Hüppevõime ja sprindikiiruse arendamine
Avaleht » Forums » Treening » Muud spordialad » Hüppevõime ja sprindikiiruse arendamine
- This topic has 166 replies, 82 voices, and was last updated 12 years, 3 months tagasi by
getz.
-
AutorPostitused
-
juuli 12, 2011 at 9:27 p.l. #307741
Sarge
MemberMinu teada USA sprinterid alla 200kg kangile ei pane kükkimiseks.
juuli 13, 2011 at 7:56 e.l. #276893matroxx
Member…ja Lemaitre kükib nagu mõni usa härg?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>enne võiks jooksma õppida ja siis edasi mõelda.millegipärast arvavad ekslikult enamus ,et nende kiirus jääb alati jõu puudumise taha kinni.
juuli 13, 2011 at 9:41 e.l. #307765Sarge
Member…ja Lemaitre kükib nagu mõni usa härg?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
enne võiks jooksma õppida ja siis edasi mõelda.millegipärast arvavad ekslikult enamus ,et nende kiirus jääb alati jõu puudumise taha kinni.
Igasuguseid imemehi on olemas. Mina küll kindlasti kükki välja ei jätaks. Ega USA Ameerika jalgpallurid ka üldse kehva sprindikiirusega pole ja neil on ikka päris karmid näitajad.
juuli 13, 2011 at 12:06 p.l. #307774Mart Muru
MemberIgasuguseid imemehi on olemas. Mina küll kindlasti kükki välja ei jätaks. Ega USA Ameerika jalgpallurid ka üldse kehva sprindikiirusega pole ja neil on ikka päris karmid näitajad.Kükki pole mõtet tõesti treeningutest välja jätta. Siiski suurema osa ajast peaks pöörama tähelepanu tehnilisele poolele. Sprinterid treenivad päevast päeva kehaasendeid, õigeid liigutusi, rütmitunnet.. kõik see jõud peab minema jooksu.
Hüppan paigalt kaugust 3,40m, aga miks krt mõni 2,70 kaugusega vend lendab minust nagu postist mööda? Ikka see kuramuse tehnika
juuli 18, 2011 at 12:52 p.l. #308083k6mi
MemberÜkskõik kes ütleb , et air alert 3 on hea programm hüppevõime arendamiseks ja, et kükk pole parim harjutus hüppevõime arendamiseks on loll.
juuli 18, 2011 at 12:57 p.l. #308084k6mi
MemberSarge
MemberVertical Jump Bible pidi jah olema nendest programmidest kõige parem. Kuid ikkagi ärge unustage, et kõrgele hüpata, selleks on vaja plahvatust. Uskuge või mitte, aga klassikalised tõstjad hüppavad kõige kõrgemale – kõrgemale kui kõrgushüppajad. Kui saaks tõugata kahe jala pealt, siis poleks neile vastast
juuli 18, 2011 at 1:53 p.l. #308088Vilps
MemberVertical Jump Bible pidi jah olema nendest programmidest kõige parem. Kuid ikkagi ärge unustage, et kõrgele hüpata, selleks on vaja plahvatust. Uskuge või mitte, aga klassikalised tõstjad hüppavad kõige kõrgemale – kõrgemale kui kõrgushüppajad. Kui saaks tõugata kahe jala pealt, siis poleks neile vastast
.Millisest plahvatusest sa räägid?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> OK, sorry…minu loll huumorisoon, aga vähemalt võttis sinu öeldu muigele:)Ühesõnaga kiirus x jõud.
juuli 18, 2011 at 4:11 p.l. #308095matroxx
MemberKindlasti ei hüppa klassikalised tõstjadkõige kõrgemale.puhta jama jutt.
enamus tipp sprinterid,tõkkejooksjad omavad kohe kindlasti paremat hüppevõimet.
juuli 18, 2011 at 5:18 p.l. #308097ROtter
MemberKindlasti ei hüppa klassikalised tõstjadkõige kõrgemale.puhta jama jutt.enamus tipp sprinterid,tõkkejooksjad omavad kohe kindlasti paremat hüppevõimet.
