Skip to main content

HIIT, intervalltreening

Avaleht » Forums » Treening » Muud spordialad » HIIT, intervalltreening

Viewing 15 posts - 226 through 240 (of 245 total)
1 2 3 … 15 16 17
  • Autor
    Postitused
  • aprill 16, 2011 at 5:39 p.l. #297076
    batmannu
    Member

    Millised olid vormimuutused? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Ma lihtsalt tõin näite kuidas ennast käima saada. St et ei pea alustama kohe 6st spurdist vaid võib rahulikult ka vähemaga alustada.

    umm.. ega ma ise hiiti ei tee kui aus olla <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    praegu olen liiga raske sellise lõbu jaoks (põlved ei peaks vastu)

    Võibolla suve poole hakkan rohkem jooksma ning mõtlen ka HIIT’i peale.

    aprill 17, 2011 at 3:35 e.l. #297876
    Killhoven
    Member

    Tänud näite eest, batmannu. Sinu variant on jah natuke kergem (vähemalt esmapilgul) kui Taku, aga samas ei arvesta see keha võimekuse tõusuga kiiremini taastuda pidevalt treenides ehk siis sprindi ja taastumise perioodid võiksid ajas väiksemaks minna. Aga see selleks.

    Küsimus jääb, et kas teistel on kaalulangetamise perioodil samuti kõige teravamast särtsust puudu või on tegemist enamjaolt minu treenimata kehaga?

    Mina jooksen näiteks keskmise pulsiga jämedalt 160 (samas max vaid 175) ning mis on minu puhul ~85% laest (220-30, personaalset pole mõõtnud). Energia bilanss on ca -250 kuni -500 Kcal päeva kohta. Jooksen 3x nädalas, keskmine kiirus ca 11km/h ja distants 6,5km (35min).

    Ehk jõudu joosta on mul küll, aga Taku Phase 1: Weeks 1 & 2: 4 X 90 seconds work + 90 seconds recovery spurtide jaoks pole powerit eriti varust võtta. Spurdi all pean silmas maksimumi andmist ehk jooksen nii kiiresti kui “torust tuleb”. Ilmselt võiks siin natuke rahulikumalt võtta..

    Kuidas teistel on lood sellega spurdi ja dieediga? Hea meelega kuulaks tulemustest <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    aprill 17, 2011 at 6:16 e.l. #297879
    batmannu
    Member

    Tänud näite eest, batmannu. Sinu variant on jah natuke kergem (vähemalt esmapilgul) kui Taku, aga samas ei arvesta see keha võimekuse tõusuga kiiremini taastuda pidevalt treenides ehk siis sprindi ja taastumise perioodid võiksid ajas väiksemaks minna. Aga see selleks.

    hmm. vb su defitsiit on liiga suur ja sellepärast jääb särtsu vähemaks.

    Ma tean päris kindlalt et kui asjad ei ole paigas (toitumine) ning energiat jääb liiga väheks, on raske kõva trenni teha. Kui seeriad on liiga pikad, siis on särtsu ka vähem, kõik oleneb suunitlusest.

    Kaua sa üldse treeninud oled ning mis eesmärgil treenid?

    Jah sul on õigus, et ideaalis oleks 30sec/30sec või 60sec/60sec fantastiline, kuid ma arvan et (oleneb treenituse tasemest) nii lühikese aja ja sellise rahulikult arenemise puhul ei peaks sa hakkama pingutama ning oma keha taastumise aega poole võrra vähendama. seda pole ju vaja teha seni kuni sa tõesti tunned, et sul jääb võhma täiega üle. Kui sa tunned, et sul on rohkem energiat, siis mina paneksin pigem spurdiringi otsa kui hakkaksin mõtlema kiirema taastumise peale. Et kui tunned, et 9spurti sind läbi ei võta ning keha on paremini arenenud, siis tee pigem 12 spurti 30sec/60sec kui 5 spurti 30/30sec.

    Samas, kui sa arvad et pool minutit spurti jääb väheks, siis võid muuta terve selle plaani 60sec/120sec peale.

    Anna ainult tuld, seltsimees <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    aprill 17, 2011 at 8:34 e.l. #297914
    Acqua
    Member

    Tasuks mõelda, et HIIT võrdu jooksmisega – soovitan proovida ujumist, velo, crosstrainerit ja muud. Poolteist minutit HIITi alustades spirnti joosta neli seeriat oleks ehk kergejõustiklastele midagi head, mina alustaks 30/60 ja hakkaks sealt edasi aretama.

