Hera80
- This topic has 290 replies, 130 voices, and was last updated 13 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Impulss kasvatab, aga on veel suhteliselt teadmata, kas see võimaldab lihaskasvu ülendada üle niigi piiratud taseme. (ehk trennist pakutav stimulatsioon võib olla juba niivõrd võimas, et piisava valgukoguse tarbimisega ehitatakse maksimaalne koguseid lihaseid igal juhul ära – olenemata, kas lisaks veel nende toitumise impulssidega mängime või ei)
Erinevad süsivesikud on tõesti erinevad, kuid põhimõtteliselt siiski on nende vahe kasulik ainult neile, kes justnimelt tegelevad sinu mainitud aladega. Ülejäänutel peaks suhteliselt savi olema, mis tüüpi süsikuid kasutavad, millal ja kui palju.
Fruktoos on huvitav asi, mis töödeldakse pea-täielikult maksas ning verre ei jõua sellest praktiliselt midagi. Samuti ei tõsta see insuliini taset (sel samal põhjusel loogiliselt). Samuti alates teatud kogusest ei suuda maks seda enam energiaks töödelda ning salvestatakse otse rasvaks.
http://www.bodyrecomposition.com/research-…rch-review.html
Kuid tundub, et olenemata kõigest sellest on isegi sellega “mängimine” kokkuvõttes suhteliselt ebaoluline, kui ekstreemsustesse ei lange…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No kuni ei ole absoluutne mõju teada, tuleks lähtuda olemasolevatest piiratud teadmistest. Muuseas mõni ei teegi üldse trenni ja on ikka lihaseline, aga siin on ilmselt mängus paljud mehhanismid
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Süsivesikute teemat peab uurima sest juhtusin lugema üht pöörast kiitust ühele kiriimenduvale tärklisele ja seda eeldatavalt sõltumatult inimeselt. Jäi mulje kui peaaegu psühhotroopsest ainest
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Fruktoosiga simuleeritakse katseloomadel suhkruhaigust, ma pole kindel kas ta on päris ohutu.
No kuni ei ole absoluutne mõju teada, tuleks lähtuda olemasolevatest piiratud teadmistest. Muuseas mõni ei teegi üldse trenni ja on ikka lihaseline, aga siin on ilmselt mängus paljud mehhanismid” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Süsivesikute teemat peab uurima sest juhtusin lugema üht pöörast kiitust ühele kiriimenduvale tärklisele ja seda eeldatavalt sõltumatult inimeselt. Jäi mulje kui peaaegu psühhotroopsest ainest
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Fruktoosiga simuleeritakse katseloomadel suhkruhaigust, ma pole kindel kas ta on päris ohutu.
Olemasolevad piiratud teadmised on ka nii vastuolulised, et paljude asjade puhul, mida väga laialdaselt propageeritakse on reaalne kasu olematu, kuid kuna puutub negatiivne mõju siis eeldatakse automaatselt, et tegemist on ideaalse lahendusega. Eriti kui need “viisid” võimaldavad paljude jaoks lihtsamat järgimist. (Ehk kasu võib tulla lihtsalt püsivusest, mitte niivõrd toimemehhanismidest endist)
Kiiresti-imenduv tärklis? Kas mitte Vitargo see pole? Peaks olema vist ainuke patenteeritud tärklise baasil toodetud süsivesik, mille imendumiskiirus peaks olema võrreldamatu ühegi teise süskariga.
Fruktoosil on kindlasti oma ohud. Kuid nagu ikka näitavad uuringud kahjuslikke mõjusid enamasti loomade puhul ning ka siis ekstreemsete koguste puhul nagu mingi 400g fruktoosi päevas, mis on arvatavasti omandamatu pea-aegu ükskõik mis isikule kuna peaks tarbima ebanormaalselt palju süskareid seega oma päeva menüüst – ning sel juhul on probleemid pigem ka mujal, kui ainult fruktoosis.
Üks uuring näitab, et kõrg-fruktoosi dieedi peal olijad kaotasid isegi rohkem rasva, kui tavaliste süskarite peal olijad. (kuigi sellel uuringul oli palju puudusi, siis midagi see siiski näitab).
Midagi selget kindlasti pole…
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Rasv rasvaks, mind huvitaks glükeeritud valgud… need on need mille kätte suhkruhaiged oma silmi ja jalgu kaotavad.
Veider muidugi et ükski peavoolumeditsiini esindaja ei soovita suhkruhaigetele glükatsiooni inhibiitoreid. Aga selline see peavoolumeditsiin juba kord on… eksisteerib rohkem iseenda jaoks.
