiivsus (tegelikult on võimallik ehtne objektiivsus… aga see kaugem ja sügavam teema…). Aga kui lähedal see subjektiivsus on tegelikule reaalsusele? See on oluline. Aga et hinnata kui lähedal on, selleks peab ise reaalsust suht hästi tundma… et siis ise näha oma enda subjektiivsust ja seega seda vähendada.

See mida mina räägin, see baseerub väga suurel hulgal materjalide lugemisel (teiste kogemused, “teaduslikud” tekstid, nende võrdlemine), ja enda kogemusel. Ja siis enda kogemuse ja loetud materjalide võrdlemisel. Väga suurel hulgal järele mõtlemisel. Ja muudki.

Minu puhul on subjektiivsus, erinevalt sellest kuidas sina seda uskuda tahad et mul on, minust ikka väga kaugel.

Enese vead. Neid ma märkan. Ja kui märganud, siis neid ma korrigeerin ja suunan täpsemaks.

Too välja kasvõi üks koht kus ma olen öelnud et olen uhke millegi üle… Siin pole uhkusega mitte midagi pistmist.

Sooles seedib jah umbes 12 tundi. Aga trenni suhtes oluline pole mitte see kaua sooles seedib, vaid see kaua maos seedib. Kui süüa pidevalt, siis magu pidevalt töötab, ja see hajutab energiat ehk kui maos seedib, siis trenn ei tule nii efektiivne kui saaks või peaks.

Ja on ikka väga suur vahe kas süüa 1-3 korda, või näiteks 4-8 korda. Väga suur vahe.

Rasvaprotsent sõltub ainult suhkrute ja sissesöödud mürkide kogusest.

Rasv mida ise sisse süüa ei anna keha rasvaprotsendile grammigi juurde. Aga rasv, kalorite järgi, on suhkrutest 2 korda suurem.

Põhjus on lihtne miks – ei eksisteeri protsessi kus toidust saadud rasva keha töötleks ümber keharasvaks. Sellist protsessi ei eksisteeri. Ehk võid süüa isegi 4000 kalori väärtuses rasva päevas, aga keharasva sellest juurde ei saa (selline kogus muidugi tekitaks muid probleeme…).

Sa ajad lihtsalt täielikku jama… kui viimane lõik oleks tõsi, siis ketogeensel dieedil olevad inimesed (nt inuitid või muud põhjarahvad), neil rasvaprotsent tiksuks lihtsalt vaikselt nulli… ja siis miinustesse. Aga see ju ei ole nii.

Ja põhiline viga “ei eksisteeri protsessi kus toidust saadud rasva keha töötleks ümber keharasvaks” see on lihtsalt lausvale suure algustähega. Sissesöödud rasvast just tehaksegi rasva ka rasvarakkude tarvis. Süsivesikute olemasolul JA kaloriliias ollas tehakse seda lihtsalt rohkem. Pigem võiks väita seda, et SÜSIVESIKUTEST otse rasva tegemine on keeruline.

Kui keegi tahab rohkem nullist teada (ma ei usu, et Nummi vaevub üldse mõtlema, et ta võiks eksida, aga võibolla keegi uus huviline huvitub päriselt füsioloogiast), siis lihtne algus on näiteks siin: http://science.howstuffworks.com/life/cellular-microscopic/fat-cell1.htm

Sooles seedib jah umbes 12 tundi. Aga trenni suhtes oluline pole mitte see kaua sooles seedib, vaid see kaua maos seedib. Kui süüa pidevalt, siis magu pidevalt töötab, ja see hajutab energiat ehk kui maos seedib, siis trenn ei tule nii efektiivne kui saaks või peaks.

Ja on ikka väga suur vahe kas süüa 1-3 korda, või näiteks 4-8 korda. Väga suur vahe.

Rasvaprotsent sõltub ainult suhkrute ja sissesöödud mürkide kogusest.

Rasv mida ise sisse süüa ei anna keha rasvaprotsendile grammigi juurde. Aga rasv, kalorite järgi, on suhkrutest 2 korda suurem.

Põhjus on lihtne miks – ei eksisteeri protsessi kus toidust saadud rasva keha töötleks ümber keharasvaks. Sellist protsessi ei eksisteeri. Ehk võid süüa isegi 4000 kalori väärtuses rasva päevas, aga keharasva sellest juurde ei saa (selline kogus muidugi tekitaks muid probleeme…).

The time taken for food or other ingested objects to transit through the gastrointestinal tract varies depending on many factors, but roughly, it takes less than an hour after a meal for 50% of stomach contents to empty into the intestines and total emptying of the stomach takes around 2 hours. Subsequently, 50% emptying of the small intestine takes 1 to 2 hours.

Aitäh kõigile teistele kirjutajatele siin teemas. Kui üks häälekas tüüp tahab mingit jama uskuda (!) siis teda ümber veenda on raske, aga vähegi mõtlemisvõimeline inimene saab arutluse ja argumentide kvaliteedist aru, kes jaurab niisama ja kellel on faktipõhist infot.

Ma isiklikult arvan,et see on see Sügiskülvi-härra,või Trojan Vegan,või Lpf …vms ta iganes oli.Kirjastiil on lihtsalt liiga sarnane.Võin ka eksida muidugi. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Selline ajab jama jama ajamise pärast.Talle meeldib lihtsalt kui s.tt ventilaatorisse lendab.Midagi mõistliku sealt ei tule. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Sama härra tundub olevat jah, ma B foorumist lasin jalga selle kodaniku pärast, loodetavasti saab siit jälle banni. Mees on väga osav, väga raske on ignoreerida. Teksti järgi kahtlustan kanepist põhjustatud skisofreeniat.