    Aga edu, endal ka plaanis hakata varsti tegema regulaarselt, ilmselt teen velo peal, üks kava on ka olemas.

    aprill 17, 2011 at 2:35 p.l. #297954
    Sir
    Member

    Ehk jõudu joosta on mul küll, aga Taku Phase 1: Weeks 1 & 2: 4 X 90 seconds work + 90 seconds recovery spurtide jaoks pole powerit eriti varust võtta. Spurdi all pean silmas maksimumi andmist ehk jooksen nii kiiresti kui “torust tuleb”. Ilmselt võiks siin natuke rahulikumalt võtta..

    Work ongi enadst maksimumi andmine, aga sellise maksimumi, mida jõuad ka selle aja hoida. Asja point peakski ikka selles olema, et hakata vaiksemalt pihta ja progresseeruda suurema pingutuse poole.

    aprill 18, 2011 at 4:50 e.l. #298090
    Killhoven
    Member

    Tänud! Sain siit häid mõtteid.

    batmannu, treening eesmärgiga keha rohkem vormida ja sama mitte “kapistuda”. Sisuliselt tähendab see lihasmassi lisamist ja rasvakihi vähendamist.

    Organireeritult olen treeninud” olen ~ 3 aastat. HIITi pole varem teinud.

    Acqua, tean. Plaan endalgi varsti jälle rattasadulasse istuda.

    Sir, üks lähenemine oleksi siis selline, et mitte joosta 90 sekundit nii, et teine pool tempos regresseerub vaid nii, et kogu selle aja oleks tempo kaunis ühtlane (ehk jõuan hoida).

    Eks see ole katsetamise asi. Hea oleks kuulda ka teiste dieedil olijate HIITimise lugusid <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    aprill 18, 2011 at 5:53 e.l. #298092
    daemonium
    Member

    Tasuks mõelda, et HIIT võrdu jooksmisega – soovitan proovida ujumist, velo, crosstrainerit ja muud. Poolteist minutit HIITi alustades spirnti joosta neli seeriat oleks ehk kergejõustiklastele midagi head, mina alustaks 30/60 ja hakkaks sealt edasi aretama.

    Aga edu, endal ka plaanis hakata varsti tegema regulaarselt, ilmselt teen velo peal, üks kava on ka olemas.

    Mina soovitaks eriti HIITi sõudetrenazhööril.

    aprill 18, 2011 at 9:48 e.l. #298119
    AlanBStard
    Moderator

    Work ongi enadst maksimumi andmine, aga sellise maksimumi, mida jõuad ka selle aja hoida. Asja point peakski ikka selles olema, et hakata vaiksemalt pihta ja progresseeruda suurema pingutuse poole.

    Rahulikult ? Ma olen just aru saanud et lased nii nagu suudad… kui tööfaasi lõpus liigud 0,1 m/s siis mis sellest.

    oktoober 15, 2014 at 8:58 p.l. #372162
    wordpower
    Member

    Sellelt saidilt leiab hea kogumiku erinevaid HIIT tüüpi (HIIT Core, HIIT lean, HIITMAX, jne) treeninguid. 7 päeva, 21 päeva ja 30 päeva väljakutseid ja niisama ühekordseid programme. Youtube’ist leiab nad ülesse BodyRockTV märksõna järgi.

    http://www.dailyhiit.com/programs

    Siin üks 8 minutiline HIIT Combat (proovisin selle ära teha ilma raskusi kasutamata ja võttis ikka täitsa läbi). PS! See tüdruk siin videos on crazy fit!!!

    Ma olen aru saanud, et HIIT treeningu puhul on oluline mitte korduste arv, vaid et selle 1 minuti või 30 sekundi jooksul keha kogu aeg teeb ette nähtud harjutust. Mõni suudab 30 sekundi jooksul rohekm kordusi teha, teine vähem aga oluline on, et pingutad kaasa kogu selleks ette nähtud aja, isegi kui jõuad arvuliselt vähem harjutusi teha. Parandage kui ma eksin.

    oktoober 16, 2014 at 8:41 e.l. #372175
    JungaTroll
    Member

    Minu teada pole kuskil korduste arv primaarne selles mõttes, et teen 8 kordust ükskõik mida ja mis raskusega ja nt. lihas kasvab. Kuigi tunnistan, et täpselt nii paljud naisterahvad sellest aru saavadki – loevad kavast, et “harjutust X 8-12 korda”, haaravad suvalise hantli ja teevad 8 liigutust. Ja ütlevad, et kavas ju on öeldud, et tee 8x.
    Ka lihastreeningu puhul on korduste arv sekundaarne, asja mõte on selles, et raskus on valitud selline, et jõuaks teha 8-10 kordust. Ja viimase korduse ajaks oleks jõuvarud enam-vähem ammendatud (mitte “läks raskemaks”).

    HIIT puhul ei saa samuti öelda, et piisab sellest kui lihtsalt teha 30-1 minutit ja pingutada. Sest ka 8-10 kordust jõutreeningus võtabki aega ca 30-45 sekundit.