Rasv rasvaks, mind huvitaks glükeeritud valgud… need on need mille kätte suhkruhaiged oma silmi ja jalgu kaotavad.Veider muidugi et ükski peavoolumeditsiini esindaja ei soovita suhkruhaigetele glükatsiooni inhibiitoreid. Aga selline see peavoolumeditsiin juba kord on… eksisteerib rohkem iseenda jaoks.
Glükeeritud valgud? Jään vastuse võlgu… uurin hiljem, kui jõuan täna.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Seal fitshopi lehel on kirjas, et tarvitada iga päev, aga kui ma tarvitan seda ainult trennipäevadel (3 korda nädalas) kas siis on sellest kasu või oleks mõtekam siiski iga päev tarbida seda valku.
Seal fitshopi lehel on kirjas, et tarvitada iga päev, aga kui ma tarvitan seda ainult trennipäevadel (3 korda nädalas) kas siis on sellest kasu või oleks mõtekam siiski iga päev tarbida seda valku.Valk on makro-toitaine. Seda leidub pea-aegu igas toidus mida sa sööd. Loeb lõplik kogus mida sa endale päeva jooksul sisse sööd. On täiesti ebaoluline, kas saad seda pulbritest või tavalisest toidust. Kui tavatoidust jääb väheks/ei viitsi/ei taha süüa, siis lisa valgupulbrit, et päevane norm täis tuleks. (1,5-2g kehakilo kohta)
Valk on makro-toitaine. Seda leidub pea-aegu igas toidus mida sa sööd. Loeb lõplik kogus mida sa endale päeva jooksul sisse sööd. On täiesti ebaoluline, kas saad seda pulbritest või tavalisest toidust. Kui tavatoidust jääb väheks/ei viitsi/ei taha süüa, siis lisa valgupulbrit, et päevane norm täis tuleks. (1,5-2g kehakilo kohta)Vadakupulber konkreetselt on hea BCAA ja tsüsteiini allikas. Tsüsteiin on glutatiooni lähteaine ja vadaku söömisega läheb glutatioon kiirelt üles.
Selle pärast söövad vadakut ka mittesportlased.
Maksa glutatioonipuudus näiteks paratsetamooli mõjul on üks olulisi maksasiirdamiskliinikute leivaisasid.
Tervist,
Sooviksin spetsalisti nõu kuulda. Nimelt valk on päeva peale ilusti ära jagatud, aga eelistan peale trenni süüa soojasööki koos lihaga mitte toidulisandit, sest jõuan koju peale trenni umbes 30 minutit hiljem. Aga 30g valku jääb veel puudu,nii et umbes 18;00 sööks soojasöögi peale trenni ning umbes 21.00 oleks, siis võtta prode90 või hera80 ? Sööksin kodujuustu, aga kõht on eelmisest söögikorrast täis ning endal ka ebamugav täiskõhuga magama jääda. Kumb oleks efektiivsem valik toidulisanditest
“> ?Tervist,
Sooviksin spetsalisti nõu kuulda. Nimelt valk on päeva peale ilusti ära jagatud, aga eelistan peale trenni süüa soojasööki koos lihaga mitte toidulisandit, sest jõuan koju peale trenni umbes 30 minutit hiljem. Aga 30g valku jääb veel puudu,nii et umbes 18;00 sööks soojasöögi peale trenni ning umbes 21.00 oleks, siis võtta prode90 või hera80 ? Sööksin kodujuustu, aga kõht on eelmisest söögikorrast täis ning endal ka ebamugav täiskõhuga magama jääda. Kumb oleks efektiivsem valik toidulisanditest
“> ?prode90
Kas hera80 võib ka kasutada siis kui sa tegeled ainult aeroobsega, eesmärgiga kaalulangetada ?
Oleneb sellest, kas ema lubab
Eks ma olen seda siin teemas juba 20 korda öelnud, aga vadakuvalku süüakse ka ilma üldse mingit trenni tegemata.
Esiteks on ta tänu ohtrale tsüsteiinisisaldusele paratsetamooli”mürgituse” vastumürk ja teiseks peaks tänu ohtrale BCAA-sisaldusele kaitsma suhkruhaiguse, dementsuse, Alzheimeri ja muu jura eest ja olema üldine elupikendaja.
Võtan siis igakord peale jõusaali trenni valgupulbrit (valgu sisaldus on 100 g 80 g valku ). kas ma peaks kasutama sellega koos dextrot, või võib ka ilma selleta võtta??
- You must be logged in to reply to this topic.
