Intermittent fasting

Nii et, sulle meeldib kui inimesed kirjutavad, mida nad asjast arvavad, mitte seda, mida maailmas asjaga rohkem kursis olevad asjast teavad.

Said lingi, http://www.hungerfitness.com/

kus peaks olema sinusguse jaoks piisavalt palju teavet, ja siis ütled, et vaesekesele ei ole antud vastuseid, mis tema maailmapildiga kokku läheks.

Või see, et collectiveevo on koht lollikestele, seda ei seedi kuidagi ära. Kahju. Sinust. Jäädki uitama.

Tee omale algtõed selgeks, ja siis, aruta ainevahetuse, toiduisu ja siis nende “tunduvalt tõsisemate PROTSESSIDE” üle. Juba ainuüksi selline vastandamine, nägemata, et kõik on seotud, näitab, et võiksid IF asemel proovida lihtsalt kuulata/lugeda laiemalt mõtlevaid inimesi.

Ja siis sa tänad kedagi, kes kirjutas küll oluliselt pikemalt lahti täpselt sama asja

” Elustiilina – miks peaks ennast pikemalt koormama. Vahele – miks mitte. ” öeldes, et sulle ei ole antud midagi. Miks peab vaevlema, kui on teada, et füsioloogiliselt EI OLE vahet, mis järjekorras, mitu korda päevas või mitu grammi korraga – kui on vahe, siis see ongi VAID personaalsetes eelistuste kinni. Kogu lugu.

http://www.lookgreatnaked.com/blog/are-frequent-meals-beneficial-for-body-composition/

The number of daily meals consumed does not appear to have much if any impact on changes in body fat, at least across a wide spectrum of feeding frequencies. Thus, the decision on how many meals to eat from this standpoint should come down to personal preference: if you find a benefit to having the structure of multiple meals throughout the day, then go for it; on the other hand, if you prefer to eat less frequently, that’s fine as well. The most important factor in this regard is achieving a negative energy balance, as well as ensuring that adequate dietary protein is consumed.

Layne: Well I don’t believe in generic meal plans. I think that just giving someone a cookie cutter meal plan doesn’t teach them anything and makes them dependent on that meal plan, promotes binging, and an unhealthy relationship with food. I think intermittent fasting has helped a lot of people with a diet they can stick to, however I also see many people use it as an excuse to binge, and that is never healthy. One of the other problems with it is my PhD thesis research demonstrated that if you eat low protein throughout the day, you cannot make up for that lack of anabolic stimulus earlier in the day by eating a huge protein meal later in the day because their is an ‘anabolic cap’ to each meal, so to stimulate muscle protein synthesis maximally it’s wise to consume multiple (probably 4-5) meals rich in high quality protein. You want to make sure you are getting enough protein to hit around 3-4g of leucine at a meal to ensure that you are maxing out anabolism, that is typically around 30-45g of protein for most sources. But as far as meal frequency and it’s impact on fat loss, it does not seem to matter, and if anything eating too frequently actually impedes fat loss. I believe however, that you could get many of the benefits, if not all of the benefits of intermittent fasting by simply intermittently eating carbs but still having multiple protein meals as eating protein with low/no carb would still maintain elevated insulin sensitivity.

Pikemalt süvenemata, tundub, et see viimane annab küllalt hea ja otse-näkku-keeles selgituse, miks IF mõne jaoks hea lahendus on.

Ottt, on mõistlik jah, aga miks just paast 20 – 12, miks mitte 19 – 11, 18-10 …jne?

Või miks just selline vahemik tunde söömata.

Kui süüa mitu korda päevas, ehk üle 3 korra, siis sellega koormad magu ja soolestikku rängalt (5, 6, jne korda – julm mida see seedetraktile teeb; sellist koormust ei tohi anda kui on huvitatud heast tervisest). Ja magamise ajast, siiski ei piisa et magu ja sool saaks piisavalt puhatud ja piisavalt terveks päevasest seedimisest, et järgmine päev normaalselt saaks uuesti pihta hakata.

Kui seedetrakt on pidevalt ülekoormatud mitmete ja mitmete söögikordadega päeva jooksul, siis on halvendatud soolest toitainete imendumine, eriti mineraalide suhtes. See teeb tuju halvaks ja närviliseks ja kergesti vihale minevaks. Kui vaadata “mapo” ja siukeste kommentaare, siis närvilisust, vihkamist, negatiivsust on need rängalt täis… rääkimata võimetust ratsionaalselt mõelda (ehk siis magneesiumi defitsiit, mis ka tekib kui soolestik häiritud; millest niikuinii on enamik inimesi mingil määral defitsiidis)

Mitu korda päevas süüa on väga suure mõjuga.

Ja toit muidugi peab olema võimalikult kvaliteetne. Kes väidab vastupidist ei tea tervisest ega toitumisest, ja nende kahe otsesest seosest põhimõtteliselt mitte midagi, ja seega nende juttu pole mõtet tõsiselt võtta.

