Igakuine võistlus – kükkimine korduste peale

Palju paned ta peale? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

E. moti saamise jaoks küsin ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Muidu tundus nagu varu jäävat veel sul.

Nii palju, kui ette nähakse, kui selline võimalus tekitatakse. Seal on lihtsalt nii palju potentsiaali näha. Tahet, annet, baasomadusi. Kas see kohe nüüd kõik *võidu* toob, aga pean silmas (lähi)tulevikku. Peaasi, et üle ei pingutaks.

Vähe ebavõrdsed tunduvad tingimused, seejuures – 10+ kg raskemal mehel on vist teoreetiliselt kergem saada sama arv kordi üles…

Nõustun siinkohal kindlasti Rutsiga. Kui 60 – st kg – st jõud juba üle käib ja nii palju käib, et selline 5 minuti väljakutse üldse kannatab ette võtta, siis on suisa vastupidi – pigem on raskem seda 5 – t minutit täis kükkida ikka raskemal mehel. Sellepärast, et see 60 kg 5 minutiga on nii vastupidavusliku/jõuvastupidavusliku iseloomuga tegevus, et kohe on. See on tegelikult sama nagu väga raske seljakotiga väga kõrgesse mäkke jooksmine. Ja siinkohal tulevad mängu kehakaal, lihasmass ja vastupidavus või lihtsalt väljendudes võhm. Mida rohkem on mehel lihasmassi, seda enam on lihaskiudusid, mida tuleb hapnikuga varustada. Kui raskematel meestel lihtsam oleks, siis peaks kõik rasked jõutõstjad selle 5 – minutilise seeria väga lihtsalt ja hea tulemusega ära kükkima.

Ise arvan nii, et see väljakutse peaks kõige soodsam üldse olema sõudjatele. Need teevad oma jõutreeningute teatud faasides sarnase koormuse ja kestusega kükiseeriaid. Vist Raja treeninguski oli, kui kükiti 50 – 60 kg – ga pikki seeriaid. Muidugi mitte nii pikki, kui see 5 minutit, kuid nende jõutreeningu, aga pingutuse iseloom oma treeningutel on taolise väljakutse raskusastmega suhteliselt võrreldav.

Jalgratturid hakkavad kevade poole ka pikki seeriaid tegema. Kõigepealt sügisel veavad jõu üles ja siis hakkavad seda hoidma ja seeriaid pikemaks venitama koguaeg.

Jairus rääkis ka, et Nabi viimastel treeningutel on Nabi teinud 3*30 kükiseeriaid. Küki max oli selliste treeningutega tõusnud 220kg 260ni keskendudes pikkadele seeriatele

70 kg vs. 80 kg: 60 kg – ga 5 minuti jooksul – puhtalt harjutamise, treenimise ja spetsialiseerumise küsimus – 70 kg – ne sportlane võib vabalt 80 kg – sele tuule alla teha. Aga, kui juba kaalu eelise mängutoomiseks läks, kumb on eelises 60 kg – ga 5 minuti jooksul kükkimises 80 – 85 kg vs. 115 – 120 kg???

Mina panen oma raha igal juhul Fdvk peale kokkuvõttes.

Ma panustaks sellele, et 100+kg inimene teeb Janari tulemuse ka üle ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

70 kg vs. 80 kg: 60 kg – ga 5 minuti jooksul – puhtalt harjutamise, treenimise ja spetsialiseerumise küsimus – 70 kg – ne sportlane võib vabalt 80 kg – sele tuule alla teha. Aga, kui juba kaalu eelise mängutoomiseks läks, kumb on eelises 60 kg – ga 5 minuti jooksul kükkimises 80 – 85 kg vs. 115 – 120 kg???

Ei maksa minna neis kg nii liiale, jutt ei ole olnud ülekaalulisest vs heas füüs vormis tegijst vaid eelduseks, et mõlema üldised andmed (jõud, vastupidavus, jne) on SUHTELISELT sarnased. Et kui võtta 2 Fdvk-d, ühele lihtsalt liita 10 kg lihaseid juurde, küll ta siis selle 60-se kangiga ikka enam kordusi teeb sama aja jooksul.

Harjutamine ja spetsialiseerumine selle juures on nii selge detail, et seda eraldi mainida – laps ka saab ilma aru.

