Innovatsiooniaasta
- This topic has 5 replies, 5 voices, and was last updated 17 years tagasi by
.
-
Postitused
-
Selle aasta märksõna on siis “innovatsioon”. Innovatsiooniaasta on uute ideede, loova mõtlemise ja teistmoodi tegutsemise aasta. Kui vanamoodi tegemisest arenguks ei piisa, tuleb teha uutmoodi – targalt ja innovaatiliselt. Tark tegu toob tulu!
Kas innovatiivseid mõtteid on nii treeningu kui elu parandamise suhtes?
Ee, sa tahad nõuandeid enda elu parandamiseks? Noh, jäta suitsetamine ja viinajoomine maha, üle paari õlle ära joo nädalas, söö vähem süsikaid ja rohkem rasvu, trennis tee jõutõmmet, maga vähemalt 8h ööpäevas. Esimese hooga ei oskagi rohkem. On piisavalt innovaatiline sinu jaoks?
Ei taha nõuandeid enda jaoks kuigi pahesid on minulgi. Viina joomist ei kavatse jätte, sest siis tulevad alati parimad ideed
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Pigem ootan arvamusi, mida arvatakse, et see aasta on tembeldatud innovatiivse mõtlemise aastaks!Mul näiteks tuli eile päris hea ja innovatiivne mõte oma bakalaureusetöö jaoks, mis on kasulik nii mulle kui üldiselt eesti ühiskonnale..
Viskasin gluteeni sisaldavad teraviljatooted menüüst välja. Kas mulle sobib ja kas on uudne ja edasiviiv? whoaa…
Kritiseeriks jubedalt:
See innovatsiooniaasta idee käib käsikäes Eesti tööstuse jalgadele aitamisega. Siiani olime allhankemaa, kuid liiga hilja hakkame tööstust ja innovatsiooni upitama. Tegelikult jõudis asi alles päevakorda, kui hakkas selguma, et edasi üldse enam ei saa.
Lisaks mainiks innovatsiooni ja uuenduse erinevust. Inglisekeelne innovatsioon ei ole päris sama, mis eestikeelne. Inglise k tähendab see pea igat majanduslikku/tehnoloogilist uuendust. Eesti keeles oli innovatsiooni algne mõte olla uuendus, millest tõuseb märgatav majanduslik vm tulu, mitte mingi pisike nipet-näpet parandus, mis teeb midagi “natuke” paremaks.
Tahate innovatsioonile kaasa aidata, minge TTÜ-sse tootarendust õppima. Meie riigis pole praktiliselt olemas sellist nähtust nagu “tootearendus”.
Natuke sisukamat jutu ka:
Innovatsiooni tekkeks on vajalik võimalikult lai silmaring ning palju teadmisi. Tänapäeva IT ühiskonnas kasutab Eesti keskmine töötaja häbiväärselt vähe vabalt levivaid käsiraamatuid jms erialast kraami, mis tegelikult aitaks pääris-pääris palju kaasa sama keskmise töötaja tegevuse tulemuslikkusele. See jutt, et “pole aega, asjad vajavad ajamist” on ka nende raamatute sekka kuuluvate mõningate eksemplaride poolt ära seletatud, kui vale asjaajamise tagajärg, mida muudaks töötaja endapoolne korrigeerimine või kasvõi ettevõtesse korraliku kvaliteedijuhtmissüsteemid juurutamine (pakun,et enamus inimesi pole sellest kuunludki
)Leiutamine ning innovatsioon ei ole enamasti “heureka-efekti” tulemused, vaid süstemaatilise tegevuse tulemused. On olemas eraldi valdkond nimega “süstemaatiline probleemilahendus”, “süstemaatiline leiutamine”, mis tegeleb sellega. See sisaldab metoodikaid, millega nö sünteesida ideid ning seejärel neid hinnata. Kõik maailmatasemel kõrgsuutlikud firmad kasutavad erinevaid meetode nendest. Kerge ülevaate neist annab ntx see artikkel:
http://en.wikipedia.org/wiki/Problem_solving
Seal all on alapeatükk nimega “Some problem-solving techniques”, kus on toodud erinevaid meetode. Selle valdkonna juures on huvitav, et neid kasutataske enamasti tehnoloogiilste või äriliste probleemide või ülesannete laendamiseks, kuid need on sama ka väga tõhusad täiesti eraelu probleemide analüüsimiseks. Alates korteriremondist, lõpetades teise inimese käitumise hindamisega
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Viewing 6 posts - 1 through 6 (of 6 total)- You must be logged in to reply to this topic.