Juttu on Jaan Taltsist:
Kui Massiarus sündinud poisist poleks saanud tõstjat, olnuks Jaan Talts vähemalt Eesti paremaid mõnel muul alal. Ta maadles hästi, lõi kõvasti maha võrkpalli ja jooksis kiiresti. Eesti sisekergejõustiku meistrivõistlustel oli ta 60 m jooksus 7,2ga teine, aga pole ikka veel tolle ajaga rahul: «Võinuksin kindlalt alla seitsme sekundi joosta. Venitasin lihast, sest ei osanud joosta.» Sadat meetrit lippas ta tennistes 11,2ga.
«Tennist võinuksin mängida,» leiab ekstõstja veel. «Korvpallis panin palli ühe käega pealt sisse.» Viimast on Taltsi kasvu juures raske uskuda, ent jääb vaieldamatuks tõsiasjaks, et tõstjate hüppevõime oli ja on kadestusväärne.
juuli 18, 2011 at 5:30 p.l. #308099Undionu
MemberAudentese hallis tegid trenni isa-poeg Uudmäe, tuli nendega jutuks hoota kolmiku rekord, kahjuks täpseid numbreid enam meeles mul pole. Isa Uudmäe rekord pidi siiski olema natuke parem, aga ta ütles, et on näinud, kuidas klassikaline tõstja temast veel ca. meetri hoota kolmikut kaugemale hüppab, seda siiski jalad koos, mitte vaheldumisi (ehk siis kolm ca. 4 meetrist hüpet järjest).
juuli 18, 2011 at 5:42 p.l. #308100matroxx
Memberhüppe,jooksualade esindajatel on ka hästi arenenud pastilisus,lihas sidemed ning ka närvisüsteem vastavalt.mitte kunagi ei hakka üks tõstja rohkem ja kaugemale hüppama.vastaseljuhul kõik ainult saalis rassikski.
need tolle aja 60m 7.2 on elektriajaga 7.40-7.50 mida jookseb ka üsna suvaline jõuetu juku harju meistrivõistlustel.
selge see,et jõutrenn on väga oluline ning paljud tõstjad suudavad ka kiirelt joosta ja kaugele hüppata.parima tulemuse saab siiski kombineerides mitte üht kindlast asja raiudes.
juuli 18, 2011 at 5:55 p.l. #308103Undionu
MemberKaks jalga koos paigalt hüpates loeb kõige rohkem plahvatuslik jõud ja selle on kindlasti tõstjad parimad. Samas ei tasu neid võrrelda kergejõustiklastega omal alal, sest sprint ja kaugus/kõrgushüpe on väga tehnilised alad, kus trenn tuleb mitme osa vahel jagada.
Kui näiteks noor korvpallipoiss tahab hüppevõimet parandada, siis oma polüameetriaosa saab ta suure tõenäosusega palli mängides kätte ja kõige efektiivsem viis hüpet suurendada on kangisaalis kükkida ja olümpiatõstmise elemente sooritada.
juuli 18, 2011 at 6:28 p.l. #308105matroxx
Member.maailma rekord hoota kaugushüppes on siiski kergejõustliklase käes.
juuli 18, 2011 at 6:40 p.l. #308107Sarge
Member.maailma rekord hoota kaugushüppes on siiski kergejõustliklase käes.Ka sellel on oma tehnika. Kahe jala pealt õhku hüpata ja mõõta see vahemaa, mis jääb taldade ja maa vahele – selles on siiski tõstjad paremad. Nüüd ei ole mõttet võtta maailma parimat tüüpi. Aga võtame kergejõustiklaste ja tõstjate keskmise, siis tõstjad hüppavad ikkagi kõrgemale, isegi sellise rasvaprotsendi juures, mis neil on.
AutorPostitused- You must be logged in to reply to this topic.