HIIT, intervalltreening
Avaleht » Forums » Treening » Muud spordialad » HIIT, intervalltreening
- This topic has 244 replies, 93 voices, and was last updated 10 years, 10 months tagasi by
vs.
-
AutorPostitused
-
jaanuar 11, 2009 at 6:22 p.l. #179160
Vägivaldur
MemberNatuke lugemist HIITi kohta: http://en.wikipedia.org/wiki/High-intensit…terval_training
jaanuar 11, 2009 at 6:31 p.l. #1791660ttt
MemberIse olen kuulnud HIIT põhitõena seda, et kulutad rohkem kaloreid ja seeläbi ka rohkem rasva. Keegi on mingeid arvutusi ka teinud. Ise olen HIIT’i tegemisel järginud seda artikklit: http://www.trainforstrength.com/Endurance1.shtml
jaanuar 11, 2009 at 7:07 p.l. #179182asdfghjkl
MemberKuidas sa kujutad endale ette energia kulutamist organismi poolt – et 200 m jooksu energia saad spurtides süsivesikutest ja järgmise 200 m sörgi energia tuleb rasvade energiast ja seejärel kohe 200 m spurti süsivesikud ja jälle sörkides rasvade energia.Vastus võiks olla järgmine:
rasvadest võetakse energiat viimases järgus kui mujalt energiat võtta enam pole, olenemata siis sellest, kas kiire spurdi või aeglase spurdiga tegu.
—
Rasvade all mõtlesin rasvarakke.
Toitaine mõttes rasvad ja süsivesikud tehakse energiaks, aga rasvade lagundamine* energiaks on aeganõudvam ja raskem tegevus, tõenäoselt saab siis süsiveskutes muundatud energia kiiremini kasutusele võtta organismi poolt, söödud rasv aga nii kiirelt ei lagundata, temast saadud energiat saab seetõttu aeglasemalt kasutusele võtta, ja vast hiljem, esmalt süsivesikutest kiirelt saadud energia läheb käiku.
—
Kui ikka glükogeenivarud otsa saavad, siis on trenn praktiliselt läbi ka, ei jõua praktiliselt midagi teha. Kes haamrit on kogenud, see teab millest räägin.Mis haamer* endast kujutab?
jaanuar 11, 2009 at 7:11 p.l. #179183daman
MemberKui ikka glükogeenivarud otsa saavad, siis on trenn praktiliselt läbi ka, ei jõua praktiliselt midagi teha. Kes haamrit on kogenud, see teab millest räägin.
jaanuar 12, 2009 at 8:40 p.l. #179378maximus89
MemberVastus võiks olla järgmine:rasvadest võetakse energiat viimases järgus kui mujalt energiat võtta enam pole, olenemata siis sellest, kas kiire spurdi või aeglase spurdiga tegu.
—
Rasvade all mõtlesin rasvarakke.
Toitaine mõttes rasvad ja süsivesikud tehakse energiaks, aga rasvade lagundamine* energiaks on aeganõudvam ja raskem tegevus, tõenäoselt saab siis süsiveskutes muundatud energia kiiremini kasutusele võtta organismi poolt, söödud rasv aga nii kiirelt ei lagundata, temast saadud energiat saab seetõttu aeglasemalt kasutusele võtta, ja vast hiljem, esmalt süsivesikutest kiirelt saadud energia läheb käiku.
—
Mis haamer* endast kujutab?
Miks viimases järgus? Rasvadest tuleb enamus energiat kergete igapäevaste tegevuste puhul.Samuti tuleb treenimisel madalas pulsivahemikus peamine energia rasvade oksüdatsioonist.Ja rasvade oksüdatsioon on aga liiga aeglane protsess, et seda efektiivselt kasutada väga intensiivse füüsilise koormuse korral, spurdi puhul, nagu sina seda sõnastasid.Kust üldsegi selline arusaam, et rasvavarud on see viimane reserv, mille kallale keha asub?