Kui süüa vähemkvaliteetset toitu, ehk toit mis kas on toitainete poolest vaesem, või on mürke täis, või mõlemad korraga.

Kui toitainete vaesem, siis ilmselgelt peab rohkem sööma et sama koguse vajalikke aineid kätte saada.

Kui on mürke täis, siis peab ka rohkem sööma, et saada vajalikke aineid kätte. Sest kui palju peab keha toitaineid kulutama, et neutraliseerida ja kehast välja viia neid mürke?

Kui mõlemad koos, nagu enamik poes müüdavad toidud on… siis… no pole keeruline välja mõelda mis siis. Jäädki mugima, alati sööd, kätte ikka vajalikku ei saa. Mürke kuhjub, tervis halb. Siis tuju halb, enesetunne halb, närviline, vihale läheb kähku, jne (ehk selline käitumine nagu see mapo ja muud trollid siin näitavad).

Ise söön kaks korda päevas, väga harva kolm ja väga harva ühe korra. Üks söögikord 2-3 tunni jooksul. Niimoodi siis kuid juba… et kogemust küll.

Kohe pärast ärkamist süüa pole hea, sest seedetrakt veel “magab”, ja kui kohe pärast ärkamist midagi makku sundida… ei ole hea. Et süüa alles 1-3 tundi pärast ärkamist (tühja kõhu tunne on märgiks et on aeg; kui söögikordi muuta, siis peab arvestama et on üleminekuperiood, sest keha peab kohanduma) ja viimane söögikord oleks hea 3-5 tundi enne magamaminekut. Kui magada 8 tundi (tegelikult on 8 tundi natuke palju; 6 peaks täpsem olema, kui kõik korras ja paigas, mitte ainult toitumise osas; oleneb ka individuaalist), siis tuleb 12-16 tundi vahet. Päeval jääb vahele 5-8 tundi.

Oluline on individuaalsus, sest inimesed on erinevad, aga et leida mis parim on ja mis tegelikult ka kõige paremini töötab, selleks peab vaatama kuidas inimese keha on arenenud tuhandete aastate jooksul töötama. Ja see siiski ei ole päevläbi mugimine ja seedimine… Me ei ole arenenud päevläbi mugima ja seedima, ehk kui seda teeme, ja teeme järjepidevalt, siis tekivad terviseprobleemid.

Kui elada pikki aastaid terviseprobleemidega (või lihtsalt valedes tingimustes), siis üks hetk sa enam ei märkagi et sul probleeme on. Kui lapsest saati valedes tingimustes, siis kasvades õpid neid valesid tundma tõe ja reaalsuse all selles mõttes et nii peabki olema. Seda olen ka enda peal kogenud päris rängalt… Kui omal toitumise korda löin, siis kadusin sümptomid mis selle ajani arvasin et olid osa sellest kes ma olen… sümptomid ehk haigused mida pidasin “normaalseks”. Nüüd tean kõvasti paremini.

See “MaPo” ongi troll, kelle eesmärgiks ongi tekitada negatiivsust ja agressiivselt suruda peale valesid ja kahjulikke mentaliteete ja infot vähemalt tervise ja toitumise koha pealt (ja ega ta ise teagi kuidas lood tegelikult on, sest pole mitte kunagi järele uurinud ega ise läbi mõelnud ega ise järele proovinud). Ta eesmärgiks on naeruvääristada tegelikku tõde ja õiget infot, ja neid kes otsivad tõde. Ta on ränga ajupesu ja valede ohver, ehk siis fanaatik. Ta pole ainuke siuke individuaal siin, neid on siin nii mõnigi… nagu lühikese aja jooksul tuli välja…

Kui nad midagi absurdset ütlevad, siis lihtsalt see fakt, et nad midagi absurdset on öelnud, selgelt välja tuua. Sest ilmselge on ilmselge…

“Fools and fanatics are always so certain of themselves, but wiser men so full of doubts.”

http://www.huffingtonpost.com/david-katz-md/nutrition-advice_b_3061646.html

Naljakas on jah see, et mõned inimesed esitavad siin teemas kaalutletud ja põhjendatud arvamusi, tsiteerivad allikaid, räägivad ENDA kogemusest väga viisakalt (alati märkusega, et see on lihtsalt minu kogemus, it is what it is)…

Kõrvaliste allikate toomine on kellegi teise arvamuse toomine. Mina annan oma enda arvamust ja kirjeldan oma enda kogemust, ja seda mida ma reaalselt ka õppinud olen. Kui ma tooksin mingi kõrvalise lingi, siis see ei ole enam minu isiklik arvamus. Miks peaksin ma tooma kellegi kõrvalise arvamuse??

