Hommikupuder

Ma ise eelistan ka hommikuti viimase minutini magada, siis kasutan ka sama varjanti. Kindlasti teen piimaga, veega korra proovisin, jõle lurr jäi ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mulle tundub mikrost tulnud toit surnud toiduna. Aga eelmisel päeval kaerahelbed vette likku panna on vääärt mõte ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Õige vastuse ütlesid ise ära ja see on: hoopis midagi muud.

Kõige ideaalsem hommikuks on tatra ja hirsipuder. Nimelt seepärast et need on ainsad aluselised pudrud, need helbed mida nimetasid (kui ka pudrud nendest) on happelised

Mis muudab happelisus-aluselisus toidu puhul? Toidu pH ise ei määra ju mitte midagi. Pigem määrab see, kus soolestiku piirkonnas toit seeditakse, ehk kas selles piirkonnas valitsevad happelised-aluselised tingimused. Inimese keha on nii võimas puhversüsteem, et toiduainete nõrk ekslemine neutraalse Ph piirkonna ümber ei muuda omistamisvõimet rohkemal moel kui see kas toit on pruuni või kollast värvi. Kõneainet pakub antud teema neile, kes tembeldavad toidu happelisust-aluselisust määrava faktori tähtsuse ülepeakaela mõjusaks. Hindan väga looduspuhtaid toitumisviise ning aru pidamine, millised toiduained on väärtuslikumad kui teised, ent Ph üle pea murdmine on ebainimlik.

Kõige ideaalsem oleks siinkohal hommikusöögiks mainida toiduaineid, mis on kõrged SV poolest ja aitavad päeva energiarikkalikult alustada.

Minu soovitus ( mitte kuldne tõde nagu paljud enda sõnade kohta väidavad ) on Kaerahelbepudes moosiga ning kõrvale tass mahla ja mõni viil juustu kah ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

jõudu%jaksu!

Mind küll mingi puder hommikuti uniseks ei tee. Vastupidi. Kui ma putru ei saa, olen tusane ja unine.

Kõige ideaalsem oleks siinkohal hommikusöögiks mainida toiduaineid, mis on kõrged SV poolest ja aitavad päeva energiarikkalikult alustada.

jõudu%jaksu!

Üleliigsed süsivesikud lähevad rasvaks, ükskõik, kas nad on söödud hommikul, lõunal või õhtul. Enamus inimesi läheb kas kooli või kontorisse ja sealne töö ei nõua kiiret energiat süsivesikutest. Süsivesikuid on vaja enne ja pärast rasket füüsilist koormust ja vajadusel ka koormuse ajal.

See ei ole nii “käegakatsutav”.

Me ärkame üles juba tunduvalt vähenenud glükogeenivarudega.

Räägi, kuhu kulutatakse öösel glükogeenivarud, et nad on tunduvalt vähenenud.

Üleliigsed süsivesikud lähevad rasvaks, ükskõik, kas nad on söödud hommikul, lõunal või õhtul. Enamus inimesi läheb kas kooli või kontorisse ja sealne töö ei nõua kiiret energiat süsivesikutest. Süsivesikuid on vaja enne ja pärast rasket füüsilist koormust ja vajadusel ka koormuse ajal.

Kasutaks juhust ja küsiks siinkohal teadjamatelt.

Kas süsivesikutest saadud energiat vajab keha AINULT füüsiliseks koormuseks või on sel ka muud otstarbed?

Ise olen kuulnud, et lisaks intensiivsele füüsilisele tegevusele vajab näiteks aju ja närvisüsteem glükoosi energiaks.

Mis vahe on üldse rasvadest saadud energial ja süsivesikutest saadud energial? Olen kuulnud, et rasvade kasutamine energiaks nõuab korralikult hapniku, sellepärast ei ole see intensiivse füüsilise koormuse ajal võimalik. Aga kui rääkida mitte liikumisest ja lihastööst vaid organismi energiatarvitamisest terviklikult.

Glükoosivajadus ei tähenda, et te peaksite inimese kombunnitud glükoosi manustama. Täisteravili, juurvili jne annavad kehale lõppkokkuvõttes glükoosi sellise tempoga, nagu meie organismid sellega harjunud on ja sellises koosluses nagu kehal vaja on.

Energiaks tuleks kasutada eelkõige sellise toitaine allikaid, mis on kehale kergemini kättesaadavad. St süsivesikud energia katteks.

Valgud energiaks pikemas perspektiivis ei ole hea valik. Rasvad…on parem variant.

Vabandan, kui väljendasin ennast valesti – ma ei mõelnudki glükoosi manustamist, vaid glükoosi kui algprodukti vms.

Mõtlesin just, et näiteks mingil teoreetilisel äärmuslikul juhul oletada, et kogu energia (va vajalik valgukogus) saada rasvadest või siis teisel äärmuslikul juhul (süsivesikutes) mis siis juhtub? Kuhu maani rasvadest saadud energia ja süsivesikutest saadud energia on võimelised üksteist katma ja mis osas ning mahus on kehal just vaja konkreetselt ühte või teist. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Elutähtsatele funktsioonidele kulub rohkem energiat, kui tavalinnainimene päeva jooksul puht füüsilise koormusega kulutada suudab. See on ju nii äraleierdatud info…

Kes leierdas? Naistekad. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Madala intensiivsusega tööl, mida magamine kahtlemata on, pulsisagedus ca 50 – 60 lööki/min, kasutatakse energiaks rasvu. Magades on energiakulu 1 kcal tunnis 1kg kehakaalu kohta e. 80 kg kaaluv inimene kulutab 80 kcal/tunnis, kogu magamise aja jooksul 8h x 80=640 kcal.

P.S. maksa glükogeenivarud on 150 – 200 g.