Ja kui ta “haamri” all mõtles “seina”, siis see on see hetk, mil kehast saab glükogeen otsa ning pole võimalik enam juurde sünteesida.Kaasneb ka veresuhkrutaseme järsk langus ning üleüldine jõudluse langus.Ise olen seda kogenud pikemate distantside puhul.
jaanuar 13, 2009 at 7:19 e.l. #179398daman
MemberHeal lapsel ikka mitu nime, jooksjad kutsuvad seda “hammer”, ratturid “boicing”. Mõte on sama mis maximus89 kirjutas, jõud kaob täiesti ära ja kui midagi süüa ei saa ruttu, siis ei tule edasisest trennist midagi välja.
jaanuar 13, 2009 at 9:37 e.l. #179429Aile
MemberKõrgemas pulsitsoonis siis ei toimu rasvapõletust? BSProtsentuaalselt põleb rasv jah madala pulsiga töötamisel rohkem, aga koguseliselt põletab rasva rohkem intensiivne töö. Lisaks on intervalltreeningu mõju pikem.
Kui rasvast on vaja lahti saada, siis eelistasin ja eelistan ka edaspidi (enne, kui treener ei olnud siis puht instinktiivselt) intensiivset treeningut(oma olemuselt intervalltreeningut). Milline see t2pselt peaks v2lja n2gema on v2ga individuaalne.
Teades aga, kui raske on kasvatada lihasmassi ja siis lugeda j2rjekordset ainult ylakehale “nii muuseas” planeeritavat treeningplaani…on kurb
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Samas…kui te parandate oma vormi siis te tundute ka automaatselt suurem olevat.
jaanuar 13, 2009 at 6:58 p.l. #179503w770
MemberVahepeale selline küsimus, et kui teen nädalas 4x ujumist (treening, mitte niisama suplemine) ja käin 2-3x nädalas jõusaalis, kas siis on jõusaalist miskit kasu ka (enamasti käin 2x nädalas ja teen plaani järgi)? Üldiselt omale tundub, et on, kuid mis minust targemad räägivad? Pikkust ~188cm ja kaal 91kg, rasva palju pole.
jaanuar 13, 2009 at 7:03 p.l. #179504jrx
MemberMis on “kasu”? Kas on võimalik saada tugevamaks? Jah.
Kas on võimalik lisada lihast? Vähe. Kindlasti vähem ja aeglasemalt kui rohkem puhates.
Kas on võimalik kasvatada võimsust (power output e. massi ja jõu suhe)? Jah.
jaanuar 13, 2009 at 7:25 p.l. #179507jaanuar 14, 2009 at 6:39 p.l. #179689maximus89
MemberVäga huvitav artikkel, aga…see ei haaku mitte kuidagi teemaga.Seal räägitakse hoopis statistiliste andmete moonutamisest.
märts 21, 2009 at 2:29 p.l. #187600PumaZ
MemberEile lugesin, nautkene HIITi kohta ja otsustasin täna hommikul madala pulsisagedusega jooksmise asemel teha HIITi. Tegin 30 sek sprint 60 sek sörk nii umebs 15 min kokku. Uus kogemus ja väga võttis läbi
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>, aga kui mu jaoks peaks selline sprindi-sörgi suhe kergemaks muutuma, kas ma peaksin suurendama või vähendama sprindi aega?märts 21, 2009 at 2:35 p.l. #187604Vägivaldur
MemberTavaliselt on alguses spurt ja taastumine pikemad ja kokku on neid vähem. Hiljem suudab keha kiiremini taastuda ja mõlemad lähevad ajaliselt lühemaks, aga korduste arv suureneb.
http://www.trainforstrength.com/Endurance1.shtml Siin alustatakse alguses 4x90s+90s ja lõpuks jõutakse välja 10x20s+10s
märts 21, 2009 at 2:41 p.l. #187605PumaZ
MemberTavaliselt on alguses spurt ja taastumine pikemad ja kokku on neid vähem. Hiljem suudab keha kiiremini taastuda ja mõlemad lähevad ajaliselt lühemaks, aga korduste arv suureneb.http://www.trainforstrength.com/Endurance1.shtml Siin alustatakse alguses 4x90s+90s ja lõpuks jõutakse välja 10x20s+10s
Okei aitäh
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>juuni 26, 2009 at 6:21 p.l. #204219avripaad
MemberLugesin http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk…amp;textID=3324 , et ainevahetust pikaks ajaks käivitada, peab tegema intervalltreeningut.
http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk…amp;textID=3608 järgi kas sobib, et jooksmise puhul 1 minut jooksed keskmises tempos ja siis üks minut kõnnid ja nii 30 minutit??
-
AutorPostitused
- You must be logged in to reply to this topic.