    HIIT puhul on ikkagi oluline intensiivsus mitte ühele lihasele kontsentreeritult vaid enamasti kogu kehale. Harjutused on üldiselt funktsionaalsed ja kogu keha haaravad. St. üldiselt ei peeta HIIT treeninguks näiteks biitsepsiga hantlite tõstmist 1 minuti jooksul, kuna see tõenäoliselt ei avalda mõju kardiovaskulaarsele aparaadile.

    Ja teine oluline osa HIITist on intervall – mille pikkust samuti varieeritakse – kord kasutatakse lühemaid, et väsimus akumuleeruks, siis lastakse pikemaks.

    Ülaltoodud video aga kõigub küll minu arvates kuskil HIIT piiri peal. Näiteks kõhulihaste harjutused lisaraskusega ei ole klassikaline HIIT, kuigi selliseid asju pannakse ka HIIT kavadesse. Aga reeglina lõppu, sest kerelihaste väsitamine takistaks pärast funktsionaalsete harjutuste tegemist, kus on vaja hea koordinatsioon.
    Ja see kükk kangiga jalgade siputamisega kõrvale (ei oska sellele muud nime anda, jalalöögiks nimetada ei saa) ei ole samuti HIIT klassika.

    HIIT klassikaks on kükist hüpped, toenglamangusse hüpped, plüomeetrilised kätekõverdused, intensiivsed sprindid jms.

    oktoober 16, 2014 at 11:11 e.l. #372182
    JungaTroll
    Member

    Üks näide minu eilsest HIIT treeningust (ei kirjelda soojendust):

    1. harjutus. 30 sekundilised plokid: kükist hüpped lisaraskusega (10kg), maast tõukega kätekõverdused, hüpe külgsuunas ja seejärel üles. 20 sek pausi, 4 seeriat. Kokku 10 minutit.
    2. harjutus. 10x käärkükist hüpet + 10x hüpet stepipingilt vaheldumisi erineva jalaga + 10x külghüpet – korrata kuni 2 minutit saab täis. 1 minut pausi, seejärel 10x kükist hüpped põlvetõstega + 10x mägironija + 10x edasihüpped 180 pöördega. 1 minut pausi ja mõlemad plokid läbi teha. Kokku 12 minutit.

    Aga on ka variatsioone, kus mängitakse pausidega – 60 sek liikumist, 30 sek pausi, seejärel 45 sek harjutust, 30 sek pausi. Siis 30 sek harjutust.
    Või siis kumuleeritakse nt. piimhappe tekkimist (anaeroobne treening): 20 sek spurt + 10 sek paus + 20 sek spurt + 10 sek pausi + 20 sek spurti jne.

    oktoober 16, 2014 at 1:40 p.l. #372191
    MaPo
    Member

    HIITi mõte peaks olema lihtsalt kõrge intensiivusega intervalltreening, nagu ka nimi ütleb.

    Mis liigutusi tehes sa selle saavutad, ei tohiks üldse kellegi ette kirjutada olla.

    oktoober 16, 2014 at 2:29 p.l. #372193
    Ertai
    Member

    HIITi mõte peaks olema lihtsalt kõrge intensiivusega intervalltreening, nagu ka nimi ütleb.

    Mis liigutusi tehes sa selle saavutad, ei tohiks üldse kellegi ette kirjutada olla.

    Täpselt. HIITi puhul annad nii nagu torust tuleb, kordusi lugeda või midagi taolist- täiesti mõttetu, keskendu sellele, et paned täiega. Eesmärk on maksimaalselt tööd teha.

    oktoober 16, 2014 at 8:56 p.l. #372215
    Mart Muru
    Member

    <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Tartus

    http://youtu.be/HI1CftuxAYI?list=UUVskctVWHjMEPJlBRXQ_lhA

    oktoober 17, 2014 at 7:03 e.l. #372226
    JungaTroll
    Member

    HIITi mõte peaks olema lihtsalt kõrge intensiivusega intervalltreening, nagu ka nimi ütleb.

    Mis liigutusi tehes sa selle saavutad, ei tohiks üldse kellegi ette kirjutada olla.

    Nõus. Kuid ilmselt on suht raske saavutada kardio-vaskulaarset intensiivsust isoleeritud harjutusi kasutades. Või siis selliseid harjutusi, kus vastupidi – lihas väsib enne kui saabub üldine piir. Näiteks on mõnes HIIT kavas sees ka kätekõverdused, kuid need on seal täielikkuse huvides. Suht vähe on inimesi, kes suudavad kätekõverdusi teha nii palju ja nii kiiresti, et hingeldama võtab.

    Mida enam keha kohaneb ja areneb, seda komplekssemad harjutused järgi jäävad.

  • Autor
    Postitused
Viewing 15 posts - 226 through 240 (of 245 total)
1 2 3 … 15 16 17
  • You must be logged in to reply to this topic.