HIIT, intervalltreening

Soojendaks veidi vana teemat üles, kui tohib. Siuke küss, et millest sõltuvad intervallide ja puhkuste pikkused? Ma vaikselt proovin ka jõusaalis tavalise kardio asemel rattal intervalli teha- tunde järgi tegin nii, et 5 min soojendust, siis u 7 min jooksul nii, et 2 min pingutust ja 30 sek vaiksemalt, seejärel üle 10 minuti nii, et 2 min pingutus ja 1 min vaiksemalt, lõpus mõned intervallid 1-1. Siin on soovitatud pingutuse intervallid lühemad teha kui 2 min. On seal mingit vahet? Lihtsalt ratta peal alguses tundub see 1 min mega lühike aeg. Tegelikult see 30 sek puhkuseks oli ka suht lühike, et selle aja sees ei jõua normaalselt aeglustadagi ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Et peaks jalad pedaalidelt üles tõstma ja laskma pedaalidel hoo maha kedrata, muidu ei jõua puhkama hakatagi selle 30 sek jooksul ” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Aga kokku ilma soojenduseta tegin neid intervalle u 20 min. Pärast tegin jõutreeningut ja lõpus veel 20 min niisama kardiot anaeroobses tsoonis.

Muidu vormi osas nagu takistust ei tundu olevat, vähemalt rattal tehes. Enne olen kardiot teinud lihtsalt nii kõrgel pulsil kui jaksan. 170-185 pulsil 10-15 min teha pole probleem. Üle 190 pole tahtnud lasta. Millegipärast tundub, et äkki oleks südamele paha vms. Ma olen muidu üsna noor ja väike ka, nii et kõrge pulss peaks minu puhul normaalne olema. Max pulss on 198.

Soojendaks veidi vana teemat üles, kui tohib. Siuke küss, et millest sõltuvad intervallide ja puhkuste pikkused? Ma vaikselt proovin ka jõusaalis tavalise kardio asemel rattal intervalli teha- tunde järgi tegin nii, et 5 min soojendust, siis u 7 min jooksul nii, et 2 min pingutust ja 30 sek vaiksemalt, seejärel üle 10 minuti nii, et 2 min pingutus ja 1 min vaiksemalt, lõpus mõned intervallid 1-1. Siin on soovitatud pingutuse intervallid lühemad teha kui 2 min. On seal mingit vahet? Lihtsalt ratta peal alguses tundub see 1 min mega lühike aeg. Tegelikult see 30 sek puhkuseks oli ka suht lühike, et selle aja sees ei jõua normaalselt aeglustadagi ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Et peaks jalad pedaalidelt üles tõstma ja laskma pedaalidel hoo maha kedrata, muidu ei jõua puhkama hakatagi selle 30 sek jooksul ” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Aga kokku ilma soojenduseta tegin neid intervalle u 20 min. Pärast tegin jõutreeningut ja lõpus veel 20 min niisama kardiot anaeroobses tsoonis.

Muidu vormi osas nagu takistust ei tundu olevat, vähemalt rattal tehes. Enne olen kardiot teinud lihtsalt nii kõrgel pulsil kui jaksan. 170-185 pulsil 10-15 min teha pole probleem. Üle 190 pole tahtnud lasta. Millegipärast tundub, et äkki oleks südamele paha vms. Ma olen muidu üsna noor ja väike ka, nii et kõrge pulss peaks minu puhul normaalne olema. Max pulss on 198.

põhimõttliselt võib ka ise intervalle välja mõelda, kuigi seal on paar kriteeriumit jällegi sõltuvalt eesmärkidest. meie spordialal (mma) on oluline hoida nii töötsüklite pikkused kui ka puhketsüklid pidevas muutumises, et keha ei harjuks ühe kindla tsükliga mida ka võitluses ei esine.

aga 2 minutit on ühe töötsükli jaoks väga pikk aeg kuna selle aja jooksul julgen arvata, et sa ei suuda endast siiski maksimumi anda – just selles osas, et 2 minutit enda maksimumi hoida on ikka kuradima raske. võta intervall lühemaks ning selle lühikese aja jooksul anna endast 90-100% nii et tükid taga.

intervalltreeningu võlu selles peitubki, et pärast mõningat harjutamist õpid selle 30 sekundi jooksul ilusti puhkama. peata kiirelt ratta hoog kinni ning tiksu rahulikult.

vaata oma treeningu ülesehitus ka kindlasti läbi – intervalltreening + jõutreening + 20 min kardiot ANaeroobses tsoonis. lõpuks kannatavad kõik treeningu osad. kindlasti kontrolli üle ka oma pulsomeeter (kui sa tõesti pole vähemalt keskmisel tasemel sportlane) – 10-15 minutit pulsiga 170-185 on päris korralik tempo kui arvestada sinna juurde väljendit “Üle 190 pole tahtnud lasta”, kõlab rohkem nii nagu selle 10-15 minuti jooksul näed sa kõvasti vaeva, et see pulss selles vahemikus püsiks. saan ma õigesti aru? ja kui pulsomeeter on terve, siis soovitan sul teha koormustesti.

mina Sinu asemel ei muretseks. Ma ise olen ka täpselt samas seisus, st ma sõidan uisku ja mu pulss on keskmiselt 175 or smt ja mu enesetunne on väga hea. Maks pulsi olen saanud 202, st siis kui ma end rajal ribadeks tõmmata tahan. Pulss taastub kiiresti nö normi (mul 10-15 sec ja olen tagasi oma “keskmise” peal). Puhkeolekus on mu pulss ca 93 kanti.

F.Antson arvas ka, et pole mõtet muretseda, see on lihtsalt selline iseärasus. Kõrgel pulsil töötame me paremini ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

mee – nagu ma aru saan oled sa natuke ikka treeninud ka selliselt. või juba nö esimesest korrast alates sõitsid 175 pulsiga ning enesetunne oli OK? puhkeolekupulss 93 on siis kui sa lihtsalt päevaseid asju ajad ja ringi ka liigud eksju, mitte see kui sa rahulikult arvuti taga istud näiteks?

või siis on looduse poolt antud head läved.

Kas sa Punu koormustesti oled teinud? Milline on lähtepunkt – s.o. pulss rahulikus olekus? Nende järgi saab vist individuaalselt sobivad koormus-pulsid teada. Neid “õigeid” pulsisagedusi ei tohiks võtta soovitatavatena. Minul ei tule “vere maitsega suus” ka selliseid näitajaid – vormis olles on rahulikus olekus pulss 36-38 lööki/min, “lebo-perioodil” 43-45.

ma olen omateada päris heas kardiovaskulaarses vormis a isegi magades mu pulss pole nii madal, seega ma pole vormis v? Kui neiu tunneb end hästi 170 juures treenides siis ei minu spordiarst ega mina saa nõus olla, et see hälve oleks.

hästi tundmisele ei saa tõesti keegi vastu vaielda, aga ülejäänud küsimuse külgedele küll. koormustest koos hapnikutarbimise ning laktaadi mõõtmisega näitab ära konkreetsed treeningtsoonid mida arvesse võttes saab treeningu tulemuslikkust parandada ning teisest küljest ennetada ka tervisehäirete teket. nagu sa ka ise mainid, siis “omateada hea vorm” võib mõnikord ikka väga subjektiivne olla.