IFBB, NABBA, WABBA, WFF jne.

Elame ajal, mil maailm on lõpuks lahti ka Eesti kulturistidele ja see on tore. Käiakse erinevatel maailmameistrivõistlustel ja üllatus, üllatus, tuuakse medaleidki koju – ka see on tore, tõsiselt!

Minult on viimasel ajal uuritud, et palju neid tiitleid igal aastal jagatakse ja kes seda teevad? Arvan, et järgnev info maailma mõnede kulturismi ja fitnessi organisatsioonide ja nende korraldatud tiitlivõistluste kohta võiks huvi pakkuda laiemale ringile.

IFBB (International Federation of Bodybuilders)

Asutatud 1946.a., hetkel (2005) kokku 173 liikmesriiki. Ainsa kuturismiorganisatsioonina omab Rahvusvaheliste Spordiorganisatsioonide Assotsiatsiooni (GAISP) ja Rahvusvahelise Olümpiakomitee tunnustust (aastast 1998).Omab ka 90 rahvusliku olümiakomitee tunnustust. Korraldab amatööride maailmameistrivõistlusi (alates 1959) ja maailmajagude meistrivõistlusi (sealhulgas Euroopa MV, alates 1968)

Jaguneb amatööride ja profidivisioniks. Elukutselistele on hinnatuimaks tiitliks Mr Olympia, mida jagatakse aastast 1965. Organisatsiooniliselt ja sportlikult tasemelt ülekaalukalt parim, seda nii amatööride kui proffide osas.

IFBB-s esindab Eestit EKFL (Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit).

IFBB on liitunud WADA (Maailma Antidopingu Agentuuri) koodeksiga. Rakendab aastast 1986 amatööride tiitlivõistlustel dopingukontrolli vastavalt ROK-i nõuetele.

Nõuab tiitlivõistlustele saadetavate sportlaste eelnevat testimist, samuti kontrolli rahvuslikel meistrivõistlustel (EKFL tellib dopingukontrolli EMV-l ja EKV-l, plaanis on ka võistlusvälised testid).

Eestlased on IFBB amatööride MM-lt saanud kulla (Inna Uit,1996) ja pronksi (Olev Annus, 1984,seda küll Soome kodanikuna). EM-lt on tulnud kolm kulda (Olev Annus 1986, Ain Paavo 1990 ja Inna Uit, 1995) kaks hõbedat (Olev Annus 1985 ja Ott Kiivikas 2005)

üks pronks (Imre Vähi 2005, bodyfitness).

NABBA (National Amateur Body-Builders Assotiation)

Asutatud 1950.a. Inglismaal ja Inglismaa-keskseks jäänud tänaseni. Sellest aastast korraldab amatööridele võistlust Mr Universe (elukutselistele aastast 1952). See toimub igal aastal traditsiooniliselt Londonis.

Sportlikult tasemelt jääb alla IFBB-le, kuid selles liigas alustanutest on mõned kulturistid jõudnud absoluutsesse tippu ka IFBB-s (Schwarzenegger, Zane, Dickerson). Enamasti on liikumine vastupidine — sportlased, kes pole läbilöögivõimelised IFBB-s, siirduvad NABBA-sse.

1984.a. asutati allorganisatsioon – NABBA-International. See ühendab (a. 2005) 29 riiki ja korraldab MM ja EM võistlusi nii amatööridele kui proffidele.

NABBA-s on edukas olnud Olev Annus, kokku kolm kulda (amatööride MM 1987, proffide Mr Universe 1987 ja proffide MM 1991).

WABBA (World Body Building Assotiation).

Legendaarse Prantsuse kulturisti Serge Nubret´ poolt loodud ühendus, mis 1977.a. liitus NABBA-ga ja 1983.a. jälle eraldus. Korraldab MM ja EM võistlusi, mille osavõtjaskonna moodustavad enamuses (nõrgemad) NABBA kulturistid.

WFF (World Fitness Federation).

Leedu kulturismiaktivisti Edmundas Daubarase “sõpruskond”. Koos sakslase Klaus Hoffmanniga lõid 1995.a.fitnessi arendamiseks projekti nimega “WFF”.

1998.a. organiseerisid Palangas (Leedu) “maailmameistrivõistlused” fitnessis. Pärast seda läksid nad tülli ja kumbki lõi oma WFF-i – Daubaras WFF “Eastern Hemisphere” (nimetati hiljem ümber WFF International 1999) ja Hoffmann WFF “Southern Hemisphere”. Aastal 2000 otsustati võistlused jagada järgnevalt – Daubaras Euroopa MV, Hoffmann MM ja WFF Universe. Aastal 2003 loobus Hoffmann sponsorite puudumisel MM-st ja sealtpeale teeb Daubaras nii EM kui MM võistlusi.

WFF on tõeline “igamehe-liiga”. Selle suuna on nad ise välja kuulutanud, näiteks MM-il on erinevate võistluskategooriate st. medalikomplektide arv ligi 100! (igas kategoorias vanusegruppide arvestus jne.)

Võistlejad jagatakse meelevaldselt (lihasmassi järgi?) klassidesse, neid tehakse niipalju “kui vaja”, sõltuvalt võistlejate arvust. Loomulikult annavad kangemate klasside võistlejad kulturisti mõõdu välja. Aastast 2003 on ka oma profidivision.

Kas sellist liigat on üldse vaja? Arvan, et on küll – neile, kel polegi tõsiseid sportlikke eesmärkke, samuti on siin väljund neile, keda häirib dopingukontroll.

Nii, et ka Eesti sportlastel on, mille vahel valida. Loodan, et eelnev info aitab valikuid langetada. Lõpetuseks veel teadmiseks, et EKFL, järgides IFBB põhikirja, ei saa 2006. aastast enam lubada oma sportlaste osalemist mistahes teiste organisatsioonide üritustel.

Indrek Otsus