Kui ma peaksin ise hakkama detailsemalt lahti seletama, siis ma jääksin päris pikalt kirjutama. Ehk lihtsam on, kui te ei tea, nagu te ei tea, siis iseseisvalt asjad järele uurida.

Kui keegi ütleb midagi millest mina varem kuulnud ei ole, siis ma ei küsi allikaid, vaid ma uurin ise järele (ehk ma ka praktiseerin mida korduvalt öelnud siin olen). Kui ma ise juba tean päris hästi teemast, aga näen et keegi ajab selle kohta mingit jama, siis ma tahan et nad ennast lahti seletaksid ja ära põhjendaksid, et miks nad niimoodi arvavad – ja selle juures nende endi isiklikke arvamusi, mitte mingeid kõrvalisi ja teiste inimeste arvamusi.

P.S. Nummile – evolutsiooniline hüpotees IF kohta EI PEA PAIKA, sest on kultuure ja perioode inimajaloos, kus söömissagedus oli VÄGA SAGE – viljakal aastaajal /regioonis korilus-tüüpi toiduotsimiskäitumise puhul.

Väga sage on see olnud üliharva, kui üldse. Ja enamiku aastast on ikka toitumine korralike vahedega olnud, et 1-3 korda päevas. Ka perioode kus mõni päev mitte mdagi ei ole saanud. Oleneb ka kliimavöötmest, kuna soojematel aladel aastaringi puuviljad ja taimed kasvavad. Aga meie kliimas aastaringi, kui poleks tehnoloogiat ja mida kõike, päevläbi mugida lihtsalt ei oleks võimalik, ja ei oleks ka võimalik süsivesikuid palju süüa, sest neid lihtsalt ei kasva siin sellises koguses.

Keha prioriteet on seedida ära toit, mis tähendab kui mugida päevläbi, siis keha pidevalt seedib. Kui keha pidevalt seedib, siis trenni jaoks jääb vähem energiat ja kehapoolset kontsentratsiooni, seega trenn ei tule nii efektiivne.

P.P.S. Nummile – Sellest kuidas ja miks enesejälgimine ka väga tugevalt tajutud sümptomite suhtes EI OLE adekvaatne, sellest on ka siin foorumis varasemalt päris häid näiteid toodud – inimestel lihtsalt on kalduvus uskuda seda, mida nad tahavad uskuda, siis seda käitumisega võimendada (ka alateadliku käitumisega) ning siis veel tugevamalt uskuda ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Klassikaline platseeboefekt on siin vaid üks tahk – neid on veel.

On ikka küll adekvaatne. Kuidas ma muidu ennast tundma paeksin õppima? Küsima kellegi kõrvalise käest? Aga kas mitte see keegi kõrvaline ise ei usu mida ta uskuda tahab? Ja siis jään ise tema öeldud jama uskuma, sest tahan et see kõrvaline arvamus oleks tõsi ja kehtiks minu kohta? Mitte keegi ei tunne mind minust paremini ja ei saagi tunda mind minust paremini, mis tähendab kui tahan teada kuidas ja mis minu puhul töötab, siis pean ise järele proovima ja oma enda keha kuulama ja vaatama.

Ma olen ka lugenud päris palju, ka teiste kogemusi. Ja olen järele proovinud.

Kalduvus uskuda mida tahavad… Paljud inimesed jah, aga ma pole üks neist. Ma tean väga hästi mis asi see uskumine on, ja milliseid erinevaid vorme sellel on. “Negatiivset” uskumist (mis sest et sa ei tea mida selle all täpselt mõtlen) minu puhul ei eksisteeri, sest ma olen selle lihtsalt välja juurinud. Ja kui peaks juhtuma et millegi suhtes see tuleb sisse jälle, siis ma ei saa seda mitte märgata. Ma märkan väga hästi mis minus sees toimub, ja põhjusi miks see niimoodi on. Kui sa tahad uskuda et see ei ole võimalik, siis aga palun, aga tea et mina TEAN ja NÄEN teisiti.

Ma olen väga paljudest “tahkudest” teadlik. Ma ei räägiks kui ma ei teaks ega näeks. Ja kui ma ei teaks ega näeks ja ikka räägiks, siis ma vihjaks et ma ei tea ega näe kindlalt või täpselt, et tõenäoliselt või võimalik et on muudki.

Ka nn “teadlased”, mis sa mõtled kust nemad oma info saavad? Nad teevad katsed, siis nad hakkavad kirjeldama, oma arvamuste põhjal (arvestades et nad üldiselt kirjeldavad etteantud reeglite põhjal – reeglid mis koostatud ka kellegi teise poolt; siis tegelikult nendele reeglitele alludes nad kirjeldavad hoopis kellegi teiste arvamuste põhjal). Millest sa järeldad et nemad ei kirjelda mida nad tahavad uskuda?

Aga kes sina oled? Kas ise tead kes oled? Kas keegi kes tahab midagi uskuda, või keegi kes reaalselt ise näeb ja tunneb?