Suhteliselt hea näide on see noor naine, kes siin eespool oma videoga osaleb. Võta temalt 7 kg maha , ja ei ole tulemus sama, räägi mis tahad. Seal on muidugi tal lihastele abiks ka suur kogus rasva ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Huvi pärast tuuslasin treeningpäevikutes ja otsisin, et miks sellise asja üldse ette võtsin. See oligi üldiselt pikka seeria aeg. See oli aeg, kui selg oli väga tõsiselt haige ja raskusi ei saanud üldse teha. See 200 kükki tuli tegelikult sellest, et tegin tol perioodil seda maadlejate ajalist kükikava (see on ka fitness.ee – s olemas):

http://www.fitness.ee/artikkel/1095/treeningsusteem-jalgadele-mis-tootas-liigagi-hasti

Süsteemikükk selle programmi korral oli 60 kg – ga ja seeriad olid ajalised. Lugesin alati ka kordused kokku, mis vajaliku aja jooksul tegin:

I trenn – 2 minutit (52x)

II trenn – 2.30 (60x)

III trenn – 3.00 (72x)

IV trenn – 3.30 (76x)

V trenn – 4.00 (90x)

VI trenn – 12.24 (200x)

Tegelikult tuli seal 30 sekundiliste tõusudega (või 20 sekundiliste) minna, vist oli 8 minutini, aga mäletan, et mind hakkas juba algusest peale paeluma ka see korduste arv, 200 x ja kuuendal trennil saigi “mõõt täis” ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Ise läksingi 30 sekundiliste kasvudena, kuid tagantjärele artiklit üle vaadates näen, et programmis oli 20 sekundilised kasvud trennist trenni.

Iga trenn algas tegelikult jalgadega surumisega, 5 seeriat 8 – 10 kordust, progresseerusin ka sellega. Nii oli ka sel, 200 küki päeval ees 350 kg – ga 5 x 9, peale mida siis esmalt 60 kg – ga üks 8 – ne kükiseeria ja siis tuli mõte see 200 x ära teha. Pikale ajalisele seeriale tegingi alati ette ühe 8 – se kohanemisseeria. Mõistagi, pärast seda kükkimist jalatrenn enam ei jätkunud, jätkasin lõuatõmmetega 10 x 10 ja ülakehaga ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>…ei jätkunud, see oli nali…pärast 200 kükki oli loomulikult kõik.

Aga, kaugel sellest, nagu ma arvaks, et keegi seda üle ei tee. Minu kaal sel hetkel oli 105 kg. Olen päris kindel, et 100 kg – ga 104 x kükitajat naljalt ei leia, kui leiab, siis see on omamoodi ime ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Ent, 60 kg – ga 101 x, selleks on ilmselt nii mõnigi võimeline. Lihtne matemaatika on abiks siin: kes tahab teha 101 kükki 60 kg – ga 5 minuti jooksul, see peab kindlalt tegema iga 60 sekundiga ehk minutis ei vähem ega rohkem, kui 20 kükki + lõpus ühe lisaks ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Aga, ilmselt annab juba näiteks kolmandal/neljandal minutil 60 sekundiga seda 20 – t kükki esimese ja teise minuti tempoga samaväärselt teha.

Eile, peale korralikku jalatrenni proovisin korraks ka seda 60 kg – i, jalg oli väsinud ja lolliks ei hakanud minema, poiss võttis aega, tegin 60 sekundiga 25 kükki.

Aga selline ajalugu on siis selle taga, kuidas mina selle 60 kg – ga pika seeriani jõudsin.

Alati kui Sa midagi kirjutad, siis on teada, et tegu on väga korraliku ja targa jutuga ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Loodan, et blogisse tuleb ka millalgi sissekandeid.

Nonii, täna oli Revalis korralik kükkimine ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Olin ise suhteliselt kindel, et kui lähenen 50 kordusele, oleks päris ok tulemus juba. Aga kuna trennis oli nii toetav fännklubi kõrval, siis tuli ikka edasi pingutada.

Aga need 5 minutit olid ka mu elu pikimad minutid ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Reie nelipeal oli täitsa oma arvamus peale seda tsirkust… Trepid enam sõbrad pole ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Siin siis minu väljaspool arvestust osalev video ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

87 kordust