Hüppe kõrguse suurendamine
- This topic has 57 replies, 22 voices, and was last updated 15 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Kuskilt on jäänud kõrvu, et hüppele peaks kaasa aitama see kui sul on hüppeliigese juurest jalg peenike. Ei tea küll mis määral aga äkki on keegi kes oskab siin selle kohta midagi räääkida.
Kuskilt on jäänud kõrvu, et hüppele peaks kaasa aitama see kui sul on hüppeliigese juurest jalg peenike. Ei tea küll mis määral aga äkki on keegi kes oskab siin selle kohta midagi räääkida.See pigem geneetiline teema (rassidevaheline), mitte, et peaks sääre treenimise jätma, lootuses kõrgemale hüpata.
Kuidas sa seda mõõdad? kõrgushüpe, või selle loenduriga, mis nööriga keha külge seod. Sellega sain 70 cm vertikaalhüppekõrguseks.Kehkultuuri laboris mõõtsin dünamograafilise platvormiga. Sellega mõõtes hüpe mingi 70 cm, aga kui mõõta nagu võrkpallurid, et siis mõõdad oma punkti ära ja siis hüppad ja puudutad midagi – sellega on mu hüpe 100 cm.
See pigem geneetiline teema (rassidevaheline), mitte, et peaks sääre treenimise jätma, lootuses kõrgemale hüpata.No ma ei tea küll palju, aga ma mõtlesin just seda kohta jalal mis kohe tossu äärest pihta hakkab et sealt on nagu kitsas ja ülevalt läheb säär jämedaks, et mida kitsam seda parem. Ma nüüd olen enda blogi jaoks mõõtnud siin kahel järjestikusel pühapäeval ja kavatsen ka edaspidi mõõta, üritan just seda nagu uurida kuidas aktiivne venitamine seda muudab. No ma sain isiklikult nädalaga 1 cm peenemaks sealt alt ja ei ütleks et midagi peale venitamise erilist tegin
Kehkultuuri laboris mõõtsin dünamograafilise platvormiga. Sellega mõõtes hüpe mingi 70 cm, aga kui mõõta nagu võrkpallurid, et siis mõõdad oma punkti ära ja siis hüppad ja puudutad midagi – sellega on mu hüpe 100 cm.Seega kossupalli surud pealt koha pealt? Ütled, et sinu vertikaalse hüppe puhul on sinnu jalataldade ning maapinna vahel 1 meeter õhku?
Seega kossupalli surud pealt koha pealt? Ütled, et sinu vertikaalse hüppe puhul on sinnu jalataldade ning maapinna vahel 1 meeter õhku?võibolla ikka koos hoovõtuga
Seega kossupalli surud pealt koha pealt? Ütled, et sinu vertikaalse hüppe puhul on sinnu jalataldade ning maapinna vahel 1 meeter õhku?Ma kahtlustan et selle 1m puhul on tegemist mingi platvormile hüppega ehk et sa hüppad peale mingile asjale mis on 1m maapinnast.
Ma lugesin kusagilt et suurem osa NBA mängijatest suudavad teha 70-85 cm’ist vertikaalset hüpet (ehk et sirgete jalgade ja maapinna vahel on selline vahemaa, mitte et sa hüppad nii kõrgele platvormile) nii et ma kahtlen et keegi juhuslik inimene suudaks nii suure marginaaliga NBA proffe ületada.
Ega need NBA staarid pole ka mingid näitajad ju, kui isegi minu, 15 aastase poisi vertikaalne hüpe on 88 cm
Ega need NBA staarid pole ka mingid näitajad ju, kui isegi minu, 15 aastase poisi vertikaalne hüpe on 88 cmMa arvan et need NBA staarid ikka on küll näitajad.
Ning kas vertikaalse hüppe all sa mõtled ikka seda et kui ta hüppab paigalseisust õhku siis kõrgeimas punktis on tema sirgete jalgade ja maa vahel 88 cm?
Ehk et nagu siin:
Äkki sa ajad seda segi “box jump”iga ehk hüpped platvormile.
Siin teen mina hüppeid platvormile (110 cm), keri umbes 0.23’ni:
Seega kossupalli surud pealt koha pealt? Ütled, et sinu vertikaalse hüppe puhul on sinnu jalataldade ning maapinna vahel 1 meeter õhku?Ma ütlesin, et dünamograafilise platvormi (asub TÜ Spordihoones kinesoloogia ja biomehaanika laboris) peal on hüpe mingi 70 cm ja puutega mõõtes 100cm. Tahtsin sellega välja tuua seda, et nii mõõtes on vale tulemus. Kui seisan püsti puudutan 233 cm ja puudutan koha pealt (ilma sammuta) 333 cm. (nii oli suve lõpus, lisan juurde). Aga jah, muidu surusin palli ära küll koha pealt. Nüüd mul hüpe kõvasti kehvemaks läinud, kuna jalgade ülekoormus ja siis ei taha jalgu treenida ja hüpata. Võrkpallis olen võimeline ka palli otse võrgu alla lööma ründelöögiga.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Lugesin siin peenikese koha kohta sääre all. Mul ka see üsna peenike ja hüppe üle ka ei saa kurta. Aga ma ei usu, et asi ikka selles.
NBA mehed on küll imetüübid. Isegi Shaqil oli hüpe üle 100 cm (kuigi ei tea, milleks
)Ma arvan et need NBA staarid ikka on küll näitajad.Ning kas vertikaalse hüppe all sa mõtled ikka seda et kui ta hüppab paigalseisust õhku siis kõrgeimas punktis on tema sirgete jalgade ja maa vahel 88 cm?
Ehk et nagu siin:
Äkki sa ajad seda segi “box jump”iga ehk hüpped platvormile.
Siin teen mina hüppeid platvormile (110 cm), keri umbes 0.23’ni
Niimoodi ongi mu vertical 88 cm. Ei tee mingeid kastile hüppeid või midagi.
Niimoodi ongi mu vertical 88 cm. Ei tee mingeid kastile hüppeid või midagi.Siis on päris hea hüppevõime sul.
Kuskilt on jäänud kõrvu, et hüppele peaks kaasa aitama see kui sul on hüppeliigese juurest jalg peenike. Ei tea küll mis määral aga äkki on keegi kes oskab siin selle kohta midagi räääkida.pakun välja , et kui dorsiflextion(kogu sääre esiosa) tugevneb treenigul , siis see tekitab sellise välimuse säärel
kiire guugle :
The dorsiflexion is a muscle in your ankle and a primary muscle used in jumping, dorsiflexion exercise strengthens this muscle
http://verticaljumptraining.org/the-top-8-…ump-higher.html
DORSIFLEXION: Key to all muscular activity is the recruitment of the proper muscles at the right time. This is doubly true in the development of running speed and dorsiflexion is the key to this. Dorsiflexion of the foot (pulling the toes/foot up toward the shin) recruits the calf (gastrocnemius) muscle into the running action. When the foot lands in the dorsiflexed position, the calf muscle can be contracted, helping to propel the body forward by pushing backward on the running surface. This will move the foot off the ground more quickly. Re-dorsiflexing the foot as soon as it leaves the ground will allow the foot/leg to be more quickly pulled through the recovery phase. “Toes up!”
- You must be logged in to reply to this topic.